Kas see on kõike seda väärt? 08.01.11 00:16T
Jah, me kõik siin tegeleme enesearenguga- loeme raamatuid/artikleid, tegeleme oma kehaga, vaistuga, mõtetega. Süveneme elu olemusse, küsimustesse miks me siin oleme ja mida tegelikult tahame. Minu jaoks on see teekond olnud nii 1,5h aasta pikkune. Ühest küljest vaadatuna lühike, teisest küljest minu enda jaoks piisavalt pikk, et öelda- olen selle teekonna jooksul väga palju muutunud!
Aga teate, mõni hetk, sellel teekonnal jään ma seisma, vaatan ümberringi ja küsin- mille pärast ma nüüd siin olen ja üritan midagi "saavutada"?! Kannatused ja uued väljakutsed ootavad mind nagunii nurga taga. Lisaks sellele on tunne, et ma eraldun "tavaühiskonnast", oma lähedastest. Ja siin ma nüüd olen- reede öösel mõtisklemas elu ja olu üle, mitte noore inimesena linna peal sõpradega aega veetes. Ja järjekordselt tunne, et ma ei jaksa..

Nagu valdaksid mind tagasilöögid ja soov kõik siiapaika jätta ja elada "tavalise" inimesena edasi.
Kuidas teistel nende asjadega?

Tsiteeri

Vasta teemale
Kas see on kõike seda väärt? 08.01.11 06:03G
Oeh ma täitsa saan aru Sinust, minuvanused ka klubitavad ja hullavad mööda linna ringi, selleasemel, et vaevata end eksistentsi teemaliste küsimustega. Tegelikult olgem ausad, see ei ole ju halb eks? Proovi end panna selle "tavalise" inimese olukorda ja mõtle, millises teadmatuses nemad tegelikult elavad. Ma usun, et neil on sada korda raskem kui nendel natuke teadlikumatel inimestel.

Ja tegelikult tagasiteed enam ei ole, kui oled sellele teele astunud.. ainus viis on edasi minna. Mul on küll vähemalt selline mulje jäänud. Ma usun, et see soov "tavalise" inimesena elada, läheb sul peagi üle ja tuleb hetki mil sa jälle mõistad, kui õnnistatud sa tegelikult oled, et oled saanud nende suurepäraste teadmiste osaliseks.

Kõike kõige paremat ja jõudu ning jaksu Sulle :)

Tsiteeri

Kas see on kõike seda väärt? 20.01.11 15:36Katyce
Just minulgi on see tunne, et eemaldun oma lähedstest, mitte et ma seda tahaksin, aga mul ei ole nagu enam nendega ühist asja ajda- seda niisama plära rääkida ja kui sellega kaasa ei lähe hakataks sind imelikuks pidama. Mis kõige hullem elukaaslane nimetab mind juba usuhulluks ja ütleb et kui ma seda tuhnismit ei jäta lähme lahku üksteisest, et muutume liiga erinevaks. Oleme tuhat korda juba nendel teemadel tülitsenud, ja olen ise ka mõistnud et surun enda avastusi liialt peale, ilmselt pole tema veel valmis selliseks arenguks. Aga väike hirm ikka närib, et meil on elatu juba 15 aastat läbio kriiside ja valude ja hetkel on päris hea äasja sündis teine laps, et mina sellest teest enam loobuda ei oska (endaga teadlikult tegelemisest) et äkki lähmegi lahku. Ah sai liiga pikk jutt ega keegi teine siin aidata ei oska eks pean is ejõudma kuhugu ja otsustama kuidas ma talle ennast serveeriv või lähen tema tavalise eluga kaasa. Ma ei tea...ka...

Tsiteeri

Kas see on kõike seda väärt? 23.01.11 21:30T
Mina üritasin ka mingi aeg oma lähedastele nö avastusi peale suruda. Küll aga saan praegu aru, et teist inimest ei saa sundida teadlikkuse teele. Samas minu nägemuse läbi ei peaks see olema põhjus, miks kaks inimest ei saaks koos olla (kui üks on teadlik ja teine mitte). Kui sina oled nö valgustatud inimene, siis sa lihtsalt jälgid oma põhimõtteid ja kui teine tahab nendega kaasa tulla või avastab üks hetk ka enda jaoks midagi huvitavat, siis hea. Kui aga mitte, siis niikaua kui sa tunned ennast selle inimese kõrval hästi võid sa ju oma armastust temaga jagada- sa ei armasta teda ju selle eest kui teadlik inimene ta on :)
Ehk siis ma arvan, et naudi enda avastamist ja ära nõua oma elukaaslaselt et ta sama teeks! Ole avatud, teadlik ja meditatiivne ja jääme lootma, et see on nakkav ;)

Tsiteeri

Kas see on kõike seda väärt? 28.01.11 13:33Tinjan
Enda olemuse avastamine, Kõiksusega ühinemine, enda energeetiline avamine ja tervenemine, sisemise rahu leidmine ja Universumiga kooskõlas elamine... see ju ongi kõik see, mida õppides ja saavutades õpime palju rohkem mõistma ka teisi, õpime ja areneme armastuses, oleme tolerantsemad ja mõistvamad. Kui need mõtisklused ja õpingud hakkavad segama n-ö tavalist elu, siis on üle mingi piiri mindud, st töö endaga ei ole enam vaimne areng, vaid muutub mingiks wannabe saavutuseks omaette. Samas, kui tunned, et endised sõbrad on sinust intellektilt nii palju erinevemad/madalamad, eks siis tuleb uued sõbrad otsida. Inimene ju ikka läbib oma elus erinevate sõpruskondadega etappe. Aga pika ja õnneliku abielu lõpetamiseks ei tohiks küll põhjust olla ainult sellest, et üks kaasa loeb ja mõtleb neil teemadel, teine mitte. Siis on mingid lahkhelid soolas juba kuskil mujal, sügavamal ka. Pealetükkiv ei tohi olla, vägisi ei saa sundida. Pigem kasuta seda õpitut kodurahu hoidmiseks, armastuse süvendamiseks jne.

Tsiteeri

Kas see on kõike seda väärt? 04.02.11 08:45g
ma
...
olen kogu aeg mõelnud väärt olemise olemuse üle nii heas kui halvas. Kas pole nii, et heaolu korral, lõbusas meeleolus või vastastikuselt ülemeelikuna me ei juurdle selle üle, vaid võtame seda kui elu loomulikku osa ja kõik laabub nii, nagu see peakski nii olema. Kriisi või tüli tekkimisel aga leiame kohe miskit halba, kipume süüdistama ja arvustama teise vigu ja meist eemaldumist otsima, vihastame tühja tähja peale ja lõppkokkuvõttes on kõik õnnetud. Kas keegi ons sellel hetkel ka mõelnud tõmmata parelleeli hästi olemise vahel, et võtaks seda ka kui loomuliku elu osana ja püüaks mõista ja armastada kõiki piiritult just sellisena nagu nad on...

Tsiteeri

Kas see on kõike seda väärt? 06.02.11 13:42Katyce
Aga mis on siis kui inimesed räägivad ühtedest ja samadest asjadest, ainult erinevates keeltes - segadus on suur sest mõlemad arvavad et räägivad erinevatest asjadest, eesmärk peaks olema nagu üks - õnnelik elu... Kuigi kui saadakse aru, et räägitakse tegelikult ühtedest asjadest siis on tore küll, ainult et dilemma tekib siis kui seé õnnelik elu saavutatakse läbi erinevate viiside ja enam nagu ei osata seda koos saavutada...vaid üks leiab, et nii on õigem kui naa ja temal ongi nii parem...siis on tohutult kahju, et inimesed ei ole ikkagi sarnased...

Tsiteeri

Kas see on kõike seda väärt? 08.02.11 15:04Katyce
Kas võib ka nii olla, et üks inimene areneb edasi, tegeleb endaga ja leiab elus nii palju ilusaid asju - peaaegu igas hetkes midagi head, aga millegipärast käib see teistele närvidele ja sa ei meeldi enam sellisena teistele ning see omakorda tekitab minus halva enesetunde, et äkki olengi valel teel. Kui oled hunt pead ju koos huntidega uluma ka...Kuigi südames tunne, et see on õige tee, aga lihtsalt selline olukord nagu kerib nõiaringi mina olen endaga järjest rohkem rahul ja teised vastupidi...kuni lõpuks nakkab ka nende tunne mind, sest mind ei aktsepteerita... ja lähedased ei ole ju sulle nagu sõbrad, et vahetad välja uute vastu...Kas niimoodi inimesed võivadki areneda erinevaks aasatega...
...

Tsiteeri

Kas see on kõike seda väärt? 10.02.11 09:44G
Katyce sa kirjutasid seda, et inimesed rääkides ühtedest ja samadest asjadest mõistavad kõike erinevalt. Ma olen ka sellega nüüd viimasel ajal hästi palju kokku puutunud ja tunnen ka sama, aga ilmselt tuleb meil sellega leppida ja tunnistada endale, et tegelikult sa ei saagi kellegiga täiesti ühte moodi asju mõista, kuna elukogemus ja teadmised on inimestel erinev ja tegelikult sellest kõigest lähtuvalt nad teevad ja mõistavadki asju just endamoodi.
Sa võid küll põhjendada ja seletada lahti kõike seda mida sa arvad ja näed aga sa ei saa vastutust võtta selle eest, et kas nad mõistavad sind ikkagi just nii nagu sa seda kõike mõtlesid ja ütlesid. Ma ise viimastel kordadel olen ka loobunud põhjendamisest miks ja mida ma parasjagu tunnen. Kuna ma olen tundnud, et see ei jõua inimesteni nii nagu ma tahaksin et see jõuaks. Vahepeal tundsin ennast halvasti sellepärast ja mõtlesin, et mida nemad küll minust mõtlevad aga ega see vist ei oma erilist tähtsust eks?

Samuti ei saa vastutust võtta ka teiste tunnete eest ja kui sa oled õnnelik ja tunned ennast hästi, siis tea, et sul on see õigus. Jaga enda rõõmu, kui sa tunned, et sa tahad seda teha aga ära arva ja oota, et kõik selle ilmtingimata vastu sinult võtavad. Sina aksepteeri neid olenemata nende reaktsioonist ja sellest, kas nemad vastavad sulle samaga.

Armastust ja päikest Teile kõigile:)

Tsiteeri

Kas see on kõike seda väärt? 10.02.11 19:49max
on üks lahe jutuke kunagi meelde jäänd kuskilt .jutt selline läind rikkas kuningas õnne otsima uhke tõllaga ja eksind teelt küsind taumehelt teed ja talumees vastand uhkele kuningale et sõidab vale teed mööda et tuleb tagasi minna ja teist teed minna sellepeale ütles kuningas uhkelt et mul palju raha kaasas parim kutsar ja kiird hobused ning jätks oma teed. talumees mõtlend mis kasu on rahast tarkusest ja osavusest kui lähed vale teed mööda. eks iga inimene peab ise mõtlema mis on tema õige tee ja siis sõitma hakkama ja mida vaja teepeale kaasa .

Tsiteeri

Kas see on kõike seda väärt? 18.02.11 21:12hentz
ma olin ka rahulikus maailmas ja enesearengusees kuskil 1.5 aastat tagasi,järsku muutus kõik et ma ei arenend enam edasi hakkasin kuidagi igatsema seda rahulikku paikka kus ma need aastad elasin aga lihtsalt igatsemine viis mu nii alla kus inimesel uldse voimalik on minna ehk tugev sisemine kurbus.sellest kurbusest on nüüd kasvanud kundalini ärkamine.Ühes olen ma kindel tagasi teed ei ole,oled korra kõrgemal käinud ja alla enda pea jälle pistnud võid saada nii tugevalt haiget,et ise ka ei usu,areng peab jätkuma...

Tsiteeri

Kas see on kõike seda väärt? 19.02.11 09:18Mustpea
Tere kõigile!
Olen absoluutselt sama meelt - kui oled juba seda teed käima hakanud, siis jäädki. On hetki, kui libastud kraavi (vahel tahtlikult, vahel kogemata) aga peale toibumist saad aru, et tagasiteed ei ole. See on muidugi kurb, kui elad kõrvuti inimesega, kes pole sellel lainel aga arvan, et see ongi meie tee elada koos selliste inimestega! Sinu sisemise valguse mõjul muutuvad ka sind ümbritsevad inimesed! Nagu keegi eespool mainis, et kasuta õpitut armastuse ja kodurahu huvides. Mul endal on selles suhtes vedanud - veame abikaasaga vankrit ühes suunas. Vahel küll üle kivide ja kändude aga siiski ühes suunas. Meie tee algas raamatuga "siin ja praegu, kohaloleku jõud" (Tolle). Mäletan täpselt seda, kui abikaasa tuli selle raamatuga koju ja siis me üritasime seda lugeda aga sel hetkel polnud me kumbki valmis ja raamat jäi riiulile tolmu koguma. 2 aasta pärast koristamise käigus jäi see kullatükk mulle näppu ja peale seda ei kadunud ta pikka aega meie öökapilt. Kui varem sai õnne ikka välistest asjadest otsitud, siis see raamat andis täiesti uue suuna - otsi enda seest.
Soovin kõigile "head teed"

Tsiteeri

Kas see on kõike seda väärt? 01.05.11 17:33Kätlin
Jah, õnn on meie enda sees. Välistest asjadest ja inimestest otsitud õnn on ajutine. Püsiv rahulolu on siis saavutatud kui väljas on külm ja pime ja porine ning lörtsi sajab ja sa vaatad kõigi inimeste viha ja kurbust et eestis on ikka niiiiii halb ilm ja kõik on ikka niiiii halb...ja sul on ükskõik, sinu sees paistab ikka päeike ja tuju ei lähe karvavõrdki halvemaks :). loomulikult kui päike tuleb välja on meel kohe rõõmsam ja hea on ollla aga sa ei ole ka õnnetu ilma päikeseta. see ongi märk et rahu on tulnud :)

Tsiteeri

Kas see on kõike seda väärt? 02.05.11 22:31Madis
Heh, see on petlik kõik. Kes ütles, et on reede ja peame klubitama minema ? Mina tõmban pilve ja loen raamatut. Üksi. Vaikuses. Ja ma ARMASTAN ENNAST IKKA KÕIGE ROHKEM :) Oleme tublid !

Tsiteeri

Kas see on kõike seda väärt? 09.05.11 21:16Kätlin
Madis, ennast peadki armastama kõige rohkem sest ainukt sINA oled see kes endaga kõige rohkem peab aega ju viitma :).

Tsiteeri

Kas see on kõike seda väärt? 10.05.11 10:40Bianca
Saan aru, mida siin inimesed tunnevad ja kogevad, sest olen ka ise neid etappe läbinud ja läbin edasi. pidevalt kerkib esile küsimus: kas olen hull? Eriti kui ennast abikaasaks tituleeriv inimene seda kogu aeg sisendab. Proovisin ka tagasi minna nn normaalse elu juurde, kuid see põhjustas ainult tohutu kurbuse. Praegu olen siis kukkunud seisu, kus seda kooselu, mis on kestnud 16 aastat, mingil juhul jätkata ei kavatse. Peetakse järjekordseks jonniks ning hulluseks. On tore kui kõrval on inimene, kellega saab kõike jagada või kes vähemalt kuulab ja aktsepteerib su huvisid. Läbi inimeste me kasvame ja praegu olen täiesti väljakasvanud oma kõrval olevast inimesest. Tean, et põhjustan oma otsusega palju kurbust ning ka mõistmatust, kuid ma lihtsalt suren iga päev sisemiselt kui veel nii jätkan.
Mis puutub klubitamisse, siis kunagi olid sellised kohad mu igapäeva osad, kuid nüüd üle pika aja sattudes sellisesse kohta, sain aru, kui muutunud ma olen ning milline sisutu ajakasutamine see on. Hea raamatuga on oluliselt mõistlikumalt veedetud aeg.
Ja vaatamata sellele kõigele olen veendunud, et see kõik on seda väärt.

Tsiteeri

Kas see on kõike seda väärt? 11.05.11 08:51Katyce
Bianca olen sinuga jah täiesti nõus, et tohtult raske on elada inimesega, kes ei aksepteeri sind koos sinu huvidega, nii olen minagi kimbatuses, sest elukaaslasele tundub minu enseareng samuti mingi usuhullus. Ja mis kõige hullem seda heidetakse igas olukorras ette. Heades asjades öeldakse - einoo muidugi sina oled see jooga sul elu koguaeg lill võis siis jällegi probleemide korral - kuidas sa nüüd ei oska seda lahandada sa ju mediteerid ja loed tarku raamatuid - mul nagu ei oleks lubatud enma eksida ja lausa provotseeritaks esellega, et näed sa ei jõua selle ensearenguga kuskile. Ja tõesti siis on üsna nõutu tunne tõmbun endasse ja mõtlen, et ei räägi enam ühtegi oma mõtete ja millega tegelen, aga kuidas nii saad kui elad inimesega koos - nii käivad tihti peas mõtte dkas nii ikka on õige jätkata - kui pean ennast koguaeg tõestama, mida ma ei soovi tegelikult...
Päikest kõigile...
...

Tsiteeri

Kas see on kõike seda väärt? 11.05.11 13:29Katyce
Bianca kas sul on lapsi ka, mõteln et eriti raske on lahku minna siis kui on lapsed...see on nii suur asi minu jaoks, mis alati tõmbab lahku minemis mõtte tagasi, ma lihtsalt ei kujuta last ekurbust ette...

Tsiteeri

Kas see on kõike seda väärt? 12.05.11 09:34x
Aga kas sa kujutad ette lapse kurbust kui ta peab elama kodus kus segavad väljad ja mured ja pinged..?! Ei kujuta, sest siin te ei mõütle kunagi lapse peale!!! Väike soovitus, mõelge kuidas teil on parem ja tehke nii, uskuge mind, siis on ka teie lapsel parim kui teil on parim. Eneseohverdus näitab lapsele et peab kannatama kellegi teise nimel..kas sellised võnkeid tahad saata?

Tsiteeri

Kas see on kõike seda väärt? 14.05.11 10:46Bianca
Jah, laps on, kuid õnneks juba kohe 15 saamas ning ma olen veendunud, et seda just lapse pärast ongi vaja teha. Lapsel on vaja sõnumit, et inimesel ei ole mõtet olla suhtes, mis paneb kannatama. Kedagi abielu lõpetama küll ei agiteeri, kuid olen proovinud igati seda suhet päästa ja nüüd olen otsustanud loobuda. Mis puutub laste pärast kooselusse, siis võin rääkida, kuidas ma lapsepõlves palvetasin õhtuti, et mu vanemad leiaksid jõudu lahku minna, aga nad siiani koos ning muudkui jätkavad sama rida. See mu tegelikult üles ärataski, et ma ise käin sama rada ning leian end sama vanalt samas augus. Kui mina seda rida ei lõpeta, siis leiab ka mu laps ennast ühel hetkel samast kohast. Olen valmis võtma riski, et veedan ülejäänud elu üksi, aga mis siis ikka. Arvan, et lähisuhe on elus ikkagi väga vajalik, kuid klammerdumine aja ära elanud suhtesse teeb ainult kõiki ümbritsejaid ka õnnetuks.
Probleemid on ikka elus (need tegelikult teevadki elu huvitavaks) vaatamata joogale ja meditatsioonile, kuid olen õppinud hoopis teisiti neisse suhtuma ja ka toime tulema. Samuti olen õppinud märkama põhjuse ja tagajärje seost. Teadlikkus elu suhtes on küll kasvanud.
Mõistan ka seda, et kui üks osapool on nö leidnud endale selle enesearengu, siis ta tahab nagu armunu kõikidele seda suure entusiasmiga tutvustada ja on pettunud, kui ei leia mõistmist. Tuleb lihtsalt sellega leppida ja mitte katsuda teisi vägisi suunama hakata. See tekitab ainult pahameelt ja on omamoodi vägivald teiste vastu. Enda lähisuhe on vaja igati läbikaaluda enne kui otsustatakse loobumise kasuks ja võimalusel leida kompromisse. Õiges suhtes lubatakse üksteisel olla selline nagu kumbki soovib,

Tsiteeri

Kas see on kõike seda väärt? 10.08.11 11:10Katrin
Vastan küsimusele - on küll - elukvaliteet paraneb, maailm on värvilisem. Ja sõbrad ..., inimesed tulevad ja lähevad, mõned (loe: parimad) neist jäävad.

Tsiteeri

Kas see on kõike seda väärt? 17.08.11 21:11Latika
Mina võin öelda oma kogemusest, et kui mina sellele teele sattusin esimest korda neli aastat tagasi, siis mees oli mul väga vastu kõigele sellele, mida ma tegin ja tegema hakkasin. Kuid ma jätkasin visalt,lugesin edasi, ning paar aastat oli ikka tõeline õudusunenägu. Karjusime ja tülitsesime kõvasti (vaesed lapsed). Mina ikka ei jätnud oma jonni. Ning mingi hetk - umbes kaks aastat tagasi ma hakkasin märkama, et ka mehe kaudu hakkavad tekkima koju huvitavad raamatud, kutsus mind huvitavatele koolitustele ja saime hakata rääkima ühistel areguteemadel. Nüüd on mehel oma raamatute jaoks eraldi raamaturiiulgi soetatud ning on väga huvitatud vaimsetel teemadel:) Alati ei pea algama vaimne tee koos, aga kui eesmineja alla ei anna, nakatab ta lõpuks siiski ka teised inimesed oma energiaga.
Ilusat õhtut!

Tsiteeri

Tagasi Vasta teemale
1-22