Meelerahu »

Sa oled juba nii tubli. Kiida ennast.
[01. aprill 2011 | Kirjutas: Kaido | 25623 korda loetud | kokku kommentaare: 15]

Mõnikord tunneme õhtuti või reedeti, et pole täna mitte midagi kasulikku teinud. See võib meie tuju rikkuda ning halvemal juhul kogu nädalavahetuse untsu keerata. Selleks ei ole aga põhjust, sest sa oled juba tubli. Kiida ennast!

Kõikidel inimestel on teatud tasemel olemas saavutusvajadus. Me soovime midagi oma elus ära teha. Pigem eristab meid see, kas ja kui edukalt me oma hirmudega hakkama saame - mitte, et me ei taha midagi teha.

Mida sina tahad teha? Mida sa tahaksid näiteks oma elus sel aastal korda saata? Mida sa tahaksid sel kuul ära teha? Või mida sa sooviksid tuleval nädalavahetusel ette võtta?

Ükskõik, kas need on suured või väikesed asjad, tuleta endale igal hetkel meelde, et sa annad tegelikult juba endast parima. Ära mitte mingil juhul süüdista ennast, kui sinu tulemused ei vasta sinu enda ootustele või ei ole need nii head kui sinu sõbral või sõbrannal. Temal on oma tee minna, sinul on oma tee minna. Sa oled terviklik ning täiuslik inimene, kes käib oma teed. Luba endal siis seda teha. Sügavas meelerahus ning mõistmises.

Tee iga päev midagi, mis sind sinu unistustele lähemale viib. Ära kraba korraga ette liiga palju. Näiteks täna on reede. Minu Task List ehk siis "Vaja teha" nimekiri on mitu kilomeetrit pikk. Väga palju oleks vaja ära teha. Nii täna kui ka tuleval nädalavahetusel. Rääkimata sellest, mis oleks vaja ära teha järgmisel nädalal.

Aga ma teen täna vaid ühe asja ära. Ei kaks. Ei, tegelikult kolm asja.

Ma käisin hommikul trennis. See oli mõnus. Ma jooksin natukene, siis käisin jõusaali ja seejärel istusin 20 minutit saunas ning võtsin leili. See oli hea start päevale.

Nüüd istun ma Rocca Al Mare kaubanduskeskuses kohvikus ning kirjutan seda artiklit. See oli teine asi, mille ma endale täna eesmärgiks seadsin.

Ja kolmandaks lähen ma kella 15.00 Janno Seederi firma 8. sünnipäevale.

Jah, need ei ole just märkimisväärsed ülesanded, aga mul on ükskõik. Kuigi mul oleks vaja teha niiiiii palju, teen ma täna ainult need kolm asja ära. See on täiesti küllalt.

Pealegi läbin ma eraelus hetkel väga segast aega ning ma ei viitsigi tööd teha. Jah, päris ilma tööta ka ei saa, aga eks ma siis teen seda järgmisel nädalal. Mul on palju ideid, mida võiks teha, aga ma ei ole lihtsalt neid asju ette võtnud. Aga ma jõuan seda teha. Aega on küllalt. Ma astun väikesi samme.

Tee sama ka sina. Kui sa ei saa piirduda kevadisel reedel trenni, kohviku ning sünnipäevaga, siis tee ikkagi midagi iga päev, mis sul tuju heaks teeb ning mis annab sulle tunde, et sa oled teinud vähemalt midagi, et oma eesmärkide suunas liikuda. Ükskõik, mis asi see ei ole, tee see lihtsalt ära.

Tead, kogu maailm koosneb väikestest asjadest. Näiteks raha kogumine. Kui sa paned iga päev 1 euro kõrvale, on sul kuu aja pärast 31 eurot. Aasta pärast on sul 372 eurot. See on juba raha. Kuid kas sa märkad finantsiliselt, kui sa tõstaksid iga päev 1 euro eraldi sahtlikesse rahakotis? Ma ei usu seda. Küll aga märkad sa seda aasta möödudes, kui seal sahtlikeses on äkki 372 münti. Jah, peab see aga suur sahtel muidugi su rahakotis olemas.

Sama lugu on ka sinu eluga. Tee iga päev midagi, mis tundub tähenduseta, aga suures pildis muudab see sinu elu. Ütle näiteks hommikul bussi astused bussijuhile midagi ilusat, mida sa tavaliselt ei tee. Ütle talle kasvõi aitäh, et ta teeb sellist tööd. Tema palk ei ole suuremasi ning ta peab ju nii varakult üles ärkama, et meid kõiki õigel ajal tööle sõidutada. Tema elu ei ole kerge. Kellegi elu ei ole kerge.

Mine töö juurde ning ütle oma töökaaslasele, et sa mõtlesid eile õhtul elu üle järele ning sa jõudsid järeldusele, et ta on ikka jube tubli. Ütle talle seda siiralt. Sa teed sellega tema päeva ilusaks ning ka enda oma. Meie sisse on kodeeritud väga tugev andmise rõõm, mida sageli takistavad meie hirmud rumalasse olukorda jääda. Lase sellest hirmust lahti ning ütle ikkagi. Ütle iga päev kellelegi midagi ilusat, mida sa tavaliselt ei ütle.

Ära piirdu väikeste asjade ütlemisega. Tee midagi väikest ära ka oma unistuse suunas liikumiseks. Ükskõik, kas see on siis uue pisiäri käivitamine või reisi planeerimine - tee midagi väikest iga päev, mis sind perspektiivis selleni viiks. Me tahame alati asju saada nii kiiresti ja kohe, kuid see ei ole võimalik. Kõik võtab aega meie maailmas.

Ma tahtsin sulle lihtsalt öelda, et sa oled juba nii tubli. Kiida ennast rohkem. Jah, see oligi kõik ...

Kaido


 

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
01. aprill 16:03 Lii kirjutas:
jah, kõik nagu õige, kui tahan lisada pisikese tõrvatilga siia meepotti...:P Nimelt hakkas silma ütlus -aega on küllalt- ei ole sellega nõus! aega on ikka ja aina liiga vähe...Ma ei taha öelda ,et oi, nüüd peaks rabelema hakkama, ei pea, sest aega juurde ikka ei tule...ja siit saaks nüüd edasi arendada pika vaidluse, mida teha, et aeg tunduks pikem, et poleks elu lõpus tunne nagu Dostojevski romaanis:....et poleks piinavalt valus kasutult elatud hetkedest....
01. aprill 17:15 kaie kirjutas:
...aega on meil alati ja piiramatult*
01. aprill 19:17 Helle kirjutas:
väga armas;o)aega on küllalt ja kui tunned,et täna üldse midagi teha ei taha,pole ka hullu,homme on ka päev!!
01. aprill 22:15 e4 kirjutas:
Aitäh,Kaido!
02. aprill 11:38 Raivo kirjutas:
Tänud!
02. aprill 13:33 Viki kirjutas:
Me hindame üle aastat oma elus ja alahindame 10 aasta tulemusi.....

Oluline on see, kuidas me oma hetkesid investeerime ja aega kui sellist ju tegelikult ei eksisteeri. Suurte asjade tegemine ongi paljude väikeste tegude kogusumma.

Mõnus sissekanne, see oli väärt tegu.
02. aprill 15:23 maie kirjutas:
Suured tänud et sa ikka jagad oma mõtteid.
02. aprill 18:10 Lihtsalt lugeja kirjutas:
Väga armas artikkel.
03. aprill 01:19 rando kirjutas:
hea artikkel jah. see on täitsa tavaline vist, et oleme harjunud end materdama vähese tegevuse eest. samas, kui miskit ära teeme, unustame selle korrapealt ja keskendume taas tegemata asjadele. mida, nagu siingi kirjutatud on, jagub kõigil kilomeetreid pika listi jagu.

@Lii: kirjanik, kellest sa räägid, pole siiski klassik Dostojevski, vaid üks pisut teistsugune klassik Ostrovski. tsitaat kasutult elatud aastatest pärineb temalt.
03. aprill 11:35 Anu kirjutas:
Iga inimese sees on palju andeid ja võimeid, see on teoorias kõigil selge. Enda teostumiseks vajame tingimusi ja keskkonda, üldjuhul peab see olema meie loomust toetav, et anded saaksid loomulikult avalduda.
Tihti meil see puudub, siis hakkame erinevate meetotitega neid andeid endast välja pingutama, tegelikult teadmata, mis on need tõelised anded. Pingutame ikka neid mida ühiskond meilt ootab, samuti perekond, lähedased jne
Me ainult võrdleme ennast teistega, ootame kiitust aga saame pidevalt laitust, kõikki meie tegemisi pidevalt hinnatakse, tööl, kodus, koolis ja sõpruskonnas. See on meisse nii kodeeritud, et me ei suuda isegi täiskasvanuna elada loomulikku ja lihtsat elu, ilma, et me vajaks koguaeg, pai ja kiitust.
Kõigume pidevalt emotsionaalses äärmuses, küll me mõtleme ennast ilusaks ja targaks, küll me mõtleme ennast rumalaks ja paksuks ning koledaks. Sellega kaasneb ka see, et me ei suuda leida millegis rahulolu, oleme sisemiselt väga ebakindlad, me otsime koguaeg, teadmata mida me tahame, julgemata olla see kes me tõeliselt oleme.
Olla loomulik, lihtne ja teha asju elus mida sa tõeliselt tahad teha, ilma, et lisaks sinna tegevusse pidevalt emotsionaalseid äärmusi.
See on elukunst, mida vähesed suudavad õpetada aga paljud tahaksib seda õppida.Paljud ka elavad nii ja see äärmiselt suur elutarkus.
See mõte tekkis seoses meie kõigi armastatud Ita Everi sünnipäevaga, naine kes suudab olla laval ja ka elus ELUKUNSTNIK, jäädes ise äärmiselt lihtsaks ja loomulikuks.
Õnne sünnipäevalapsele ja tugevust ning sihikindlust meile kõigile, et ELADA ja NAUTIDA oma tõelisi andeid.
06. aprill 12:26 Heli kirjutas:
Ma olen hull vaidleja ja kirjutan rohkem siis, kui midagi on vastu uriseda. Nüüd teen ühe eksperimendi, mis nõuab mult väikest eneseületust.
Tead, Kaido, sa oled tõesti väga tubli! Ilma naljata. Ja kirjutad väga soojalt ja kaasakiskuvalt. Seega aitähh sulle jagatud mõtete ja positiivsuse eest. Pildi eest ka max punktid.
07. aprill 09:46 Anu kirjutas:
Lugege Peep Vain'u raamatut "Kõige tähtsam küsimus"!
Kui lugeda ei viitsi, siis ostke audioraamat ja kuulake!
See sobib hästi praeguse Kaido teemaga - väga hea raamat!!!
18. aprill 19:26 Ilona kirjutas:
Väga hea artikkel.tunnen isegi vahel sellist tydimust koigest ja sel hetkel on väga hea seda artiklit lugeda.Milleks rabeleda,aega kyllalt.Käisime Tais ,no seal on inimestel toesti aega kyllalt.Agha kui sind nii aeglaselt teenindatakse ,siis motled ,no on uimased!
18. aprill 20:57 Jussi Hovi kirjutas:
Mina ei ennast kiitama hakka, aga tervis on mulle tähtis asi ikkagi et see pole enda käes. Ise käin lihtsalt selle järgi et teaks et köik on o.k. Kui ei oleks siis saab kohe teata, sest halvad uudised on ka uudised.

Austusega
Jussi
30. jaanuar 10:32 Rilke kirjutas:
Lihtsalt guugeldasin sõnapaari sina oled ja mina ei ole ning leidsin teie blogi juba teist korda. Mulle meeldib suvalisi mõtteid guugeldada ja siis avastada huvitavaid portaale ja selles leiduvaid mõtteid.
Ma olen artikliga päri. Ma üritan iga päev midagi ära teha ja tegelikult meeldib mulle iga päev midgai uut teha, midagi teistmoodi kui eile.
Täna võtsin pähe ja pakin varsti asjad ja põrutan maale vanaemale külla. Ta on 82 aastat vana ja helistab mulle vahel ja igatseb mind ja mu last näha. Teen talle täna päeva rõõmsaks ja lähen külla.
Elu on ilus.
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):