Eneseareng »

Praeguse hetke neli tööriista
[05. detsember 2011 | Kirjutas: Kaido | 15551 korda loetud | kokku kommentaare: 23]

Sul on praegune hetk. Seda sa tead juba. Aga mida sa selle praeguse hetke ning teadmisega peale hakkad? Muidugi võid sa selle ka maha magada - just nii, nagu enamus meist igal hetkel teeb. Kuid on ka teisi võimalusi. On võimalusi praegust hetke märkma hakata, sellega sõbraks saada ning seeläbi oma elu täielikult muuta.

Raske on praegu olla
Raske on praegu olla - siin ja praegu. Miks? Sest see hetk on tühi. Meie mõistus on harjunud kogu aeg millegagi tegelema, kogu aeg midagi analüüsima ja järeldama ning hindama. Praeguses hetkes eksisteerib aga tühjus. Siin ei ole midagi analüüsida ega järeldada. Rääkimata hindamisest. Hindamine toimub ju mõistuse kaudu. Praeguse hetkega üksolemine aga sinu enda kaudu.

Proovi järgmised 30 sekundit mitte midagi mõelda ja sa märkad, kuidas sa oled mõistuse ori. Kui 30 sekundist ei piisa, siis tee see endale ülesandeks 30 minutiks. Siis tahad sa juba toast välja joosta. Täpsemini ütleb sinu mõistus sulle ette, et sa peaksid toast välja jooksma, arvates, et ta soovib sulle head. Tegelikult aga ei taha ta lihtsalt oma ülemvõimust loobuda. Tal on see ju praegu sinu üle - ta kontrollib sind täielikult. Ja kui sa otsustad 30 minutiks, või ainult 30 sekundiks, kontrolli üle võtta, läheb mõistus paanikasse, tehes endast kõik, et sa seda enam ei püüaks.

Praeguse hetke neli tööriista
Praegune hetk on lihtne. Sest see on kõik, mis meil on. Minevik oli eile, ja täna hommikul. Tulevik on homme, ja täna õhtul. Mitte kumbagi neist ei eksisteeri mitte kusagil mujal kui sinu peas. Need on vaid hunnik mõtteid, millega sa üldjuhul hakkama ei saa. Ja siis tekibki tunne, et eksisteerib kolm aega - minevik, olevik ja tulevik. Milline lollus.

Praeguses hetkes eksisteerib ainult neli tööriista, mida sa saad praktiliselt oma elu elamiseks kasutada. Sinu enda valik on, kas sa kasutad seda selleks, et oma elu ilusamaks muuta, või selleks, et see veelgi nirusemaks muuta. Millegipärast valivad paljud inimesed viimase variandi. Miks? Sest jällegi ei suuda nad oma mõistuse orjusest vabaneda, ja nad usuvad ja teevad kõike seda, mida hirmunud mõistus nendele ette ütleb.

Vibratsioon
Sinu esimene tööriist on sinu hoiak ehk vibratsioon. See on kõige olulisem tööriist, sest see mõjutab paljuski kõiki teisi. Ole väga väga tähelepanelik selle suhtes, kuidas sa iseendasse ja ümbritsevasse maailma suhtud.

Vibratsioon on sinu sisemine uskumuste kompleks - sinu tumesinised või heleroosad "prillid" ninal, mis ütlevad sulle, kas maailm on siis vastavalt tumesinine või heleroosa. Kui sa näed maailma tumesinisena, oled sa õnnetu ja rahulolematu. Kui sa näed maailma heleroosana, oled sa õnnelik ja rõõmsameelne. Kumb sa olla tahaksid? Miks sa siis ei ole seda?

Mõtted
Teine praeguse hetke tööriist on mõtted. Sa saad ju mõelda. Sa võid praegu mõttes arvutada, kui palju on 4 x 12. Palju see on siis? Jah, õige vastus on 66.

Muidugi oli see vale vastus. Kui sa märkasid seda enne praeguseid sõnu lugedes, näitab see, et sinu mõistus töötab korrektselt. Sa avastasid, et õige vastus on hoopis nelikümmend kaheksa.

See ei olegi oluline, mis õige vastus on, sest sellest olulisem on fakt, et sa saad arvutada ainult praegu. Kui ma paluksin sul minna eilsesse või homsesse ja arvutada, kui palju on 8 x 6, kas sa saaksid seda teha? Muidugi ei saa. Mõtlemine toimub praegu. Seetõttu on väga oluline, et sa märkad, mida sa mõtled. Lohutav on see, et juhul, kui sinu esimene tööriist - vibratsioon - on heleroosaks tuunitud, on seda valdavalt ka mõtted. Kui sa aga märkad, et mõtted on mürgised ja vihased, siis enne mõtete muutmist alusta oma üldistest hoiakutest. Need mõjutavad väga palju sinu mõtteid.

Sõnad
Sõnad on mõtete pikendus. Kui ma arvutan midagi, ja ütlen selle siis välja, olen ma oma mõtlemist väljendanud. Parim viis seda teha on sõnade kaudu.

Sõnad on relv. Ütle kõikidele inimestele, et sa armastad neid, ja nad nimetavad sind pühakuks. Ütle kõikidele inimestele, et sa vihkad neid, ja nad nimetavad sind kaabakaks. Aga mis tegelikult vahet on, mida sa ütled - see ei muuda ju mitte midagi. Need on vaid helivõnked, mida sinu häälepaelad tekitavad ja mida teiste kõrvad vastu võtavad. Siiski muudavad needsamad võnked su vastavalt pühakuks ja kaabakaks. Kumb sa olla otsustad? Vastavalt sellele otsusele vali, mida sa oma suust just praegusel hetkel välja ajad.

Teod
Mõtlemise ja visuliseerimise kaudu oma elu parandamine on esoteerika. Unusta see lihtsalt ära.

Kui su mõtted on puhtad, ja sõnad ülendavad, siis saavad sellele järgneda ainult ilu loovad teod. Sa otsustad midagi teha mõttes, sa jagad oma ideed sind ümbritsevate inimestega sõnade kaudu, aga tehtuks saab see ainult siis, kui sa ise käed mullaseks teed.

Mõnikord on tegutsemine ebamugav. See näitab, et sa tegutsed õiges suunas. Kui sa teed kogu aeg neid asju, mis mugavad tunduvad, ei ole kuidagi võimalik muutust läbi viia, sest needsamad mugavad teod on toonud sind praegusesse seisu. Kui sa soovid praegust seisu muuta, pead sa muutma oma tegusid.

Ainult tegude muutmisest aga ei piisa. Alusta eestpoolt. Alusta päris selle artikli algusest. Muuda seda, kes sa oled, ja sinu mõtted, sõnad ja teod muutuvad iseenesest. Järgmisena tuleb sinu juurde sinu parim sõber ja küsib: "Kuidas sa seda tegid?".

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
05. detsember 17:50 Issand... kirjutas:
Ei ole mitte mingit võimalust öelda, mis praegu toimub.

Ei ole mingit võimalust öelda, seletada, defineerida - mis on praegune hetk. See on võimatu. Praegune hetk - see näib tähenduseta heli või kirjapilt. Ei ole võimalik öelda, kas see on tühi või mitte - mitte mingil viisil ei ole see võimalik. Ei ole võimalik öelda - praegune hetk - mis see on või mida see teeb. See toimub iseenesest.

Jah, praeguse hetke nimetamine võib toimuda iseenesest, kuid need sõnad või helid ei iseloomusta või ei defineeri toimumist. Sõnad või helid ei defineeri, mis praegu toimub.

Võibolla mingis lapsepõlve eas näib, et õppisime helidele tähenduse andmise, kuid tegelikult on see sama seletamatu sündmus praegu, mis on kogu aeg olnud.

Me ei saa oma elu, mõtteid, tundeid, tegusid, kehasid juhtida, kontrollida. See on võimatu. Need toimuvad ja toimivad iseenesest. Miski ei juhi ega kontrolli neid. Pole mitte kunagi juhtinud ega kontrollinud.

Kuid näib või tundub, et neid on võimalik juhtida, kontrollida. Samas on inimesi, kes on vahetult nn surma suus olnud ja taibanud, et mittemingit kontrolli ega juhtimist ei ole kunagi olnud. See paistab irooniline, et me püüame oma elu juhtida ja kontrollida (või vähemalt midagigi, näiteks oma kätt liigutada nii nagu soovime), kuid elu näib kannatuste ja rõõmude karusell. Surma kogemise hetkel aga seda fantaasiat ei ole, sest on täiesti selge, et olles surma ees täiesti kaitsetu, kontrollimatu ja juhitamatu, elu on ja on alati olnud täielikult juhitamatu ja kontrollimatu. Meie ei juhi oma elu, mõtteid või tundeid, samamoodi ka mitte oma keha. Seda ei tee ka mitte keegi teine. Meie ei kontrolli oma elu. Samamoodi ei tee seda ka keegi teine. See sündmus, mida nimetame eluks, toimub iseenesest ja loomulikult. Sama loomulikult kui hingamine. See on täiesti pingevaba voolamine...

Siin toimub üks sündmus, olgugi, et see näib mõtete, tunnete, keha või mingil muul kujul või vormil või kontekstis... ikkagi on see üks jagamatu ja seletamatu sündmus. Seda sündmust ei ole võimalik defineerida, seletada, selgitada, kuidagi paremini aru saada, paremini teadvustada. See juba on täielikult see, mis see on ja ei ole võimalik öelda, mis see on või mida see teeb. See lihtsalt juhtub. Üks suur sündmus juhtub.

Surm rebib maha illusioonikatte uskumustelt, et siin maailmas on eraldi asjad, eraldi inimesed, eraldi sündmused, eraldi teadvustamised, eraldi mõtted, eraldi tunded jne. Ei ole. Ei ole niisuguseid defineeritavaid asju nagu mõtteid, tundeid, keha, teadvustamine, inimene jne. Ja ei ole võimalik seletada, defineerida, öelda, mis praegu toimub.

Praegune hetk on olemas, mina olen olemas, sina oled olemas - kuid mis on see hetk, mida see teeb, kes või mis olen mina, mida ma teen, kes või mis oled sina, mida sa teed - neile küsimustele ei ole võimalik vastata. Sest ei ole võimalik midagi defineerida. Ei ole võimalik defineerida, mis praegu toimub.

See sündmus toimub just sellisel viisil kui see toimub ja ei ole mitte mingit viisi teadvustada, seletada, oletada, defineerida mis see on või mida see teeb või mis siin toimub.

Mitte mingit viisi ei ole. Ja ei ole võimalik defineerida, mida see tähendab.
05. detsember 18:10 ... kirjutas:
Issand anna andeks, parafraseerides klassikuid; ärgem visakem pärle sigade ette vms... Su jutt tundub lihtsalt mõtetu või siis mõistetamatu...
05. detsember 19:00 TT kirjutas:
"Mõnikord on tegutsemine ebamugav. See näitab, et sa tegutsed õiges suunas." - hm, ei ole päris nõus, mõnikord näitab see, et pole lihtsalt õige asi Su jaoks. :)
05. detsember 20:58 Issand... kirjutas:
... just :D
05. detsember 22:27 J.K. kirjutas:
Tõesti hetke defineerida pole võimalik! Elades ajas. See hetk on läinud ja on uus hetk...Ja kõik,mida me nüüd sõnadesse paneme on minevik.Aga selle aja hetkel ma võin tulla teadlikumaks enda sisemaailmast.Milline ma peaksin olema on alati mingi jäljendamine.Olen ja tulen lihtsalt teadlikuks,seda tõesti ei või keegi õpetada.Aga nähes teiste teadlikumaks tulemist,tõestab ka minu võimalusi.Kõik me oleme "pärlid",kui anname võimaluse tulla sellest teadlikuks.
Tänan,sest kõik need teksdid juhatavad enda sisemaailma kohtama
06. detsember 10:08 Andrus Kahn kirjutas:
Kuidas me teame, et meil on praegune hetk – ainult läbi teadvustamise. Kuidas sa saad öelda, et me teadsime seda?

Hetkega pole võimalik sõbraks saada. Hetkes on võimalik olla, viibida, kulgeda...

Olla hetkes pole raske. Hetkes pole mingeid muresid, kurbust ega halvakspanu, rõõmu ega raskust. Hetk ON. Kust see raskus?

Olla 30 minutit ilma mõteteta tähendab olla valgustunud. Kas seda pole sinu üllitise lugejatelt liiga palju nõutud? :-)

Minevik, olevik ja tulevik pole lollus. Minevikku võib kasutada selleks, et oma vigadest õppida, tulevikku planeerimiseks, mis on vajalik ellujäämiseks. Kuidas sa tead, et minevikku ei eksisteeri ja see on lollus? Kas selleks mitte sa ise ei kasuta selleks minevikku? Kes siis loll on? ☺

Mis tähendab veelgi nirusemaks??? Kuidas sa täpselt tead, et minu elu nii niru on?

Hoiak on samuti kogemusi tõlgendava mõtlemise tulemus. Mõte iseenesest on aga alati pärit minevikust, seega vana. Mõtlemine saab toimuda ainult vanade mõtete ja tunnete pinnalt, sestap pole mõtlemine olevikus viibimisega seotud.

Hoiakud, uskumused ja väärtushinnangud on meie alateadlik kogemuste kinesteetiline salvestis minevikust, mis loob nn “heleroosasid” ja “tumesiniseid” prille. Kumbki neist “prillidest” EI OLE aga seotud olevikuga. Pane roosad prillid pähe ja sa ei näe TÕDE, sa EI OLE olevikus.

Sõnad pole relv. Sõnad on sõnad. Kust sa tead, et sõnad on relv? Minevikust? ☺

Sa võid nt sõnaga “vits” ühes esile kutsuda hirmu, teises naerupahvaka. Kuid see, kuidas teised sellele sõnale reageerivad pole seotud sinuga. Me ei saa vastutada teiste tunnete eest. Meie sõnad võivad olla küll teise mõtlemise või reaktsiooni ajendiks, kuid mitte kunagi põhjuseks. Rektsiooni põhjus peitub alati sõnumi vastuvõtjas. Mitte sõnu pole vaja muuta, vaid eetikat.

Kui sa üled mulle, et sa vihkad mind, siis see räägib ju sinust. Kui ma lasen ennast mõjutada teiste positiivsest arvamusest, siis sellega loon samas ka vastandit – muudan ennast haavatavaks “negatiivsetest” arvamustest. Olevikus elamisega pole sellel küll mingit seost.

Kui sa ütled nt et ma valetan, siis pole ju põhjust vihastada ega ärrituda. Kui see pole tõsi, siis miks ma vihastun? Kui see on tõsi, siis - miks ma vihastun?

Mõtle positiivselt – see on vana psühholoogide lipulause, mis päriselus ei toimi. Miks? Sest kui selle taga pole siirast, toetavat uskumust / hoiakut / väärtushinnangut, mis on loomulikul moel, läbi TAIPAMISE tekkinud, on see lihtsalt inimestega manipuleerimine positiivse enesehinnangu loomise eesmärgil. Selle kurvem külg on see, et sellega antakse suurem sensitiivsus ning mõjujõud ka teise inimeste negatiivsetele hoiakutele ja kätumisele meie suhtes.

Kui sa elad hetkes, ei vaja sa värvilisi prille vaid TÕDE. Mõistmist, et ei roosasid ega tumesiniseid prille pole olevikus olemas.

Kui tegutsemine on ebamugav, ei näita see, et tegutsed õiges suunas, vaid see näitab, et midagi on valesti.

Ennast pole vaja kiirustada muutma. Esmalt on vaja mõista, KES OLEN MINA. Tunne iseenast!
Kui oled mõistnud oma tõelist, sügavamat loomust, muutuvad ülejäänud õpetussõnad tarbetuks. K.a. olevikus elamise “jutud”.
06. detsember 10:39 Adrus Kahn kirjutas:
To: Issand...
Me ei saa oma elu, mõtteid, tundeid, tegusid, kehasid 100% juhtida, kontrollida. Jah, see on võimatu. Miski ei juhi ega kontrolli oleviku kulgu. Pole mitte kunagi juhtinud ega kontrollinud...

Küll on meil õnneks aga võimalus tegusid valida ja tegutsemisega soovitud suunas soovitud tulemuse poole püüelda. Tõesti me ei saa kontrollida, mis juhtub ja pole võimalik kontrollida selle liikumise kulgu, kuid siiski meil ON võimalik suunata seda soovitud suunas.
Ilma selle võimaluseta poleks inimese eksistenstil mingit mõtet. Mõistetel valik, vabadus, tahe jne puuduksid sel juhul mõte. Oleks vaid letaalne kulgemine ettemääratus.
Õnneks saame oma tegusid olevikus valida. See, kuidas me kasutame olevikku, vormib ja mõjutab meie tuleviku (karma). Me oleme iseenda looming, enda loodu tulemus ning seda taibates on võimalik muuta oma mõtlemist ja tegutsemist viisil, "mis vabastab meid iseendast."
06. detsember 11:34 Eve kirjutas:
On ainult areng ja mõtlemist saab ise kontrollida.
06. detsember 14:23 Margo kirjutas:
Head paljusõnalised kommentaatorid!

Korrastage oma mõtlemist. Selleks tehke näiteks füüsika ja matemaatika ülesandeid. Siis ehk õpite tekstist paremini aru saama ja ka oma mõtteid selgemalt kirja panema.
Nagu Kaido ühes videos ütles, rohkem meele kontsentreerumist, vähem meelelahu(s)tust!
06. detsember 15:16 Issand... kirjutas:
Ei ole mingit viisi seletamaks, mis toimub ja sellel tekstil siin ei ole mingit tähendust...
06. detsember 17:36 J.K. kirjutas:
See mida me siia... teistele... kirjutame,on ju tegelikult meie enda ärkamise protsess, õppida nägema enda tundeid.Tundkem siis rõõmu KÕIGIST võimalustest.See tekitab võimaluse ka uurida enda pinnale tõusnud tundeid ja anda need vabaks.Me ei või õpetada kedagi teist,aga kindlasti saame üheskoos jõudu ärkamiseks ja märkamiseks.Inimestena oleme ju tegelikult ühest proisoidunud personad.
06. detsember 21:11 Martin kirjutas:
To "Issand..", ma pole sinuga absoluutselt nõus. Millega ma pole nõus ja miks, seda ma ei hakka kirjutama, kuna tekst läheks liiga pikaks. Ja muidugi see jutt oli tõesti veidi mõistetamatu, aga sellegipoolest kõikide arvamused ja mõtted on ju siia oodatud!

To "Andrus Kahn" , Väga huvitavad mõtted, aga sellega ma ei nõustu: "Kui tegutsemine on ebamugav, ei näita see, et tegutsed õiges suunas, vaid see näitab, et midagi on valesti." Näiteks, sul on alati teatud olukorra ees hirm. Ja nüüd sa lähedki sellesse olukorda ning tunned ebamugavust. Kas see siis ütleb, et midagi on valesti? Ei ütle. See ebamugavus ütleb, et sa oled õigel teel, kuna ületad oma hirmu, millega kaasneb väike ebamugavus, aga edaspidi tunned ennas sellevõrra hästi.
06. detsember 23:13 Issandale kirjutas:
me kontrollime oma elu vähemalt oma mõtetega, ja millised need on olnud, peegelduvad meie vanaduse kortsudelt;)Kogu elatud elu peegeldub sealt.
07. detsember 09:21 Anu kirjutas:
Kas inimesed on ainult pühakud ja kaabakad? Kas on ainult kaks tunnet armastus ja vihkamine? Kas on võimalik üleüldse tõeliselt määratleda, õige või vale, TEE nii ja naa, OLE nii ja naa?
Vahest on tõeliselt keeruline aru saada, kust inimesed oma teadmisi ja oma "tarkusi" ammutavad?
07. detsember 11:04 kaljo kirjutas:
Aga mina olen nõus Issandaga,mina olen nõus ka Andrusega,olen nõus ka Martiniga ja olen nõus Anuga ja "isegi" Kaidoga.-----PRAEGU------.
07. detsember 14:25 kapp kirjutas:
kõik see mõtlemine toimub meeles.kui sa tahad sina ise olla pead sa meelest väljas olema.teadvusta mida iganes ja sa oledki sel hetkel sina ise,siis võid mõelda või mis iganes.tunned,et sa ei ole need ega nood asjad ja loomulikult toiub see alati praeguses hetkes.
07. detsember 14:51 Piret kirjutas:
Lõpetagem sündmuste liigitamine positiivseteks ja negatiivseteks, selle asemel elage neid läbi, õppige nendest! Võib mõelda, et elus ei ole eksimusi, on üksnes õppetunnid, (mis on enese arenguks vajalikud). Kui üks uks sulgub, avaneb kusagil teine.
07. detsember 18:36 kapp kirjutas:
jah,nii ongi ju vist,kui sa aga vaatad enda punktist,tähendab sellest kohast kes oled sina,siis tundub see liigitamine positiivseks või negatiivseks täiesti ülearune.nii nagu sa mõtled sellest positiivselt,enda mõistes või kõige poolt aksepteeritavalt,muutubki see sinu jaoks selliseks.
07. detsember 18:50 kapp kirjutas:
lihtalt tuleb tõesti hingata alguses paar hingetõmmet,siis sa tunned midagi sellist mis nagu oled sina.õnneks ma ei ole teinud mingisuguseid meditatsioone,olen proovinud,aga miul nad ei ole kunagi õnnestunud.kõik see meditatsioon on mõttetu,sest see toimub vaid meeles ja on püüe oma meelt vaigistada.sina ise aga ei asu meeles.ei tea,olen lugenus et mõnel see taipamine toimib hetkega mõnel aastatega.olen ka läbi lugenud palju raamatuid sellest.eks nad ikka suunavad sind selle enda leidmise teele.kaido kirjutab õigesti,sina ei ole mõistus,sa oled ka mõistus muidugi,aga sa samas tead,et sa oeld ka seelest vaba.
see oled sina.
09. detsember 08:01 Andrus Kahn kirjutas:
To: Martin
To "Andrus Kahn" , Väga huvitavad mõtted, aga sellega ma ei nõustu: "Kui tegutsemine on ebamugav, ei näita see, et tegutsed õiges suunas, vaid see näitab, et midagi on valesti." Näiteks, sul on alati teatud olukorra ees hirm. Ja nüüd sa lähedki sellesse olukorda ning tunned ebamugavust. Kas see siis ütleb, et midagi on valesti? Ei ütle. See ebamugavus ütleb, et sa oled õigel teel, kuna ületad oma hirmu, millega kaasneb väike ebamugavus, aga edaspidi tunned ennas sellevõrra hästi.

Martin, ma olen sinuga nõus.
Mida ma tahtsin sellega öelda on see, et ALATI ei näita ebamugavustunne seda, et oleme ÕIGEL teel.
Näiteks kui keegi valetab ja tunneb ennast ebamugavalt selle tõttu, kuid valetab ikkagi (nt usub, et peab või see on talle lihtsalt kasulik), siis pole see ju “õigel “ (eetilisel) teel olek. Või on? Muidugi on küsimus selles, mis on õige ja vale ning kas on vaja asju üldse nii lahterdada, kuid...
Selliselt sõnanstatuna oli Kaido lause “klassikaline” üldistamine, mis on aga enamasti vale. Kaido eeldatav eesmärk võiski olla arutelu ellukutsumine ning kui see nii oli, siis täitis see lause ju oma eesmärgi suurepäraselt :-)

Enese muutmisest. Jah, ennast on võimalik muuta mitmel viisil. Näiteks, kui kellelegi on hirm avaliku esinemise ees ja ta SUNNIB ennast esinema, taludes tugevaid ebameeldivaid emotsioone, siis on see vaid ÜKS võimalus (vanemast koolkonnast) püüda oma “hirmu ületada”.

Saan enda isiklikest kogemustest kinnitada, et “hirmu ära hirmutada” pole lõplikult võimalik. Võib toimuda küll väline muutus, kuid see on pigem kosmeetiline.

Ebamugavustunne on signaal, äratuskell – midagi on valesti. Ma pole tasakaalus, mul puudub sisemine harmoonia. Kuidas ma olen selle loonud? Miks ma usun, et ebamugavustunnet tekitanud aspekt tuleb mulle kasuks (meie valikuid motiveerib alateadlik soov õnnestuda, saada õnnelikuks)?

Kui ma püüan “ületada” oma hirmu, olen valel teel. Miks? Sest hirme pole võimalik jõuga ületada, hirmudest on võimalik vabaneda lahtilaskmise, loobumise teel.
Esmalt tuleb mõista, et hirmu pole olemas väljaspool meid, selle pärast pole hirmu võimalik “ületada”. Ise oleme hirmu loonud, kuidas saame enda loodud hirmu iseendas mingi (sunniga) “ületada”?

Inimesed usuvad ekslikult, et meie olemus on seotud või tingitud meiega TOIMUVAST. See on sama hea, kui sattuda avariisse ja end seetõttu autoks pidada. Või et kinosaalis silt "varuväljapääs" on mõeldud näitlejatele, kes filmis mängivad.
Meiega võivad toimuda paljud sündmused, võime kogeda paljusid tundeid, kuid me ise pole ei see sündmus ega see tunne.
Sestap on hirmust vabanemiseks vaja mõista, et hirm pole sina.

Hirmud ja probleemid oleme me ISE loonud ja neid ületada pole võimalik. Ega vajalik.

Me kipume sarnaseid “vigu” järjepidevalt kordama. Kui me tõepoolest teaksime õiget lahendust oma korduvatele probleemidele, poleks meil neid probleeme üldse tekkinud. Kuidas siis on võimalik uskuda, et ennnast ebamugavust taluma sundides jõuame harmooniasse? See on sõja pidamine rahu nimel. Kui me soovime millestki vabaneda, ei saa meid aidata osa sellest, millest me vabaneda soovime.

Iga samm hirmu minema hirmutada vaid tekitab meile uusi probleeme ja hirme. See on nõiaring, karussell – tundub, et toimub pidev liikumine, kuid kahjuks ei vii see lõppkokkuvõttes kuhugi.

Vabanemne ei saabu võitluses, vaid MÕISTES, LOOBUDES, LAHTI LASKMISES. Kui vaatleme oma hirme ja avame ennast hirmule, toimub TAIPAMINE, et hirm on meie endi poolt loodud, tal puudub jõud – me ise jõustame oma hirmu, see on täiesti alusetu ja võimetu. Hirmu piiriks on tema enda valdused. Ta toitub vaid meie vihast ja hirmust, meie ärevusest ja muredest - ehk – meie enda mõtetest. Seega – hirmu pole võimalik ära hirmutada. Hirmu pole võimalik ravida hirmuga. Me ise oleme hirmu loonud ja ainult ise saame ta ka vabaks lasta. Ilma ebamugavust tundmata - RÕÕMUGA.
Hirmust on võimalik lõplikult vabaneda iseenda sügavama loomuse ja hirmu olemuse mõistmise kaudu.

To: JK
Kuldsed sõnad. Tegid hinge soojaks. Ma olen sinu õttega täielikus harmoonias :-)
01. jaanuar 17:27 To: JK kirjutas:
Olen ka sinu mõttega väga nõus. Minumeelest siiski väga hea lugemine ja nende mõtetega väga nõus.Vihake üksteist;oma tööd;asju ja nähtusi vähem ja oletegi õnnelikumad.
01. jaanuar 17:29 To: JK kirjutas:
Veel tahaksin öelda, et sõna on kindlasti relv ja tuleb kontrollida mida suust välja ajad, muidu oleks ju sõnad mõttetu mulin.
03. jaanuar 08:54 Andrus Kahn kirjutas:
To JK: Sõna pole relv, oleneb sellest, KUIDAS me sõnu kasutame. Sõnadega võib teist haavata või isegi tappa, kuid ka ravida või virgumisele juhatada. Olen Sinuga nõus, muidugi, võib sõnad ka tühjaks mulaks devalveerida ja seda ka paljud teevad... Sõnad ise aga on lihtsalt sõnad.

Muide, relvana võib kasutada peaaegu kõike mis on Sinu toas ja peas... :-)

Nagu nuga. Nuga võib kasutada nii relvana teise tapmiseks kui ka leiva lõikamiseks või vilepilli meisterdamiseks. Nuga võib kasutada relvana, kuid nuga ise pole relv. Nuga on nuga. Sõnad on sõnad. Kõik sõltub sellest, kes ja kuidas midagi kasutab...
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):