Kas võib juhtuda, et 30 aasta pärast on meie koolisüsteemis suur osa haridusprogrammist inimese mõttesüsteemi juhtimine ning selle kaudu oma maailma hoidmine? Tõenäoline või vähetõenäoline?

Kahjuks ma ei mäleta täpselt andmeid, aga mõned kuud tagasi lugesin artiklit meie kiirest infotehnoloogiaarengust, kus öeldi, et umbes aastal 1980 ütles IBM, maailma esimene personaalarvutite tootja, et maailmas on võimalik müüa kokku umbes 1000 personaalarvutit. Mis on see number täna? Eestis on peaaegu igas kodus arvuti, lisaks kõikide firmades. Kui palju on neid kokku terves maailmas? Arvuti on tänapäeval esmatarbekaup, mille väitmine oleks 30 aastat tagasi olnud umbes samasugune utoopia nagu hetkel väita, et läbi pidevalt tehtavate uute avastuste teaduses inimese mõttesüsteemi ja kvantmaailma kohta jõuab arusaam meie võimest ise oma maailma muuta 30 aastaga iga inimese teadvusse.

Sest me peame uskuma imedesse. Ka kõige raskemal ajal tuleb uskuda imedesse. Sest paljuski on see ainuke, mis meil on jäänud teha. Lisaks sellele, et inimesed kaotavad tööd, kaotavad paljud ka usku iseendasse ning oma võimetesse. Nende enesehinnang langeb, emotsionaalne foon kahaneb ja inimene liigub depressiooni poole.

Aga kui oleks võimalik selle inimese peas sisse lülitada üks heledalt särav lambike - usk imedesse - , aitaks see teda palju. Aga kust leida lüliti sellele imelisele lambile?

Kõik inimesed, kes loevad külgetõmbeseaduse kohta raamatuid ning vaatavad Saladuse filmi, peaks läbima vähemalt baaskursuse kvantfüüsikast. Minu hinnangul on kvantfüüsika kõige algus. Sellest saab alguse meie loomine ning seal see ka toimub. Kui pragmaatilise meelega inimesed saavad kinnitust imede võimalusse otse teaduslikest allikatest, mõjutab see otseselt nende uskumusi ja seekaudu ka reaalseid tulemusi.

Kui me tunneme kvantfüüsika ABC-d, siis me saame teada, et imed on võimalikud ja peab uskuma imedesse. Me saame teada, miks on imed võimalikud ning kuidas me oma ellu ise imesid loome. Töötades kvantfüüsikaga anname me praktilise mõõtme Saladusele ja külgetõmbeseadusele ning meie hinge siseneb USK IMEDESSE.

Me võime hakata uskume, et me oleme tõepoolest oma maailma loojad. Me võime hakata uskuma, et meie teadvuses toimuvad tõepoolest alalised protsessid, mille kaudu me filtreerime informatsiooni välismaailmas ja peegeldame sinna tagasi just seda, mida me "soovime", üldjuhul alateadlikult. Me võime hakata uskuma, et me saame muuta enda tervist, enda majanduslikku seisu või suhteid inimestega. Võib juhtuda, et mingid asjad hakkavad sinu elus ka aset leidma. Näiteks sa mõtled, et sa ootad ellu ühte inimest. Sa ei tea täpselt, kes ta on, mida ta teeb või kust ta peaks sinu ellu ilmuma. Sa lihtalt teatad endale, et sa oled valmis vastu võtma uusi sõpru, kellega sul on hea koos aega veeta ning kellega sa tunned tõelist ühendust. Mitte pelgalt füüsiliselt atraktiivset inimest, vaid kedagi, kellega koos aega veetes tunned sa ennast hästi. Sa kujutad ette, kuidas te kohtute, kuidas te koos mere ääres istudes kive merre loobite ja lihtsalt räägite juttu. Sest teile meeldib seda teha. Sa lased selle tunde endale nii sügavale hinge, et silmad sulgedes sa tunnedki, et ta on su kõrval. Sa ei tea ikka veel, kes ta on, missugune ta välja näeb ja mil viisil ta sinu ellu tuleb. Aga sel polegi tähtsust. Sa lihtsalt usud seda. Sest peab uskuma imedesse.

Ning siis võib juhtuda tõeline ime. Igapäevases elusituatsioonis kohtud sa inimesega, keda sa pead üheks miljonist. Näiteks kohtad sa teda täiesti juhuslikult tänaval ajalehekioski ees. Sest talle meeldivad ajakirjad ning sinagi oled tulnud sirvima ajalehti, et midagi huvitavat leida. Ja te lihtsalt komistate üksteisele otsa. Nagu kõndides metsas ja komistades vastu langenud puud. Aga igal puul meie elus on tähtsus. Nii ka sellel inimesel, kelle otsa sa ajalehekioski ees komistad. Vabandades küsid sa, "Mis ajakirja te loete?", ja sa avastad, et tal on käes täpselt sama ajakiri, mis sul endalgi. Ja sa tunned, et sa tead seda inimest juba 100 aastat. Lihtsalt. Seestpoolt. Ja sa oled rõõmus. Sest ime on sündinud. Sest peab uskuma imedesse.

See on vaid üks näide uskumisest imedesse. Mitte vaid kirjutades üles soove ja eesmärke ning igal hommikul ärgates oma unistusi deklareerides, vaid uskudes imedesse ning elades selles imes juba ette. Nagu töö juurest avanssi saades. Sa tead, et sul ei ole veel palgapäev, aga sa küsid ülemuselt natukene, et saaksid juba ette nautida neid rõõme, mida raha meile annab. Samamoodi on imedega meie elus. Kui me tahame midagi tõesti päriselt korda saata, peame me seda uskuma ja elama selles tundes juba kaua enne tegeliku sündmuse aset leidmist. Sest see saab ju alguse meie peast. Mitte kuskilt 100 km kauguselt, kust me hakkame seda inimest näiteks enda poole sikutama, aga ikka kõige lähemalt meile - meie peast ja meie südamest. Siit saavad alguse imed. Ja peab uskuma imedesse.

Siin on 5 asja, millesse mina usun täie veendumusega:

1)Minu välismaailm on 100% minu teadvuse peegeldus

2)Ma olen 100% vastutav iga pisimagi sündmuse eest minu elus (ka teiste inimeste käitumine)

3)Universum armastab mind tingimusteta ning teeb kõik, et ma saaksin olla õnnelik

4)Enne pean ma andma, siis saan alles vastu

5)Isegi, kui asjad ei lähe nii, nagu ma soovin, usaldan ma seda suurt süsteemi, et järelikult jõuan ma selleni teist teed kaudu, mida ma hetkel veel ei näe

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat Jalutuskäigud sisekosmoses

E-Raamat Elad küll, aga mis elu see on ...

E-Raamat Teadlikkuse Meditatsioon

E-Raamat Minu Õpetaja õpetused

E-Kursus Külgetõmbeseadus teoorias ja praktikas

Lisa oma kommentaar: Sinu nimi: Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):