Meelerahu »

Me saame minevikust õppida ainult olevikuga rahu sõlmima
[30. märts 2014 | Kirjutas: Kaido | 7636 korda loetud | kokku kommentaare: 6]

On sinu elus midagi, mida sa tagasivaadates kahetsed? Äkki tegid sa midagi, mis sind nüüd aeg-ajalt närib. Või jätsid hoopis tegemata midagi, mis sulle nüüd hingerahu ei anna. Usun, et meil kõikidel on midagi sellist hingel.

Louise L. Hay on öelnud, et süütunne on inimeste peamiseks haiguste allikaks - me lihtsalt ei suutvat rahu sõlmida sellega, mis on olnud, vaid ketrame seda kõike uuesti, lootuses, et midagi seeläbi muutub. Aga ei muutu ju. Kui me ühte ja sama asja sajandat korda oma peas läbi mängime, ei muuda see kuidagi olnut, vaid ainult kinnistab seda meie peas. Aga ehk ei olegi meie tegelikuks põhjuseks lootus midagi muuta, vaid pigem juhtunut iseenda maailmapildiga kohandada.

Ühes oma hiljutises usutluses kirjutasin sellest, kuidas me elame paralleelselt 3 maailmas – objektiivne maailm, tajutav maailm ja soovitud maailm. Objektiivset maailma ei koge me kunagi, sest me tajume maailma alati läbi subjektiivse filtri. Tajutav maailm võib olla meie jaoks meeldiv või ebameeldiv (lähtuvalt, kas see ühtib soovituga või mitte). Ja soovitud maailm on tegelikult „multifilm“ meie peas, mille tajutava maailmaga suhestudes aluseks võtame - kui tajutav maailm ühtib soovitud maailmaga, nimetame seda õnneks. Kui tajutav maailm erineb soovitud maailmast, nimetame seda „asjad ei ole korras“.

Aga asjad ei ole korras millega võrreldes? Jah, ainult soovitud maailmaga võrreldes. Kui meie soovitud maailmapilt oleks teistsugune, võiksid asjad ka korras olla. Järelikult ei ole asi asjades, mis korras ei ole, vaid meie soovitud maailmapildis, mis tegelikkusega ei ühti.

Oma elule tagasi vaadates on meil mõtisklemiseks kaks võimalust. Üheks, ja keerulisemaks, on õppida minevikust, kuidas tulevikus asjad kontrolli all hoida ehk siis kuidas tajutav maailm soovituga kooskõlla viia ehk kuidas oma elu selliseks muuta, et see sind rahuldaks.

Viska pilk peale enda või mõne kaupluse raamaturiiulile, ja leiad sealt hulganisti kirjandust teemal, kuidas oma elu korda teha (nt see artikkel siin). Sellised raamatud müüvad küll hästi (sest see annab lootust), aga päris elu vaadates näeme ikkagi, kuidas 99% isegi selliseid raamatuid lugevatest inimestest oma eluga rahul ei ole – ikka on nende poolt tajutav maailm vastuolus soovitud maailmaga. Ja mis on nende järgmiseks sammuks? Loomulikult osta uus sama sõnumiga raamat.

Teiseks võimaluseks on aga mitte püüda muuta tajutavat maailma, vaid soovitud maailma. Teisiti öelduna tähendab see vabaneda kontrollist. Vaata tagasi viimasele nädalale ja küsi endalt, kui paljud aset leidnud sündmused olid sinu jaoks ette teada? Kas sa teadsid, et kohtud nende uute inimestega? Kas sa teadsid, et need asjad lahenevad selle nädala jooksul ära? Või kas sa teadsid ette, et need uued probleemid sinu ellu ilmuvad? Julgen arvata, et nädal aega tagasi ei oleks sa osanud enamikku juhtunust ette prognoosida – kõik need asjad tulid sinu ellu sinust sõltumatult. 

Ja sellele vaatamata on sul ka täna, pühapäeval, tunne, et pead järgmise nädala või järgmise kuu enda kontrolli all hoidma, sest muidu lagunevad asjad koost. Aga tee eksperiment ja vaata, kuidas tulevane nädal sinu ees lahti rullub. Ma luban, et juhtub väga palju, millest sa täna isegi mõelda ei oska.

Miks meil on tunne, et peame ja suudame oma elu kontrollida ja juhtida, kui seda praktiliselt teha püüdes see meil siiski ei õnnestu? Me kõik kogeme igapäevaselt, kuidas asjad ei ole meie kontrolli all, aga sellele vaatamata käitume, nagu asjad oleksid meie kontrolli all. Kui asjad oleksid meie kontrolli all, ei oleks me ju õnnetud, kui midagi ootustele vastupidist juhtuks – me peaksime ju ka seda ette teadma. Aga ei, kõik asjad tulevad meie ellu ootamatult – nii head kui halvad. Just seetõttu saame minevikust õppida ainult seda, kuidas olevikuga rahu sõlmida.

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
30. märts 15:30 Lija kirjutas:
Äitäh, Kaido! Just eile veendusin järjekordselt , et elu on pagana ootamatute keerdkäikude jada. Selle asemel, et meeleheitlikult hakata asju enda tahte järgi korraldama, lihtsalt istusin ja ei teinud midagi.Lahendused jooksid lausa ise sülle!Jäi üle vaid imestada.
31. märts 10:55 Steffan Rahula kirjutas:
Aitäh Kaido.Mina olen õnnelik ja sisemiselt tasakaalus vahest arva on kergeid võnkumisi aga see kestab vaid loetud minutid ja sekundid ning siis on jälle kõik ok.Tegelikult oleks mul kurvastamiseks vägagi põhjust kuna mul pole endiselt tööd,oma maja,autot.Aga ma arvan et materiaalsed asjad loovad meile hetkeks heaolu.Püsiv heaolu on meie sisemine meelerahu ja selle säilitamine isegi juhul kui väline maailm on meie suhtes karm või teeb meile ülekohut,elu läheb alati edasi,muretsemise asemel püüdke naeratada,sest muretsemisega teete oma tervisele liiga,ja ainult meie saame ka oma olukorda muuta.Meil kõigil on unistusi millest mõned täituvad ja mõned mitte.Ärge pange kunagi liigseid ootusi tulemustele,sest asjad ei pruugi alati 100 protsenti õnnestuda.Tegelikult ongi meil vaid praegune hetk mis on igavikuline. Aeg on inimeste poolt välja mõeldud suurus ja millele lisatakse koguaeg kiirust juurde.Ja kiiruse surve all meil ei ole aega nautida oma elu ja nii me sipleme selles lõksus,millest vähesed otsustavad lõksust välja astuda.Ning võtta aeg maha ja nautida oma elu hakkata ise oma elu juhtima.Me ei pea tegema asju mis meile ei meeldi või mis meid kuidagi kahjustavad.Mina ei tee ühtegi asja sellepärast et peab ,vaid sellepärast et see pakub mulle mingit naudingut,rõõmu.Elu on tegelikult ilus ja milleks kurvastada.Ka minu elus on olnud väga palju valusat see kõik kestis üle 20 aasta enamus minu elatud aastaid,kõik sai alguse juba lasteajast jah seda on olnud väga palju mis on mind mõjutanud,kuid see on minevik ja minevik on vaid mõtted minu peas.Ühel hetkel ma taipasin et kui minna tagasi korraks varajasse lapsepõlve oma 5 eluaastasse kus olid esimesed valusad mälestused mis mind painasid rohkem kui 20 aastat,siis avastasin enda jaoks ühe tehnika mis aitas mul vabaneda minevikus olevatest pingetest ja valusatest läbielamistest.Tehnika on järgnev mõeldes minevikus aset leidnud sündmuse peale,kordasin endale mõtteis et see oli halb uni ,mis kestis ja kestis kuni selle hetkeni mil ma otsustasin enam mitte meenutada ja mõelda selle peale.Minevik on ainult uni meie peas selle hetkeni kui me laseme häirivatest mõttetest lahti ja ärkame üles hetke kus enamus ajast olen kui tühjuses ,see on minu jaoks päris uus kogemus ,nüüd olen juba harjunud sellega et olen tunde ilma mõtteteta.See on minu jaoks täiesti uus ja huvitav ja samas väga võimas kogemus,mida ma naudin.Olen täiesti nõus väitega et kõik asjad tulevad meie ellu ootamatult – nii head kui halvad. Just seetõttu saame minevikust õppida ainult seda, kuidas olevikuga rahu sõlmida.
31. märts 11:11 Polina kirjutas:
Suur aitäh,Kaido!
31. märts 11:50 Steffan Rahula kirjutas:
Halvad mõtted on nagu halvad unenäod meie peas.kui ärkame unest on ka unenäod kadunud.
31. märts 12:35 Lehte kirjutas:
Südamlik tänu!
31. märts 22:47 Marikesh kirjutas:
Aga miks neid negatiivseid mōtteid niipalju üldse pähe tuleb ? Vahest mulle tundub nagu vōitleksin terve päev nendega
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):