Ma tahtsin praegu tegelikult hoopis teisel teemal kirjutama hakata, aga hääleke peas ütles, et on ikkagi ju jõulud. Seega kirjutan siiski jõuludest. Mida aga üldse nendest kirjutada, kui tegelikult on jõulud ju enamuse inimeste jaoks oma algupärase tähenduse minetanud? Jõulud on ju siiski kitsalt kristlik püha, ning idees peaks neid tähistama ka inimesed, kes end kristlasteks peavad. Ja veelgi enam, mitte ainult kristlasteks ei pea, vaid ka käituvad vastavalt.

Jõulud on leevenduspüha
Suurele enamusele inimestest ei ole jõuludes midagi religioosset - pigem on see nende jaoks leevendus. Paljud inimesed elavad ju stressis, mille on tinginud nende eluviis, töö, elukaaslased, minevikusündmused ja tulevikuhirmud. Kõik need tegurid värvivad meie elu tumehalliks, millest me ei oska iseseisvalt välja tulla.

Ja nüüd tulevad siis jõulud, mis toovad meie stressile leevendust. Öeldakse ju, et eestlased elavad kahe püha vahel - jõuludest jaanipäevani, ja jaanipäevast jõuludeni. Positiivse psühholoogia spetsialistid soovitavad kusjuures samuti stressi leevendamiseks hoida oma tähelepanu positiivsetel tulevikusündmustel, mis tähendab, et kui praegune elu tundub nõme, siis mõtle millegi positiivse peale tulevikus, sest see aitab vähemalt praeguse nõmeda aja üle elada. Traagika on aga selles, et sellise suhtumise juures me ei õpigi praegust elu elama, vaid elamegi kogu aeg tulevikus, jõulude või jaanipäeva ootuses, mis peaks kasvõi hetkeks leevendust andma.

Tegelikult on see aga üks järjekordne trikk meie enda mõistuse poolt. Mõtle siis praegu homse peale - selle ühe päeva peale, mille nimel on eelnevad kaks kuud üks suur möll käinud. Telekas ja raadio pasundavad juba oktoobri lõpust alates, et jõulud tulevad ja aeg on end selleks valmis panna. Nende tegelik sõnum on aga, et tulemas on see "üks päev aastas" ja tule aga kuluta oma raha varakult juba meie kaupade peale ära.

Erilised kõrilõikajad on muidugi laenumehed, kellel on alati üks sõnum: "Kui sul omal raha ei ole, siis tule ja müü end meile orjaks - meil on raha (ka mitte enda oma, vaid omakorda pangast laenatud), millega sa saad kõike seda osta, mida kaupmehed sulle pealuusse programmeerivad". Mõned lähevad isegi selle jama õnge, sest nendel ei ole julgust iseendale ja rääkimata oma tuttavatele tunnistada, et minu elu on hetkel selline, mis ei võimalda kalleid kingitusi teha. Ja selle asemel, et kinkida sõbrale pakk teed või isekootud laudlina, võtavad nad ikkagi laenu ja ostavad midagi "väärtuslikku". See on ju eitus. See on elu enda eitamine, peites end ära faktide eest, ja püüdes põgeneda vastutusest, et kuidagi oma sissetulekut ise suurendada. Laenata on ju lihtne - Julianus Inkasso avalikus Postimehe häbipostis olla aga vägagi ebamugav.

Jõulud on leevenduspüha, mille nimel me elame päris mitu kuud. Me leevendame jõulude peale mõtlemisega oma praeguse elu kannatusi. Kuid me unustame ära, et tegelikult on tegemist vaid ühe õhtuga, mille sarnaseid võiks teha täiesti vabalt iga nädal. Ja kui see läbi saab, siis nädala pärast on aastavahetus - veelkord, mida oodata. Kuid siis on tühjus. Pool aastat vaikust ja piina. Siis tuleb Jaanipäev - jälle midagi ilusat, mille nimel pingutada.

Kuidas jõuludest rõõmu tunda?
Jõuludest ei ole võimalik rõõmu tunda, sest rõõm on meie peas, ja jõulud on ka meie peas. Ma ei saa kuidagi väita, et jõulud ei oleks ägedad - muidugi on, ma ise ka sõidan selleks ajaks Tartusse vanemata juurde, ja olen Jõuluvana saabumise ootusärevuses. See on täiesti okei, ja ma soovitan seda ka sul teha. Kuid ära tee seda ohverdades ülejäänud elu. Ära mõtle, et jõulud on midagi erilist, mille nimel tasub pingutada. Ei, mõtle parem selle peale, kuidas oma ülejäänud elu juba praegu korda teha, et jõulud ei tunduks leevenduse ja põgenemisena üheks päevaks. Miks? Sest kui sa seda teed, siis ei ole võimalik jõululaupäeva nautida, sest väike hääleke peas ütleb kogu aeg, et see on homme läbi ning sa pead naasma oma näruse elu juurde tagasi.

Ma tean, et ma olen oma targutustega hiljaks jäänud, aga selle asemel, et oodata homset, või nädala pärast saabuvat aastavahetust, tule tagasi tänasesse päeva. Vaata, mis siin toredat on. Ära tee seda filosoofilis-esoteerilises kontekstis, et väga vaimne on siin ja praegu elada. Unusta kogu see vaimne gräpp ära ja lihtsalt proovi mitte mõelda nii palju. Ütlegi endale aeg-ajalt, et aga mis siis, kui ma ei mõtleks praegu nende asjade peale. Ja siis ära mõtlegi. Tõmba lihtsalt tähelepanu ära oma mõtetelt ja vii see millelegi, mis päriselt olemas on. Näiteks oma sõbra või elukaaslase peale. Vaata teda. Päriselt. Vaata, mis sulle tema juures meeldib. Mida sa tema juures imetled? Kui ta parajasti räägib midagi, siis kuula teda. Kuula tegelikult ka, tõrjudes kõik kõrvalised mõtted.

Kui sul on veel homsed jõuluostud tegemata, siis proovi seda sama harjutust selles hullumeelses ostumöllus, mis hetkel kõikides kaubanduskeskustes aset leiab. Mine sinna hullumajja, kuid kujuta ette, et sa oled seal üksi. Kujuta ette, et teisi inimesi ei eksisteeri. Tõmba tähelepanu ära kõigelt ja kõikidelt, mis sind muidu mingilgi viisil mõjutab: teiste pilgud, teiste arvamused, hüüded, helid, reklaamid. Ole iseendaga. Kasuta selleks hingamist. Püüa igal võimalikul hetkel märgata, kus su hingamine on. Sa võid seda nimetada ka meditatsiooniks. Ei ole üldse oluline, kuidas sa seda nimetad - oluline on see, et sul on niimoodi hea olla. Ja palun, ära mõtle praegu, et näed kui head mõtted siin kirjas on. See on täiesti kasutu. Pigem unusta see artikkel üldse ära ja lihtsalt proovi seda teha, mida ma kirjutan.

Eriline jõuluõhtu
Homme ongi see päev. See päev, mida kõik oodanud on. Proovi see päev muuta enda jaoks eriliseks. Proovi homme mitte midagi tööga seonduvat teha (kui sa muidugi ei pea homme tööl olema. Kui pead, siis keskendu 100% oma tööle ja lase lahti mõttest, et oi kui hea praegu kodus oleks jõulupraadi vintsutada).

Viska kogu maailm oma peast välja ja naudi seda, mis sinu ümber tegelikult toimub. Ole nende inimeste jaoks 100% olemas, kellega sa homme kohtud. Ole oma laste jaoks olemas. Ning mis kõige olulisem, ole iseenda jaoks olemas. Püüa tajuda, kuidas sul on hea olla. Proovi taibata, et kui sul on homme hea olla, siis tegelikult on sinu sees olemas võime tunda kogu aeg end hästi, sest ega maailm oma muredega homseks kuhugi ära ei kao. See on ikka olemas, aga sina oled enda sees selleks üheks päevaks teatud nihke teinud - kuna on jõulud, siis ma ei tegele oma jamadega, võid sa mõelda. Kõlab nõmedalt, aga sa võid sarnase suhtumise juurutada endale kogu eluks, mitte ainult jõuludeks. Jah, jamadega tuleb tegelda, aga mitte nende peale kogu aeg mõelda.

Minu eriline jõuluõhtu ei ole homme, vaid ülehomme. Aga ma püüan vähemalt kõiki neid ideid, mida ma siin kirjutan, ise ka rakendada. Ma ei ole mingi pühak, et see kõik mul nii lihtsasti välja tuleks. Ma olen täpselt samasugune inimene nagu sina. Ka mul on mured, rõõmud, avastused ja läbikukkumised, millest ma õpin. Meil kõikidel on oma Tee minna. Mina olen oma Teeks valinud hetkel seda artiklit kirjutada, et sellest ise õppida. Ma loen pärast selle artikli veelkord huviga läbi ja vaatan, mis siia siis kirja sai. Ning ma luban sulle, et ma püüan selle järgi ka tegutseda.

Jõuluime on meis enestes. Jõuluime on see, et ma tajume maailma sellisena nagu me seda tajume. Kui me soovime oma jõule ilusaks teha, peame sellel laskma juhtuda. Mitte endast väljaspool, seal kus jõulud tunduvad olevat, vaid ikka enda sees. Sest siin on kogu meie maailm. Ja siit kõik see algab.

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat Jalutuskäigud sisekosmoses

E-Raamat Elad küll, aga mis elu see on ...

E-Raamat Teadlikkuse Meditatsioon

E-Raamat Minu Õpetaja õpetused

E-Kursus Külgetõmbeseadus teoorias ja praktikas