[17. aprill 2014 | Kirjutas: Kaido | 27259 korda loetud | kokku kommentaare: 8]
Mida tähendab armastus sinu jaoks? Armastusest räägitakse nii palju, et ka parimal juhul hakkab varem või hiljem pea ringi käima. Aga mida tähendab armastus sinu jaoks?
Eile märkasin enese mõtteid armastusest kõige kõrgemal tasandil, milleks on „tingimusteta armastus“. Tingimusteta armastus tähendab lubamist kõigel olla just nii nagu see on. Tingimusteta armastus viitab universaalsele Looduse armule, mis lubab kõigel olla just nii nagu see on.
Oled sa kunagi tundunud siirast tänulikkust millegi eest, mis sinu elus aset leiab? Kui oled, siis tead, kuidas nendel hetkedel silmad pisaraid täis valguvad ja me enda ümber piiritut armastust kogeme. See ei ole kellegi armastus meie suhtes, vaid me kogeme hetkeks Looduse ülimat armu, mis lubab sellel kõigel juhtuda. Kahjuks on see tunne üldjuhul hetkeline.
Just Looduse arm on see, mida tingimusteta armastuseks nimetatakse. Kõik meie maailmas juhtub Looduse armust, lubades nendel sadadel ja tuhandetel miljarditel olenditel olla just nii nagu nad on. Nende hulgas ka inimesed, kes aga kahjuks oma egoistlike ootustega teiste suhtes end sellest armust ära lõikavad, ning tingimusteta armastuse asemel kogu aeg millestki puudust tunnevad.
Siiski oleme ka meie mõnikord armulised. Näiteks oma laste suhtes oleme absoluutselt armulised, lubades nendel olla just need, kes nad on. Seetõttu ütlemegi, et kogeme laste suhtes tingimusteta armastust. Mõnikord oleme aga armulised isegi oma vaenlaste suhtes, andestades nendele teod, mis meile haiget tegid. Üldiselt oleme armulised ka oma kaaslaste suhtes, lubades nendel olla enam-vähem sellised, nagu nad on. Kuid hetkel, mil lõppeb me arm - me ei luba tal enam olla, kes ta on, vaid nõuame temalt midagi muud -, lõppeb tegelikult ka armastus.
Võtteski aluseks armastuse kui armu, jõuame lähemale sellele, kuidas me inimestena tegelikult oma kaaslasi armastada võiksime. Nagu Loodus lubab armust kõigel juhtuda (sest ta armastab), võiksime ka meie inimestena oma armust lubada kaaslastel olla just need, kes nad on (sest me väidame ju, et armastame neid). Armastuses ei saa olla omanditunnet, liigseid ootusi, nõudmisi, manipulatsiooni ja vägivalda, sest kõik need röövivad meie armulisuse, meie armastuse.
Armastamine sellises kontekstis ei tähenda siiski, et peame kõigega leppima, mida teine teeb. Vaba armastuse peamine tööriist on dialoog ja üksteise kuulamine, mille tulemusena tekib armastajatel alati valik – kas ma suudan ja soovin teise ootusi täita või mitte? Kui suudan / soovin, teen seda armastusest ja austusest lähtuvalt. Kui ei suuda / ei soovi, jääb teisele valik, kas jääda või minna.
Vabas armastuses kehtib ainult üks reegel – armastajad teevad või jätavad tegemata asjad ainult austusest ja armastusest lähtuvalt. Kui me lubame oma kaaslastel olla ja teha kõike (isegi teise inimesega magada), ei tee nad seda, sest nad armastavad ja austavad meid. Kui me aga oma kaaslast sellest keelame, ei armasta me teda enam, sest oleme kaotanud tema suhtes oma armulikkuse – jumaliku omaduse lubada teisel olla just see, kes ta on ja kogeda seda, mida ta vajab.
Armukadedust vabas armastuses ei ole, sest armukadedus viitab kadedusele teise inimese armu suhtes. Kui minu kaaslasele meeldib keegi teine, olen ma kade tema armulikkusele kellegi teise suhtes. See ei ole aga jumalik, vaid egoistlik. Öeldakse küll, et kui oled armukade, järelikult armastad, aga tõde on hoopis mujal – kui oled armukade, siis sa mitte ei armasta, vaid omad.
Kas sa suudad kedagi nii palju armastada, et oled tema suhtes armuline sõltumata, mida ta teeb? Me ei oma mitte kedagi. Meil on valik inimesi armastada ehk olla armuline nende suhtes, või neid muuta. Armastus muudab meid jumalikuks, sest armastus meie endi suhtes pärineb sealt. Teiste muutmine muudab meid aga inimlikuks, sest oleme harjunud mõtlema, et omame teisi inimesi.
Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist
|
Raamat
|
E-Raamat
|
E-Raamat
|
E-Raamat
|
E-Kursus
|
18. aprill 15:32 Aili Lindmäe kirjutas:
Jah, nii see on, olen täiesti nõus. Miks aga on enamike inimeste jaoks tingimusteta armastus kättesaamatu? Miks on lihtsam omada kui jumalikult armastada?
Oleme liiga kiire nabanööri läbi lõikamise ja emast eraldamise tõttu seotud puuduse teadvusega mitte külluse teadvusega. Tühimik, mis sellest tekib vajab täitmist ja vahel ei jätkugi selleks ühest elustki.
Olles sellest teadlik, on võimalik seda muuta. teha saab seda inimene aga vaid ise. |
20. aprill 07:30 Tiiu kirjutas:
"vaba armastus" - ma olen sellest varem ka kuulnud- eriti hipide ajal räägiti sellest. Meestele sobib see ju hästi. Tahaks teada, mida üksikemad sellest arvavad. |
21. aprill 15:52 Lii kirjutas:
Nii, olen isekas, kuid kahjuks selle artikliga ei nõustu - selles osas, mis puudutab luba kaaslasel teha kõike sh teistega magamine. See ei ole siis kahe inimese vahel lihtne ja siiras armastus. Vot olen egoist - ja ei taha oma meest teisega jagada! Kuhu jääb siis pere koos lastega? Olen liiga radikaalne - aga kas siis selline pereelu, kus mees ja/või naine teistega magamas käivad on .. ma ei leiagi õiget sõna - "normaalne"? |
22. aprill 12:55 Eve kirjutas:
Jah Kaido, ma olen Sinuga ühel meelel. Kui rääkida paarisssuhtest, siis täielik vabadus seob kõige tugevamini. Kes väidavad vastupidist, ei ole andnud kaaslasele täielikku vabadust.
Viimases lauses kasutaksin sõna "inimlikuks" asemel "egoistlikuks" :)kuigi tegelikult ei ole teisi võimalik muuta :)
Aga mulle on alati olnud arusaamatu, miks inimestel tulevad pisarad silma õnnehetkedel. |
27. aprill 23:00 lugeja kirjutas:
Kaks kommentaari, mis jäid netiavarustest silma antud artikli kohta:
"Mitte just eriti valgustav tekst, kahjuks. Ju on selle kirjutanud isik, kes pole suuremat armastuse ja armastamise kui sellise üle mõtelnud ega olnud ka oma mõtlemistes kuigi loogiline. Sest juba esimene tees on täiesti väär ja eksitav: "Tingimusteta armastus tähendab lubamist kõigel olla just nii nagu see on." Paraku, see "lubamist kõigel olla just nii nagu see on" pole armastus, pole armastamine. Halvem veel - see on täpselt vastupidine sellele, mis on armastus ja armastamine - armastus ja armastamine nii inimese ja Jumala, kuid ka inimese ja inimese vahel.
Ma ei tahaks siin vastu ööd sellesse teksti rida-realt süveneda ja seda analüüsida, lihtsalt palun ärge seda ilujuttu tõe ega õpetuse ega selgituse ega juhisena võtke - sest see on täiesti väär armastuse ja armastamise käsitlus.
Seejuures armukadeduse käsitlus on autoril õige - see on tõesti omamise tunne. Paraku, omamine ja armastamine pole seotud ja nii on juhtunud, et teksti esimese poole (armastusest) ja teise poole (armukadedusest) vahel seost ei ole, teksti teine pool ei tulene esimesest. Nagu armukadedus ei tulene armastusest. Armukadedust on autor mõistnud, kuid mis on armastus, mis on armastamine - seda selle teksti autor ei tea."
"selline armastuse ja armastamise käsitlus on otseselt väär. Kui keegi seda õigeks peab, siis oma reaalsetes armastussuhetes teeb ta kirjutatut uskudes suuri vigu. Ja teeb seeläbi haiget teistele ja haiget iseendale. Seda valu aga pole vaja - seepärast pole vaja ka seda käsitlust tõena võtta. See on väär käsitlus. Armastus ja armastamine on väga reaalsed asjad inimese elus ja pole nii, et igaüks võib neid mõista nagu ta ise heaks arvab. Kui armastusest arusaamises eksitakse, siis toob see inimesele ja tema lähedastele ränkasid kannatusi. See võib koguni rikkuda inimeste saatusi - seepärast ei tohi armastusest ja armastamisest suvalist udu kirjutada. Samamoodi ei tohi olla seisukohal, et "Igaüks ise teab, mida mõtleb ja teeb". Kui inimsuhete aluseid pole oma elus õigesti mõistetud, siis eksitakse nende vastu, tehakse valesti ja tulemus on katastroof ja valu."
paremini on raske minu mõtteid selle artikli kohta kokku võtta. |
07. mai 14:53 Artur kirjutas:
Tänan Sind, Kaido, et need mõtted sõnadesse panid. Ja palju armastust ka viimasele kommentaatorile, püüa vähem hinnanguid anda ja näed õige pea, kuidas Sind vaid hea ümbritseb. |
08. mai 10:49 Riivo kirjutas:
Tere! Olen eelviimase kommentaariga ühel meelel. Kahjuks, väga kahjuks on artikli autor tõelisest armastusest väga laiale ja libedale teele asunud. Eksitades teisi ja ennast. Kurb tõde on siiski see, et tingimused on siiski alati, kõigel meie elus aga oluline on hoopis see, kuidas neid mõista ja kasutada. Kas me üldse tahame mõista. Ma armastan naist oma kõrval siis ma ei peta teda, teiste naistega isegi mõttes mitte. Ta küll ajab mul vahest meele mõruks aga ma ei peta teda ja eeldan, et ka tema seda ei tee. Me arutame, arvestame teineteisega ja õpime kooselu kunsti. Ma ei usu ega soovita ka teistele sellist mugavat hõõguvat ihalevat tunnet südamesse, arvates, et see ongi armastus, mis on nii vaba, et tingimused ja piirid lendavad tuhandeks killuks. Kui valida tänapäeva trendi järgi armastust, mis on nii vaba, et ei teagi kelle embusesse ma ise või partner/abikaasa satub või vaeva näha tingimuste ja piirideda? Ma valiks siiski selle viimase, mida olengi teinud ja minu elus on piisavalt armastust. Tarkust, et hoida armastust! |
11. oktoober 18:28 Kristjan kirjutas:
Aitäh Kaido seda kollektiivset valu puudutava teema avamist. Olen iga Su lausega täiesti ühel meelel. Tingimusteta armastus on aktsepteerida ennast ja teisi olema sellised nagu nad on. Siinkohal ei pea silmas enda või teiste suhtes olevaid destruktiivseid käitumisi. ja on täiesti igaühe õigus väljendada, et temale kõige aktsepteerimine ei meeldi ja astuda eemale. Arvan, et aktsepteeriv vaatenurk puudutab meis kui inimestes helli kohti - meie haavasid ja hirme. Seetõttu on näiteks vaba suhte kui kontseptsioonilise vaatenurga vaatlemine mõnede inimeste jaoks emotisonaalselt valus. Arusaadav.
Meie ühiskonnas kehtivad topeltstandardid, kus öeldakse, et kellegist teisest mõtlemine, fantaseerimine või tungi tundmine (kui oma mehest/naisest) on väär. Samas kogevad seda oma elu jooksul enamus inimesi surudes neid tundeid ainult endas alla. küsimus polegi niivõrd, et nende tundmuste põhjal alati käituda vaid et nende olemasolu ausalt tunnetada ja aktsepteerida. Ainult nii saame süütunde vabalt aktsepteerida ennast ja elu enda ümber.
oletaks, et lahendus nagu paljudes küsimustes seisneb isiklike emotsionaalsete haavade tervendamises ja enese aktsepteerimises.
tingimusteta armastusega loodud kasvukeskonnad on toit ja vesi tulevastele põlvedele ja hingedele. |
|
