Vähem on rohkem

Eneseareng »

Vähem on rohkem

[02. november 2009 | Kirjutas: Kaido | 12647 korda loetud | kokku kommentaare: 0]

Isiklik areng on põnev ja huvitav "hobi". Kuigi tihti samastatakse isiklikku arengut vaimse kasvuga, on minu hinnangul vaimne kasv vaid osa isiklikust arengust.

Umbes viimased 4 kuud olen ma teadlikult jälginud ja kaardistanud oma harjumusi. Ning neljanda kuu lõpuks on minu peas üha tihedamini hakanud ütlema hääleke "Vähem on rohkem". See äärmiselt paradoksaalne lause on muutunud minu lemmikuks ning ma olen oma elu ümber kujundamas vastavalt sellele.

Vähem on rohkem tähendab minu jaoks teadlikku otsuste langetamist harjumuste osas, millest ma soovin vabaneda, ning samuti nende harjumuste osas, mida ma sooviksin enda juures juurutada. Oleme ausad, me oleme paljuski automaatsed harjumuste vangid - meie alateadlikud harjumused, mis on alguse saanud võib-olla juba 10-20 aastat tagasi tekitatud neuronühenduste pidevast aktiveerimisest, juhivad meie elu ning nende muutmine ei ole lihtne ülesanne.

Vähem on rohkem tähendab eelkõige valikut tegelda nende asjadega vähem, mis meile naudingut ei paku ning rõõmu ei too, et meile jääks rohkem aega tegelda just nende asjadega, mis pakuvad meile naudingut ja rõõmu. Nagu näha, on see kahe teraga mõõk, millest mõlemad terad lõikavad meie kasuks. Siin on väike väljavõte minu harjumuste päevikust, mida ma püüan juurutuda ning millest ma püüan vabaneda.

1. Ärkan varakult
Ma olen teatud tsüklitega ärganud alates kella 4.30 -7.30, kuid täna olen ma taas olukorras, kus seoses ühe olulise projekti käivitamisega, olen hakanud magama saama alles peale südaööd, mistõttu on nii varajane ärkamine ebatervislik organismile. Uue harjumuse sisu: hakata harjutama aju taas ärkama 05.30. Eelmise tsükli ajal ma kusjuures märkasin, et tahtejõuga ei ole ärkamise juures midagi teha. Olen lugenud kümneid erinevaid artikleid uuringute kohta ning ise seda katsetanud väga palju ning tahtejõud meid varajasel ärkamisel ei aita. Minu kogemus näitab, et aitab ainult kaks mõtet: 1) Viimane mõte, millega uinun; 2) Esimene mõte, mida peale ärkamist mõtlen. Kõik toimub meie ajus ning alateadvuses. Kui me enne uinumist anname ajule korralduse ärgata kell 5.30, on ta selleks valmis. Ning esimene mõte hommikul loomulikult on see "Tahaks veel", aga võti on selles, et see tuleb lahti lasta ning siis asendada see näiteks "Ma jõuan nende lisatundidega enda jaoks midagi kasulikku teha". Ma isiklikult mõtlen sel ajal kohe joogale, mida saan rahulikult kiirustamata teha, rahulik 30 min meditatsioon ning siis kas artikli kirjutamine või lugemine. Need tegevused inspireerivad mind kõige enam ja panevad mind ilusti käima. Vähem on rohkem: kui ma ärkan vara, magan ma vähem (siiski piisavalt 7h), kuid mul jääb rohkem aega enda jaoks oluliste asjadega tegelda. Jah, vähem on rohkem.

2. Ma söön vähem ja tervislikult
Viimased kaks aastat olen ma vältinud punast liha, kuna ühel hetkel ma avastasin, kui tundlik on meie keha toidule, mida me sööme. Eriti avaldus see minu puhul õhtusöögiga, mida ma tundsin igal järgmise päeva hommikul - kui eelmine päev oli "kerge" päev, oli hommikul ka minu keha kerge. Kui õhtul tulin sünnipäevalt, kus sõin erinevaid asju segamini, oli keha hommikul kange ning suhteliselt ebaviisakas. Minu praegune eesmärk on samm-sammult üle minna taimetoidule ning hetkel on eesmärgi tähtaeg 30.04.2010. Ning taimetoidule kahel põhjusel: 1) Kergemat toitu on kergem minu kehal vastu võtta. Näiteks öeldakse, et peale suurt söömingut on raske olla. Kuid ühel hetkel ma tajusin enda puhul, et see raskus tuleb sellest, et keha paneb kogu oma energia seedimisele ning seetõttu kogu ülejäänud süsteem on energiavaeguse all. Miks ma peaks seda talle tegema? 2) Lihatööstus on kõige suurem ülemaailmne saastaja ning kasvuhoonegaaside tekitaja. Jah, me võime sõita vabalt Cadillac Escaladiga, sest selle kõrval, kui palju kulutatakse ühest veisest liha saamiseks ning kui palju tekib selle käigus saastet meie keskkonda, on see väga väike. Vähem on rohkem. Kui ma toitun tervislikult, koorman ma vähem oma keha ning saastan vähem keskkonda, ning mul on rohkem energiat tegelda minu jaoks oluliste asjadega ning ma pakun end ümbritsevale maailmale rohkem ruumi hingata. Jah, vähem on rohkem.

3. Ma muudan oma päeva efektiivsemaks
Mõni aeg tagasi olin ma hädas e-mailidega ning nende poolt genereeritavate sissetulevate kirjadega. Mul oli umbes 10 erinevat mailikontot, mida haldasin ja erinevate projektidega seoses kasutasin. Kaks kuud tagasi koondasin ma kõik mailid ühe konto kaido@sisekosmos.ee alla, ma võtan kõik mailid vastu ühest kohast ning vastan kõikidele ühe maili alt. See tõstis minu efektiivsust tohutult. Lisaks muutsin oma mailikonto internetipõhiseks vältides üleliigse pahna tekitamist arvuti kõvakettale. Vähem on rohkem. Minu suur hobi on olnud e-kirjade lugemine. Igapäevaselt vastu võttes umbes 30-50 erinevat kirja ning nendele vastamine tundus huvitav, kuid samas äärmiselt energiamahukas. Mõnikord ma veetsin tunde lihtsalt MS Outlookis istudes ning kirjadele vastates. Sest päeva jooksul tuleb neid muudkui peale ning nendele jääbki vastama. Olen kindel, et paljud tunnevad siin ära enda päeva. Ma otsustasin, et ma muudan seda. Tänaseks olen ma juurutanud uue harjumuse, et ma kontrollin 2x päevas oma postkasti ning vastan siis ka kirjadele. Lisaks olen vabanemas harjumusest autosõidu ajal või kuskil järjekorras seistes telefoni pealt e-maili kontrollida. See on raske, kuid ma pingutan. Eelmise punkti jätkuks plaanin välja vahetada mobiiltelefoni. Seni olen ma kõrgelt hinnanud oma Nokia Communicatorit, mis andis mulle vabaduse igal hetkel olla internetiseeritud ja e-mailidega ühenduses. Aga vähem on rohkem. Kahe nädala jooksul vahetan ma välja telefoni väikese telefoni vastu, millega saan ainult helistada. See jätab mulle rohkem aega tegelda õigete asjadega õigel ajal. Jah, vähem on rohkem. Eelmisel nädalal otsustasin ma, et ma lülitan mobiiltelefoni välja peale kella 18.00. See on seotud eelmise punktiga. Ma tunnen, et see annab mulle vabadust tegelda endaga sel ajal, kui ma ei tegele muude asjadega. See on superhea tunne. Ma soovitan seda alguses teha katseliselt. Sel hetkel, kui telefon on väljas, seisab kõik justkui. Vähemalt minu puhul on olnud nii, et kui telefon on sees, oleme me alateadlikult pidevalt kõneootel. Aga mida me ootame. Lükkame telefoni välja ning see jätab meile 100% aega pühenduda sellele, mida me hetkel teeme ja mida me armastame. Vähem on rohkem.

4. Ma aitan ilma vastuteenet ootamata iga päev 3 inimest
Seda harjumust olen ka juurutanud juba vähemalt 2 aastat. Ning vahelduva eduga. Mõnikord, kui on rahulikumad päevad, tuleb hommikul kohe meelde hakata otsima võimalusi kedagi aidata. See on lõbus. Ning see on nii paljudele üllatav. Ega me ei ütle ju teistele, et me teemegi seda täiesti vabatahtlikult ning vastuteenet ootamata.

Aga siin on ka väike konks. Niipea, kui me mõtleme, et me teeme seda, et olla hea inimene, tuleb meie ja heateo vahele egofaktor. Aga me ju teeme seda harjumuse pärast, umbes nagu me joome teed ning mõtleme millegi peale. Sel puudub otsene eesmärk. See tundub lihtsalt mõnus ja hea. Kui ma programmeerin oma alateadvuse leidma iga päev 3 inimest, kellele egovaba heategu teha, on see koormatud minu jaoks kasuliku ülesandega. Ning kahtlemata on see minu vibratsioonile kasulik. Ja seetõttu jääb alateadvusel vähem aega tegelda prahiga - töömured, analüüsid ning stsenaariumid. Vähem on rohkem? Igatahes.

5. Tegelen nende asjadega, mida ma armastan
See on kõige enam vaprust nõudev harjumuse muutmine minu jaoks. Ma usun, et see on nii paljude jaoks. Me usume alateadlikult, et meie elu on paigas. Ja me peame nendele tingimustele alluma. Sest meid on koolist saati nii õpetatud. Aga ma ei usu seda. Uurides viimased 1.5a põhjalikult kvantfüüsikat ning meie aju rolli, olen ma veendunud, et meie ise loome reeglid ning kõik ülejäänud allub sellele.

Ja just see ongi viimase harjumuse sisu. Umbes viimased 12 kuud olen ma liikunud selles suunas, et uskudes (mõnikord sundides ennast uskuma), et mina loon oma reaalsuse 100%, võin ma tegelda nende asjadega, mida ma armastan. Sellest lähtuvalt olen ma üles öelnud teatud projektid, mis mulle küll raha sisse tõid, aga mis ei paku mulle sügavamat inspiratsiooni ja rahuldust. Ma olen ennast taandanud teatud määral ka oma senisest põhifirmast ning delegeerinud suure osa ülesannetest. Ning samal ajal tegelen ma üha enam nende asjadega, mida ma armastan. Ma kirjutan, ja käivitan üht uut projekti, mille kaudu ma saan ise kasvada ning aidata kõikidel teistel kasvada. See on julgust nõudnud, sest see on samm tundmatusse. Ma ei ole teadnud, kuidas asjad täpselt lähevad, sest me ei näe ju järgmise kurvi taha, kuid treenides iga päev 1h oma usku ning veendumusi, on läinud seni asjad lihtsalt suurepäraselt. Lausa väga hästi, ma julgen öelda. Ning see kõik annab uut usku, et just nii see asi töötabki, nagu ma usun. See on iseennast toitev protsess, spiraal, mis viib meid ülespoole. Mitte ülespoole universaalses mõttes, aga ülespoole oma eesmärkide ning unistuste suunas. Mnjah, kahtlemata ülespoole ka universaalses mõttes, aga see oleks juba egofaktori analüüs ning sellele ma väga ei keskenduks. Me muutume seestpoolt, ja see peegeldub välises maailmas. See on üks ülimalt põnev kogemus ning ma tunnen, et see on tegelikult alles algus. Ma olen alles mõistmas, kuidas seda mehhanismi enda kasuks tööle saada ning ma ei tea, kuhu see edasi viib. Jah, me võime tegelda nende asjadega, mida me armastame. See kõlab julgelt ning vajab ehk natukene vaprust, kuid kui me suudame joondada oma sisemised protsessid, siis me saame seda teha. Ning seda võib teha igaüks, kes teadlikult otsustab oma elu muuta. Muidugi tuleb endaga tööd teha, sest meil on vaja muutuda seestpoolt väljapoole, mitte mõne raamatu baasil väljastpoolt sissepoole, kuid kui ühel hetkel tabame, mida tähendab vibratsioonilise resonantsi saavutamine oma eesmärkidega, tunneme me kontakti füüsiliselt ja me mõistame, kui võimekad me tegelikult oleme. Me tegeleme vähem nende asjadega, millega me peame tegelema, ja rohkem nende asjadega, mida me tahame teha. Jah, muidugi, vähem on rohkem.