Meelerahu »

Kuidas leida meelerahu ebakindlatel aegadel?
[10. veebruar 2014 | Kirjutas: Kaido | 17474 korda loetud | kokku kommentaare: 17]

Me elame ebakindlatel aegadel. Alati. Kas sa oskasid aasta tagasi ette näha seda, mis sinu elus praegu toimub? Või oskad sa täpselt ette näha seda, mis aasta pärast sinu elus aset leiab?

Nii peamegi oma elu väga ebakindlal viisil elama. Me ei tea iialgi, kust uus pauk võib tulla ja kogu meie elu pahupidi pöörata. Aga just seesugune meie elu olema kipub.

Kust ebakindlus alguse saab?
Tegelikult ei eksisteeri mingisugust ebakindlust, vaid ainult olukorrad, kus asjad ei lähe nii, nagu planeerisime. Sellistes situatsioonides oleme harjunud ütlema, et elu laguneb koost – tegelikult ei suuda me lihtsalt tulevikku prognoosida.

Oled sa märganud, et me elame paralleelselt justkui kahes maailmas - päris maailmas ja meie poolt mõtetega loodud maailmas. Päris maailm on faktiline maailm meie ümber, mille kulgu me tegelikult ette näha ei oska. Meie poolt mõtetega loodud maailm on aga subjektiivne käsitlus päris maailmast viisil, nagu me arvame või tahaksime selle olevat. Sageli kipub nende kahe vahel aga väga suur lõhe olema.

Vaatame asja praktiliselt ja testime, kas selline lähenemine on õige. Vaata enda ümber mingisugust suvalist asja – näiteks paistab aknast maja. Mida sa sellest majast arvad? Kui see paistab olevat uuemat tüüpi maja, võid sa arvata, et see seisab veel kaua püsti, sa umbes tead, missugused korterid / toad seal asuvad, kui kallid korterid seal olla võivad jne. Või vaata mõnda inimest enda kõrval – ka tema suhtes arvad sa teadvat, kes ta on, milleks ta võimeline on jne. Või hoopis midagi abstraktsemat - sinu suhe. Sa ju arvad teadvat, kuhu see liigub - sul on omad plaanid suhtega, oma kaaslasega, ühise koduga jne. Ühesõnaga on sul kogu maailm enda peas paika pandud.

Tegelikult on see aga kõigest multifilm sinu peas – fiktsioon, mis meile palju probleeme valmistada võib. Miks? Sest tegelikult võib juhtuda, et see maja variseb homme kokku, või see inimene käitub hoopis vastupidiselt arvatule, või sinu kaaslane otsustab sinuga lõpparve teha. Sellisel hetkel toimub teatud mõttes ka meie maailmapildi kokkuvarisemine, ja tunnemegi end väga ebakindlalt. Me arvasime, et teatud asjad on kindlad, aga tuli välja, et ei olnud.

Kuidas leida meelerahu ebakindlatel aegadel?
Meelerahu kultiveerimine on treening. Kui seda hakata tegema ajal, kui elus on juba palju ootamatusi, võib see väga raskeks osutuda – oleme ju harjunud oma „multifilmi“ täielikult uskuma. Multifilmidesse ei tasu aga kõhklematult uskuda – nagu animatsioonidega ikka, ei pruugi päris maailmas kõik need asjad võimalikud olla, mida multifilmides näeme.

Leidmaks ebakindlatel aegadel meelerahu tuleb kõigepealt hakata märkama neid multifilme. Ei tasu ära oodata aega, kui elu laiali lagunema hakkab, vaid kohe praegu seda paralleelsust / duaalsust läbi näha. Võta katseobjektiks ükskõik, mis asi enda elus (sündmus, inimene vms), ja sa märkad kahetasandilisust – eksisteerib objektiivne „asi“ ja ka sinu „lugu / multifilm“ sellest asjast.

Kuni see asi on sinu peas oleva looga kooskõlas, on sinu elus kõik korras – sa tunned end turvaliselt ja võid öelda, et oled õnnelik. Niipea aga, kui asjad hakkavad minema vastuollu sinu multikaga, tekib paanika – sulle tundub, et elu laguneb koost. Tegelikult ei lagune elu koost, vaid sinu multifilm elust laguneb koost. Kumba on aga lihtsam muuta – kas multifilmi enda peas või asju enda ümber? Mõlemad viivad kindlustunde taastumiseni, sest mõlema tulemusena on pärismaailm multifilmimaailmaga jälle kooskõlas.

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
10. veebruar 11:42 Aare kirjutas:
Eelarvamused ja stereotüübid ning ebareaalsed plaanid röövivad meilt meelerahu. Sellise olukorra vältimiseks on ainus võimalus olla kõigile võimalustele avatud. Usalda intuitsiooni(alateadvust)ja ära moonuta fakte.
10. veebruar 19:13 ESTER kirjutas:
Kõik on õige! Nii me paraku kipume mõtlema vahel aga seda annab muuta endas!
11. veebruar 11:41 Maria kirjutas:
Aga kuidas siis külgetõmbejõuga on? Unista, visualiseeri, tee plaane, mõtle neid asju, tunneta, usu, tegutse - eksole! Ja sa saad kõik selle, mida ise vibreerid.
Samas tuleks ka aktsepteerida rahulikult antud reaalset olukorda, mitte paanitseda kui vale see on, et sellise energiaga seda uut ning soovitut veel kaugemasse teadmatusse peletada.
11. veebruar 11:53 Kaido Pajumaa kirjutas:
Maria,

jah, külgetõmbejõud ei kao mitte kuhugi - see toimib, aga kindlasti mitte nii primitiivselt, nagu seda tavaliselt käsitletakse. Seda mõjutavad väga paljud teised seadused, nt karma.

Artiklis käsitletud tehnika aitab aga sõltumata, mida sa enda ellu "tõmmanud" oled, vaatata seda sõltumatust vaatenurgast - kui ellutõmmatu on kooskõlas sinu multifimiga, oled hetkel õnnelik, kui aga ei ole, oled õnnetu.
12. veebruar 09:31 Maria kirjutas:
Kaido, kindlasti ei pidanud ma silmas primitiivset viisi. Minu jaoks on oluline olla rõõmus siin ja praegu enda sees, olenemata välistest mõjutajatest.
12. veebruar 09:33 Kaido Pajumaa kirjutas:
Jah, Maria, ma ei mõelnud üldse sind kui isiklikult.

Kahjuks saan väga palju kirju teemal, et mõtlen juba 2 nädalat häid mõtteid, aga ikka probleemid ei lahene :) Sellist lähenemist pidasin silmas.

Aitäh sulle kaasa mõtlemast, Maria.

Kaido
12. veebruar 16:42 Naine kirjutas:
Aitähh sulle Kaido taaskord mõtlema paneva loo eest, mida kahjuks on võimatu uskuda...
Artikkel peaks lõppema lausega: "Elage minu sõnade mitte minu tegude järgi!!!"
12. veebruar 18:20 Kaido Pajumaa kirjutas:
Naine, kahjuks ei ole meist keegi täiuslik, mistõttu kirjutangi sageli artikleid "iseendale" nähes enda nõrkusi ja kohti, mida eneses parandada. Ma ei oska küll öelda selle artikli kohta, aga kui sa nii tunned nagu kirjutasid, siis järelikult sa mind just niimoodi tajud.

Ma ei tea küll, kes sa oled, aga vabandan siiralt, kui olen millalgi sinu tundeid riivanud ja pannud sind siin neid väljendama.

PS. Võid mulle julgelt ka otse kirjutada
12. veebruar 21:56 Naine kirjutas:
Olen naine, kelle mees samuti kunagi otsustas oma pere, kus kasvasid väikesed lapsed, hüljata (nagu sina seda nüüdseks juba 2 korda teinud oled). Sa ei ole riivanud vaid minu tundeid vaid kõigi naiste tundeid, kes sinisilmselt loevad sinu artikleid ja raamatuid aimamata, et nende ridade taga seisab inimene, kes ise ei ela kaugeltki nende põhimõtete järgi nagu ta soovitab teistel elada, vaid loob lugejates sellise pettekujutelma, mis kahjuks viib selleni, et lõpuks kaotad sa hoopis usu inimestesse. Sinu loo põhjal võiks öelda, et tegemist ongi fiktsiooniga ja sellest ka minu eelmine järeldus.
12. veebruar 22:20 Naine kirjutas:
Olin kindel, et kustutad selle kommentaari, mis kahjuks veenis mind veel enam selles, et ma ei ole sinus eksinud...
12. veebruar 23:09 Kaido Pajumaa kirjutas:
Naine,

mul on siiralt kahju, et oled otsustanud minu isiklikke eraelulisi probleeme niimoodi siin avalikult lahata, aga eks see ole sinu valik.

Sinu jutus on palju viha ja pettumust, ja mul on siiralt kahju, et oled pidanud elus nii palju kannatama. Sinu tõlgendused ja projektsioonid aga minu isikliku elu väljakutsetele jäävad siiski vaid sinu tõlgendusteks ja arvamusteks, millel ei pruugi tegelikkusega palju ühist olla.

Seetõttu esitangi sulle lihtsa küsimuse: "Kas sa oled kõiges selles 100% kindel, mida sa arvad teadvat ja millele sa oma avalikud süüdistused oled püstitanud? Kas sa oleksid selle nimel valmis oma kodu panti panema, või midagi veel äärmuslikumat?

Kui ei, siis miks sa kirjutad seda kõike siin avalikult kellegi "Naine" nime all?
Kui jah, siis juhul, kui sa fakte kontrollima hakkaksid, jääksid lihtsalt oma kodust ilma ...
13. veebruar 09:41 lija kirjutas:
Kardan üldse hinnanguid anda, seepärast, et ma pole selgeltnägija ja ilmeksimatu. Sageli üllatan isegi end ja veel sagedamini teisi. Sellised, me inimesed, kord oleme.Olen alati imetlenud abikaasasid,kes elavad koos 50,isegi enam aastaid, kusjuures sõbralikult, kuid ise olen vaatamata oma eluhoiakule teises abielus, kusjuures pole kindel praegugi , et olen õigesti talitanud. Ja vahel on ikkagi selline tunne, et soovime üht, aga teeme hoopis teist.Ja veel olen tähele pannud omaenda kogemustest, et tehes head, tuleb välja halb iseenda või kellegi teise jaoks ja vastupidi, tehes halba, tuleb lõppkokkuvõttes välja hea. Vaat see on müstika!
13. veebruar 11:51 Aare kirjutas:
Mina mõtestan neid artikleid, mida Kaido kirjutab, enda jaoks metafooridena. Neid lugusid tuleb lugeda avatud ja mõistvas olekus. Siit ei tasu otsida 100% kehtivaid teooriaid ja tõdesid. Siin on kirjas ühe mehe elukogemused. Ja see on kõik. Kui need lood kedagi puudutavad, kas negatiivselt või positiivselt, siis on juba lugude kirjutamise eesmärk täidetud.
13. veebruar 19:15 kaljo kirjutas:
Tuli meelde kaks toredat lausekest,millele E.Tolle mõnda aega tagasi tähelepanu pööras.
Siin need on: Tänan kõige eest! Mul pole ühtegi kaebust!
Usun Kaido,et Sa mõistad millele need osutuvad!
Ootame uusi lugusid!
15. veebruar 08:48 Maarika kirjutas:
Hea,et on inimesi,kes avaldavad oma arvamusi ja nägemisi oma elu kogemustest.Kust me muidu õpiksime seda maist elukest tundma.See,mis meiega toimub ja see kuidas me reageerime toimuvale,on meie sisemaailma(hinge) peegeldus.Andes hinnangut teisele inimesele,hindame ennast,mitte kedagi teist.Nii kaua, kui enda vigu ei tunnista(ei tunne ära),seni saame neid kogemuste näol.
Looduses on filigraanselt kõik paigas,ainult mõistusega inimene kehtestab reeglid ja seadused,mis paljudel-paljudel juhtudel ei toimi.Tahab tingimustega teist inimest armastada-tingimuslik armastus.Taevane armastus on valimatu..., ta ei jaga inimesi..., ei vali..., ta eksisteerib valikuta – kõigi jaoks.
16. veebruar 17:27 Annika kirjutas:
Kaido! Nagu alati, on ka see lugu sinulikult lihtne, aga õpetlik. Ainult tõelised asjatundjad on võimelised asju lihtsalt tõlgendama. Imetlen sind! Ja nagu ma aru sain, saadki sa neid kirjutada vaid läbi selle, mida oled ise kogenud...
Mulle meeldib öelda, et igal inimesel on oma reaalsus. Kui keegi mind liiga oma hinnangutega survestama hakkab, mõtlen ikka: "Selline on tema reaalsus, minu reaalsus on lihtsalt teistsugune:"
Aga huvitav oli lugeda kommentaaridest kellegi NAISE reaalsust. Toon paralleeli: Ma õpetan koolis filosoofiat, jagan nende ideid, kuid ma ei pea ju oma elus käituma ja mõtlema nagu filosoof..:)
28. märts 10:14 Hugo kirjutas:
Hea käsitlus. Nagu paljud teisedki. Aga - nagu kommentaarid selgelt märku annavad - puudub sel reaalne, vahetu seos praktiliste inimestega, kel pole aega mõelda suurtest asjadest. Valiku tegemine on oma sisult ülivõimsa tähendusega, kuid paljud meist ei adu selle sisu. Praktiline elu nö karjub vastupidist. Lihtsatel, praktilistel inimestel on tore neid ilusaid mõtteid kuulda ja meenutada (on tõesti isegi mulle tuttav!), kuid lahtitõuget ei suudeta teha. Kui inimene on ikka väsind mõtlemast oma pere heaolust, toimetulekust, siis sorri, suurte asjadega ei viitsita oma pead vaevata. Ja see ongi valik. Mul on isiklik kogemus: üks inimene saab kõigest suurtest asjadest väga hästi aru, kuid kahjuks nendib - ta ei suuda sellel levelil oma igapäevaselt elada, probleeme nii palju, pere vaja toita, lapsed kasida jne jne. Aga siiski, kui poleks sellist kirjandust, poleks ka valikuid, arusaamist jms ehk teisisõnu: poleks valikuid.
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):