08. jaanuar 10:00 Katz kirjutas:
Ainuke asi mis riivas silma ja kohutavalt häirima jäi, oli sinu väljend: Muidugi on elu väga raske... Mismõttes?? Elu ei ole raske, see on täpselt selline nagu meie seda näeme. Kui meie ise tahame mõelda, et oi, kui raske, siis see ongi raske, aga kui suudame raskustest mööda vaadata ja keskenduda sellele, et kõik takistused kaovad, kui nendega natuke "tegeleda", siis pole see elu midagi nii raske! See on üks maailma tobedamaid väljendeid, millest mina õnneks olen lahti saanud. Soovitan teiselegi mitte kunagi mõelda, et elu on raske. Jah, elus on takistusi ja asju mis teevad elu natuke keeruliseks, kuid ilma nendeta poleks elu põnev ega huvitav. Ja mis elu see ilma väljakutseteta oleks :)
Aga tänan Sind meeldiva lugemise eest Kaido! |
08. jaanuar 10:35 Kaido Pajumaa kirjutas:
Katz, jah, üldiselt olen sinuga sama meelt, aga austan alandlikult ka eluraskusi. Proovi näiteks seda enda kommentaari juttu rääkida kellelegi, kes just lapse või pere autoavariis on kaotanud (mida muide juhtub kellegagi iga päev).
PS. Soovin, et sa ise ei peaks seda iialgi kogema, sest minu isiklik kogemus näitab, et Elul on kombeks näidata meile asju, millest me kuidagi esialgu aru ei taha saada. |
08. jaanuar 10:42 oll kirjutas:
Köik mis Su elus on täna ja mis tuleb homme, seal pole mitte midagi üleliigset, juhuslikku, kogematta vöi mingite nn sulle tundmatute mustade jöudude vöi energia tagajärgi - Su elus on ja tuleb köik see mida sa oled oma tegude ja mötetega Endale ise tellinud ja tekitanud :) |
08. jaanuar 11:38 Õhtupäike kirjutas:
Tänan Kaido, kuigi nii mõtlen on nii hea seda Sinu suust kuulda :)
Päikest õhtusse :) |
08. jaanuar 11:59 Katz kirjutas:
Kaido, ma saan aru, et avariis vm põhjusel kellegi kaotamine on meeletult kurb ja raske sündmus, millega on keeruline leppida. AGA lõppude lõpuks on surm elu osa ja kahjuks ei tea keegi ette, kui lühike või pikk kellegi elu on. Õnnetusi juhtub ja sellepärast võikski iga inimene elu nautida ja mitte mõelda sellele, kui keeruline, raske või nõme elu on.
Siiski ei tohiks lähedase kaotamine meie elu seisma panna. Vahest on hea kurbadel hetkedel mõelda elu positiivsemale küljele, kuigi see pole just kõige kergem mõttelaad.
Pooldan Oll'i mõtet, nii on. Kahjuks ei suuda seda väga palju praktiseerida ning see jääb vaid teooria tasemele. |
08. jaanuar 14:30 helle kirjutas:
Jah, elu võtta mänguna oleks tore. Mul on töö-keskkond mänguline (olen lasteaia-õpetaja) ja tunnen, mida mängulisem olen, seda vabam olen ja parem läbi-saamine lastega. Just töö lastega on mulle õpetanud igas olu-korras head näha, keskenduma rõõmule..... |
08. jaanuar 15:00 Egon kirjutas:
Ei ole mitte mingil viisil võimalik seletada ega öelda, mis praegu toimub. See on alati olnud seletamatu ja me oleme alati teadnud seda. Me oleme looduse loomulik väljendus, isegi kui me arvame, et teeme midagi valesti. Me ei ole kunagi ennast juhtinud ega kontrollinud, see on alati olnud vormitu tants, vormitu mäng, vormitu sündmus.
Me ei tea, milline on meie järgmine mõte või kuidas olemasolev mõte muutub. Me ei tea, milline on meie järgmine tunne või kuidas olemasolev muutub. Me ei tea, milline on meie järgmine liigutus, või kuidas olemasolev muutub. Toimuv on alati seletamatu suunaga. Meil ei ole mitte ühtegi sündmust võimalik seletada ega kirjeldada, sest sündmus muutub ja on alati muutunud millekski muuks. Sündmust nimega elu on alati jagamatu sündmus olnud. Me teame seda, me oleme seda alati teadnud.
Siin ei ole midagi isiklikku. Kui me ütleme, et praegune hetk on täiuslik hetk, siis tegelikult on see seletamatu looduse loomulik väljendus. Kui me ütleme, et praegu on kõik valesti, siis see on seesama seletamatu looduse loomulik väljendus. Me oleme seda alati teadnud. Siin ei ole kedagi, kes tunneb, mõtleb ja liigutab oma keha. Siin on alati olnud üks seletamatu sündmus, mis ühtäkki paistab olevat inimene, järgmisel hetkel mitte.
Me oleme looduse loomulik väljendus ja ei ole mitte mingil viisil võimalik öelda ega seletada, mis see on või mis siin toimub. Me kõik väljendame seda ja me kõik teame seda ;). |
08. jaanuar 15:36 Ivar kirjutas:
Elu mõte on elus olla ja sellest rõõmu tunda (Vigala Sass). Kui tekivad muud mõtted, tuleb põhjusi otsida psühhiaatriast. Paratamatult tahavad meist kõik kuidagi ennast erilisena tunda ja elule tahetakse anda mingit imepärast tähendust. |
08. jaanuar 23:43 Metsavaht kirjutas:
Peamises on Kaidol õigus ! Järgmisena tuleb õppida ära mängureeglid, siis on võimalik mängust võita. Kui mäng ei meeldi (reeglid ei vasta Sinu ettekujutusele näiteks eetikast), siis ei pea ju laskma endaga mängida - mängu saab alati valida. Tuleb luua säärane mäng, mis meeldib e. leida oma elule mõte. Mõttetult elatud elu on raisatud elu e. teistele ära antud energia. Vigala Sassi mõtet edasi arendades - elu mõte on tema kestvuses. |
09. jaanuar 09:39 Egon kirjutas:
Elu mõtet ei ole olemas. See on alati olnud vormitu sündmus. See tähendab elu ei ole siiani järginud ega hakka järgima ühtegi mõtet. See on seletamatu, vormimata sündmus ja me kõik teame seda.
Isegi meie niiöelda mõtted muutuvad. Meie tunded muutuvad. Meie keha muutub. Meie elu muutub. Kõik meie ümber ja meie sees muutub. Me võime minna tänavale ja küsida ükskõik kellelt, kes oskab rääkida: "Kas sul on tunnetus, et kõik muutub?" Igaüks omal moel vastab, et "Jah, see on nii". Isegi kui meil kõigil on hetkel täiesti unikaalne kogemus.
Me ei ole kunagi midagi valinud, see ainult näib või tundub nii. Me oleme looduse loomulik väljendus, mitte midagi eraldi sellest. Loodus, elu või eksistens väljendab ennast viisil, mis on ja on alati olnud seletamatu. Meil ei ole võimalik kirjeldada, seletada ega öelda, mis see on. See lihtsalt toimub. Meil ei ole võimalik seda peatada.
See on täiesti seletamatu sündmus. |
09. jaanuar 10:16 Sirje kirjutas:
Tore, et kirjutasid sellisel teemal Kaido. Egoni mõtted siia juurde meeldivad mulle... |
09. jaanuar 15:29 kaljo kirjutas:
Niipalju kui palju on inimesi,on arvatavasti ka mõtteid elu mõttest....
Kui Elu ise on loonud maistele inimestele tingimused,mis võimaldavad neil mõtelda,siis "tänu" selle kaootilise,inimeste poolt tähtsusetuks või siis tähtsaks peetava ilmingu TÄIELIKU MÕISTMISE läbi,võib inimene kogeda seisundit,mida nimetatakse armastuseks....
Ilmselt sellesse seisundisse püsima jäädes,ei ole me enam eraldatud Elust ja siis ei ole ka "kohta" peas,kuhu "elu mõte" võiks siseneda,siis ei tekiks küsimustki elu mõttest.... |
09. jaanuar 15:48 sirje kirjutas:
Laske asjadel voolata ja kuulake oma südamehäält...
See ongi mäng,mis enne siis kehastumist kokku lepitud - kes kellele ja kes kellega.... |
09. jaanuar 20:17 Egon kirjutas:
Kas keegi on kogenud lõputut õnne? Kas keegi on kogenud lõputut õnnetust? Või on keegi saavutanud püsiva rahu? Või kedagi valdab püsiv rahutus?
Mõnikord on see enesekindlus, mõnikord ebakindlus. Vahel paistab see lihtne, vahel keeruline. Ükskord on kõik täiesti selge, teinekord jälle täiesti segane.
Vahetevahel väljendub see täieliku egona, teinekord tingimusteta armastusena. Ühel hetkel paistab see avatus, teisel hetkel suletus. Kord on tundub see isiklik, siis jälle mitte.
See on alati muutmises. Sellel puudub vorm, keha, etalon, raam, algidee. See on alati muutumises. See on vormitu. See on vormimata. Mitte miski ei seleta seda. Me kõik teame seda. Oleme alati teadnud.
Me ei vali, kuidas see muutub. Me oleme selle muutuse väljendus. Me ei otsusta, mismoodi see toimub. Me oleme selle toimumise väljendus. Me ei juhi ega kontrolli seda. Me oleme selle väljendus.
Kui me sünnime siia ilma, siis paistab see nii vaid täiskasvanutele, meie ise ei seleta ega kinnita endale ega kellelegi teisele enda sündi. See on endiselt seesama sündmus.
Seletamatu sündmus ;) |
10. jaanuar 16:22 Martin kirjutas:
See ise tellimise jutt on küll veider. Võib ju nii mõelda kui jutt käib asjadest. Aga inimestel on ikka omad mõtted, ihad ja soovid nii, et seda, et keegi üksi korraldab midagi, seda ma väga ei usu. |
10. jaanuar 21:16 Ele kirjutas:
Muidugi "tellid"ise ja üldse mitte asju! Tellid läbi omaenese mõttejõu. Justnimelt - sinu mõte, sinu ihad ja soovid on( kui on) nii tugevad, et see juhtubki. Ja mitte keegi teine ei korralda seda...:) Proovi mõelda mitu päeva, et oled kole , paks ja kellelegi sind vaja pole ja pikapeale muutudki selleseks:) |
10. jaanuar 22:39 tiia kirjutas:
Kõik me tuleme siia maa peale oma kogemust kogema. Ma olen ühel meelel väitega, et su ellu tuleb kõik see, mida sa ise oma mõtete, sõnade ja tegudega LOOD. Mitte midagi siin ilmas ei juhtu ilma põhjuseta. |
10. jaanuar 22:42 Tiia kirjutas:
Martin, oma elu korraldad sa ise oma mõtete, sõnade ja tegude kaudu. |
13. jaanuar 16:13 Martin kirjutas:
Mu jutu point oli pigem selles, et kui soovid, et mõni inimene käituks nii nagu sina ihaldad või mis iganes, siis seda ikka ei juhtu väga. Ise võib ju näiteks keegi meeldida, aga vastu meeldimist ei pruugi tulla selle inimese poolt.
Olen nõus, et ilma põhjuseta ei juhtu midagi. |
13. jaanuar 16:19 Martin kirjutas:
Ja kui keegi otsustab sinu linna tuumapommi visata, siis see nagu ei ole ka väga nii, et mina nüüd kutsusin selle oma ellu. |
16. jaanuar 19:59 MulSaiInternetisRuumOtsa kirjutas:
see vihjab illuminaatidele.sellepärst seda lugema sattusingi.Elu on niigi suur illusioon ja kui inimene nüüd reaalselt hakkab mõtlema,et see elu on täielik mäng siis tuleb küll pärisorjus tagasi.NWO-new world order on heaks kiidetud.Kunagised vandenõuteooriad on praeguseks vandenõu faktid aga inimesed ikka ei usu neid.
http://www.youtube.com/watch?v=DlQ1A_TIbiY
ma pooldan sellist varianti(Future by design). |
18. jaanuar 10:05 arne kirjutas:
elu mõte ongi elu mõtte otsimises aga see mis reaaalses ja varjatud maailmades toimub on hästi keeruline ja lõpuni hoomamatu ja väga paljus tõestamatu. Neid asju saab iga inimene tõestada ainult iseendale oma kogemuste kaudu, niipea kui hakata omi kogemusi teistele rääkima tekib reeglina suuremat või vähemat sorti vastuseis või vastuvaidlemine. Ilmselt on õigus kõikidel inimestel kuna tõde asub igaühe sees. Mina tahtsin aga seletada seda et tõepoolest koosnevad kogu maailma või kogu selle Mis On süsteemid ikka väga paljudest asjadest. Ehk minu arust - mõttest, tundest, kogu materiaalsusest kuni iluminaatide ja tulnukateni välja ja need asjad on nii tihedasti omavahel seotud et päris imesta kohe.Ma võin oma kogemustest väita et enamus asju millest esoteerikas räägitakse - toimib. Iga inimene kujundab oma reaalsust ise AGA vastavalt sellele keskkonnale kus ta parasjagu elab või millised on tema oskused seda reaalsust kujundada. Oskamatusega kujundada sobivat reaalsust kujundame lihtsalt endale mittesobivat reaalsust ja seda siis pidevalt püüame paremaks muuta
JNE. |
09. veebruar 18:42 Maret kirjutas:
Elu on Mäng- nii ütles ka tuntud ravitseja,selgeltnägija ja õpetaja.
Selline teadasaamine oma probleemide ja murede tipphetkel oli ehmatav ja suure mõjuga. Sundis vaatama endasse, kogema ja analüüsima oma tundeid.
Nõustun Kaido ja õpetaja seisukohtadega -Elu on Mäng ja kui veel mängulisemalt siis Teater. Mänguväljadel kogemuste jahil -tähti mängivad inimesed. Lõppmäng oleneb elu jooksul kogetust. Inimesele on kaasa antud tunnete pagas, mis on suur rikkus. Oluline on neid märgata ja eristada. Korduvalt kogeda hirmutavaid ja lõhkuvaid tundeid(viha, süütunnej.t.)ja muuta need näiteks andestamiseks,tänulikkuseks, armastuseks. Negatiivseid tundeid ei pea kustutama, vaid nendega tegelema, nende võnkesagedus võib tõusta piiramatult(valguseks!).
Arvan, et oleme siia tulnud, et kogeda ja armastada oma inimlikkust.
Mulle meeldivad Arne seisukohad.
Maret |
03. märts 01:14 Ehte kirjutas:
Pean tõdema, et nagu Katzile, jäi mullegi automaatselt silma väide, et "elu on väga raske" kuna olen lugenud paljude autorite poolt välja antud erinevaid psühholoogilisi ja eneseabi raamatuid, siis see kuidagi kõlas väga valesti. Ja just seepärast, et olen hakanud päriselt aru saama, kuidas elu tegelt funktsioneerib! Kõik külgetõmbe seadused jne. See on väga vale väljend, vähemalt minu maailmas kindlasti! Juba selle ütlemine kõlab nii ennast materdavalt ja avab justkui salaja tee negatiivsete mõtete sekka! Niipalju, kui aru olen saanud, tuleb säilitada positiivsus no matter, what! Üxkõik, kui raske on! Ja raskusi tuleb kõigil ette, seda mis tuleb ei tea keegi, kuid need ongi meile mõeldud arenemiseks ja tulebki neid nii võtta. Ja kindlasti, kohe kindlasti säilitada positiivne ja motiveeritud mõttelaad:) |
|
