See on külalisartikkel Tõnu Põldmalt
www.suhteblogi.ee

Viimasel ajal olen ma mõelnud üha sagedamini sellele, kui palju me tegelikult oleme võimelised hoolima peale iseenda ka teistest ja kui palju me julgeme seda ausalt välja näidata.

Ausus trumpab petmist
Väliselt end hoolivana näidata ja seeläbi püüda endast head muljet kujudada on tõenäoliselt rumalus. Mina, nagu ka paljud teised, olen arvamusel, et kui inimene näitab end kellegi teisena, siis see tema eluteele midagi positiivset ei too. Kui inimene arvab, et ta saab läbi vale kujudada endale soodsa elujärje, siis ma usun, et ta eksib, sest kas mitte petmishõngulised mõtted ja teod ei tõmba ligi sarnast käitumist teiste inimeste poolt?

Kas sa mäletad, millal sa ütlesid kallile inimesele midagi sellist, mida sa ka tõeliselt mõtled? Alati ei ole vaja teha komplimente, ega paaniliselt püüda otsida teises inimeses tema kiitmiseks vajalikku materjali. Vahel aitab lihtne ausus. Ausus ise aga on nii mõnigi kord üksildane sõna, sest me ei pruugi olla piisavalt julged, et oma hoolivaid mõtted väljendada. Kindlasti ausust jagades tõmbad enesele ligi teiste poolt ausaid sõnu, mis on kordades väärtuslikum, kui vaid sõnad, mida sa näiteks kolleegilt kuulda ihkaksid.

Kõik ei ole hoolimatud
Paljud inimesed on väliselt väga külmad ja paistavad justkui tundetuna, kuid need inimesed, keda me taolisteks peame, võivad olla väga ilusate mõtetega. Teised räägivad avalikult, kui head inimesed nad on ja püüavad demonstreerida oma heasüdamlikkust näiteks suurte annetuste tegemisega. Need inimesed võivad olla  kõigest hoolimatud mainekujundajad, kuid siiski on siinkohal tegemist üksnes oletustega. Me ei saa kunagi täpselt teada, mis teise inimese peas toimub ja seetõttu võimegi vaid aimata, missugune inimene keegi parasjagu on.

Südamlik mõte ja lihtne sõna annab jõudu
Mis võiks olla ilusam, kui inimene ütleb kellelegi midagi, mis tuleb otse südamest? Vahel on raske öelda kauneid sõnu ja teha hingeliigutavaid tegusi, kuid ega me kõik peagi olema kangelased selle filmimaailmast pärit kuvandi järgi, mis sageli ütleb, et kangelane on see, kes kannab kallima läbi tule ja vee.

Kangelane ei ole alati see, kes füüsiliselt jäämägesid purustab, vaid kangelane võib olla ka lihtne inimene, kes julgeb olla tema ise, kes ütleb ausalt ja kaunilt seda, mida ta mõtleb ning kes peab lugu enesest ja teistest.

Peatuge hetkeks ja märgake ka teisi enda ümber
Argielu toimetuste kõrvalt sageli inimene alati ei märkagi, kui kaunilt sirgub tema laps, kuidas elavad tema ema või isa. Seda kõike võib muuta ja parem hilja, kui mitte kunagi, sest see annab meile võimaluse kord vanana üksinda olles ja elule tagasi vaadates iseendale öelda: „Minu elus olid suurepärased inimesed, kellele ma julgesin öelda:  Ma hoolin sinust.“
 

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat Jalutuskäigud sisekosmoses

E-Raamat Elad küll, aga mis elu see on ...

E-Raamat Teadlikkuse Meditatsioon

E-Raamat Minu Õpetaja õpetused

E-Kursus Külgetõmbeseadus teoorias ja praktikas