Eneseareng »

Milleks sina tegeled enese arendamisega?
[27. oktoober 2010 | Kirjutas: Kaido | 11140 korda loetud | kokku kommentaare: 6]

Eneseareng on nii laia tähendusega mõiste, et mõned kuud tagasi tekkis mul küsimus, miks inimesed õigupoolest sellega tegelevad. Jah, okei, ma teadsin, miks ma ise sellega tegelen, aga mulle pakkus pigem huvi, miks on Sisekosmoses iga päev enam kui 500 inimest, ning mida nad eelkõige siit leiavad.

"Mõeldud, tehtud - küsin inimestelt siis otse seda", mõtlesin ma omaette ning koostasin selle kohta vastava küsitluse Sisekosmose lehel. Minu jaoks oli peamine küsimus, kas inimesed otsivad üldist tasakaalu või soovivad nad leida / saavutada midagi konkreetset oma elus? Kuna minu enda areng sai 2006 aastal alguse seoses väga suurte probleemidega äris, mis lõppes ettevõtte pankrotiga, oli minu püüdlus esimestel aastatel kindlasti enese arendamise kaudu leida lahendused ka finantsilises maailmas. Ma ei teadnud, kas see on võimalik, aga ma vähemalt proovisin. Nii ma siis jõudsin oma suure avastuse - külgetõmbeseaduse - juurde, mis paistis väga põnev ning lihtne viis oma elu muutmiseks soovitud suunas.

Nüüdseks on minu arvamus sellest muutunud. Jah, külgetõmbeseadus on senini põnev ning intrigeeriv, aga ma olen tänaseks aru saanud, et see ei tööta nii, nagu 99% inimestest sellest aru saavad. Pigem tekitab see inimestele hoopis probleeme juurde, sest see annab esialgu suured lootused inimesele, kuid kuna praktikas ei ole kõik nii lihtne, siis juba üsna pea asenduvad lootused suure masendusega. Kõik soovivad midagi suurt oma elus ära teha, aga see ei õnnestu. Kurb, aga pidulik.

Seega tekkis minus huvi, kas tõesti kõik need 5000 inimest (nii palju on tänaseks Sisekosmosega liitunud) käivad siin ainult selleks, et rakendada õigesti külgetõmbeseadust. Mõned aastad tagasi oleks see mulle loogiline tundunud, aga mitte enam nüüd. Liiatigi on ka minu enda fookus viimase 6 kuuga oluliselt muutunud ning minu eesmärk kogu aeg midagi oma elus saavutada on asendunud sooviga leida rahu ning alalist sisemist stabiilsust. Täna ei tööta ma enam nii palju oma ambitsioonide ning eesmärkide kallal, vaid oma sisemiste protsesside tundmaõppimise ning juhtimise kallal. Sest ma olen lihtsalt aru saanud sügavamal tasandil, kuidas meie maailm ja meie ise töötame. Seepärast ei tahaks ma jällegi siin kuidagi öelda, et meie mõtlemisel ei ole mõju meie elule. Muidugi on! Kui vähegi uurida meie maailma sügavamal tasandil ning meie enda alateadlikke protsesse, saame me aru, et need on seotud, ja pikaajaliselt ei ole muud võimalust kui see, et meie maailm muutub selliseks, kes me oleme ise. Justnimelt! See on võtmekoht - meie maailm muutub selliseks, kes me oleme, mitte selliseks, kes me tahame olla. Kas sa märkad siin erinevust? See on väga oluline.

Seega tekib küsimus, kuidas olla see, kes ma veel ei ole. Toon ühe näite. Kujuta ette, et sul on suur janu, kuid sul on janu kustutamiseks ainult üks klaas, mis on täis mürki. Mida teha, et sa saaksid juua vett? Jah, ainukene viis oma janu kustutada, on kallata klaas mürgist tühjaks, ning täita seejärel klaas veega, mida sa saad juua.

Sarnane olukord on ka meie elus. Me oleme tänu oma tavapärasele teadvuse tööle ning harjumustele ja uskumustele mürki nii täis, et mitte kuidagi moodi ei ole võimalik midagi oma elus muuta, enne kui me sellest märgist ei vabane. Me ei suuda mitte kuidagi moodi oma elu paremaks saada enne, kui me kallame ennast - klaasi - mürgist tühjaks. Aga mida me püüame tavaliselt teha? Jah, me võtame mõne raamatu või seminari, mis räägib meile edust ning rikkusest, ja kallame olemasolevale mürgile natukene vett peale, et seda siis juua. Kuid mis on tulemus? Jah, muidugi mürgistus, halvemal juhul isegi surm.

Niimoodi me siis elame oma elu. Muudkui kallame liitrile olemasolevale mürgile tilkhaaval vett peale ning loodame niimoodi, et me võime seda juua. Ei või. Me ei või seda juua enne kui me oleme klaasi mürgist täiesti tühjaks valanud ning siis täitnud selle veega. Alles siis saame me igat lonksu nautida.

Praktikas tähendab see, et enne kui me hakkame oma suurte unistuste ja eesmärkide kallal tööle, tuleb tööd ja vaeva näha iseenda kallal. Me peame puhastuma seestpoolt - eelkõige oma teadvuse tasandil. Me peame õppima tundma iseennast - miks ma midagi tahan, teen või kardan? Ainult sellisel viisil saame me klaasi tilkhaaval mürgist puhtaks, et see täita siis juba puhta veega.

Just see oligi otsus, mille ma tegin selle aasta kevadel. Ma andsin alla oma eesmärkidest ning ootustest, ja keskendusin oma teadvuse arendamisele. Ma soovisin sügavamal tasandil aru saada, mis minu peas toimub ja kuidas ma suudan seda juhtida. Sest on ju selge, et juhul, kui me juhime oma teadvust, juhime me kõike, mis meie elus on. Kogu meie elu ju toimub meie peas. Kui me ei ole teadvel, meie jaoks ju elu ei eksisteeri. Lihtne, kas pole?

Tagasi küsitluse juurde
Niisiis tahtsin ma teada saada, miks inimesed ikkagi enda arendamisega tegelevad. Ning tegelikult tulemused mind nii väga ei üllatunudki. Ma olin kuidagi sisimas ise ka jõudnud järeldusele, et tõenäoliselt otsivad inimesed rahu ning stabiilsust, mitte aga niivõrd konkreetsete eesmärkide saavutamist. Ja ma ei eksinud. Vaata allpool olevaid küsitluse tulemusi ning sa näed seda ka ise. Küsitluses on tänase seisuga osalenud 401 inimest, mis on Eesti suurust arvestades täiesti objektiivne valim. Seega ma usun, et nende inimeste valikud näitavad meile üsna ausalt, miks ja mida me tegelikult oma elust otsime.

Küsitluse tulemused:

1. Miks ma tegelen enese arendamisega?

Soovin leida sisemist rahu ning tasakaalu                                      303   (76.1%)
Soovin teenida rohkem raha                                                            12    (3%)
Soovin parandada suhet kaaslasega                                               7     (1.8%)
Soovin leida armastust                                                                    17    (4.3%)
Soovin parandada tervist                                                                  7     (1.8%)
Soovin langetada kaalu                                                                    2     (0.5%)
Ei, ma ei tegele sellise jamaga                                                         0     (0%)

Muu (palun täpsusta järgmisel real)                                                 50    (12.6%)

Siia "Muu" alla palusin ma kirjutada juhul, kui inimene ei leidnud eespoolt sobilikku vastust. Aga sisuliselt kirjutas 90% inimestest siia siiski, et nad soovivad leida rahu, et selle kaudu ka siis muudes eluaspektides tasakaalu leida. Seega laialt võttes saab lisada siia alla kirjutanud inimeste vastused esimese valiku juurde, mis kokku moodustab 88.7% vastanutest.

2. Miks ma külastan Sisekosmost?

Saan sisemist rahu ning tuge                                                         172     (43.2%)
Saan inspiratsiooni uuteks ideedeks                                               222    (55.8%)
Saan naerda, missuguse jamaga mõned inimesed tegelevad           4     (1%)

3. Kui tihti ma külastan Sisekosmost?

Iga päev                                                                                            87    (21.9%)
Mõned korrad nädalas                                                                      200  (50.3%)
1 kord nädalas                                                                                  47     (11.8%)
Mõned korrad kuus                                                                           46     (11.6%)
Üks kord kuus                                                                                     5     (1.3%)
Mõne kuu tagant                                                                                11     (2.8%)
Sattusin juhuslikult ja ei tule kunagi tagasi                                          2     (0.5%)

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
27. oktoober 14:30 Kristi kirjutas:
Aitäh, Kaido :)Oled suutnud siin kirja panna selle, mida olen oma peas juba mõnda aega mõelnud, kuid mida pole siiani suutnud enda jaoks sõnastada. Hakkasin selle nö enesearendamisega tegelema umbes pool aastat tagasi ja esialgu kõiki neid külgetõmbeseaduse materjale lugedes tabas mind meeletu motivatsioon ja võimas tunne, et kõik, mida iganes soovin, ongi võimalik. Hakkasin piiramatult unistama ja mõtlema, mida kõike peaksin oma elus muutma jne. Mõneks ajaks oli päris hea tunne, kuid mida rohkem ma mõtlesin, et kõik on võimalik, seda rohkem mulle tundus, et minu praegune elu on täielik jama. Kasutasin kõiki mulle siiani teadaolevaid meetodeid (afirmatsioone, positiivset mõtlemist, visualiseerimist, meditatsiooni jne), kuid mitte midagi ei juhtunud. Ja mida rohkem ma sellega tegelesin, seda rohkem meelehärmi see mulle valmistas. Mu elu tundus palju halvem kui enne. Olin pettunud, vihane.. mis on kõike seda, milline ei tohiks olla, et positiivseid asju endale ligi meelitada. Ehk mis ma sellega öelda tahan - mina olin ilmselgelt üks neist tavapärastest inimestest, kes seda külgetõmbeseadust liiga must-valgelt võttis. See tõepoolest ei tööta nii nagu paberil kirjas. Nüüdseks olen sellest õnneks aru saanud ja olen väga tänulik, et Sina seda oma looga kinnitasid :) Samas olen ma siiski sellele külgetõmbeseadusele väga tänulik, kuna see on mind elus palju edasi aidanud ning enesearengu koha pealt on see olnud võtmekomponendiks. Nüüd lihtsalt tean, et pean asjale natukene teise nurga alt lähenema. Ja kõige olulisem ei ole mitte muudkui arvukalt (valimatult) unistusi õhku lennutada ja siis selle pärast põdeda, et need ei täitu.. vaid kõik algab siiski iseendast - enesearmastusest ja enesearengust. Siis tuleb ka kõik muu. Aitäh Sulle veelkord, Kaido. Asun oma klaasi mürgist puhastama.
27. oktoober 17:35 Egon kirjutas:
Kõik, "millest" teadlik saab olla, on praegu. Lihtne eksperiment: proovi olla teadlik mittemillestki.
27. oktoober 21:37 Mõtleja kirjutas:
Kas ikka enesearendamine on kõige sobivam väljendus?Ehk see juhatab meid mõtteni,et minul midagi puudub ?! Aga tegelikult me oleme ju ise see ARMASTUS,meie ego ei saa sellest aru ja otsib siis armastust väljastpoolt,otsides seda ajast(eile oli hea,täna enam ei ole).Anname egole võimaluse juhatada oma meelt,seda ise märkamata(asjad,inimesed,ise ...oleme kas head või pahad).Arvan, et ARMASTUS on see meie PÄRISOMAND,lõputult rahulik,sest oskab elada ühe hetge korraga,olles siin õnnelik ja lõputult tänulik.Ehk on vaid vaja äratada üles meis juba olemasolev ARMASTUS ja elada TEMA kaudu elu TÕEKS.Kui ma usun,et see on nii kaugel ja vöimatu,ma olen just ARMASTUSE hüljanud ja egole rooli andnud.Proovime siis kõik tulla TEADLIKUKS iseendast!
29. oktoober 19:44 Taavi kirjutas:
Kuidas klaasi m[rgist puhastada?
30. oktoober 07:49 Kaido Pajumaa kirjutas:
@Taavi

Kui sa kujutadki korraks ette ühte klaasi, mis on täis vedelikku - näiteks mürki -, siis ainukene võimalus teadlikuks saada, et seal on mürk, on vaadata klaasi sisse. Kuni sa ei vaata klaasi sisse, ei tea sa lihtsalt ju, et mürk on seal sees. Oletame, et klaas on laua peal, kus on veel terve hulk muid nõusid ja ka toitu, siis juhul, kui me vaatame ainult teisi asju, ei saa me iialgi teada, et klaasis on midagi.

Seega on esimene samm vaadata klaasi sisse - enda sisse. See tähendab, et tuua fookus välismaailmast sisemaailma.

Teine etapp on hakata mürki tundma õppima - hakata iseennast tundma õppima. Oletame, et sul on lusikas, millega sa saad mürki lusika-haaval klaasist välja võtma. See ei ole võimalik ilma, et sa puutud selle mürgiga kokku - sa pead selle mürgi välja võtma ise, tundma õppides, kui viskoossne vms see on. Samuti saame me tundma õppida mürki, mis on meie sees. Kui me eitame ja ei taha selle mürgiga tuttavaks saada, ei saa me sellest ka vabaks.

Ja kolmandaks, mürgist vabanemine toimubki selle välja tõstmise kaudu. Iga kord, nagu me võtaksime klaasist lusikatäie mürki, "tõstame" me välja ka negativismi, mis meis tõuseb. See saab toimuda läbi teadvustamise, läbi tähelepanu juhtimise sellele negatiivsele ilmingule.

Näiteks juhtub midagi välismaailmas, mis meile ei meeldi, ja see tekitab negatiivse ilmingu meie sees. Mida teha nüüd? Tavaliselt reageerime me sellele automaatselt. Aga on ka teine viis - me saame sellest teadlikuks ja lubame sel olla. Me teadvustame, et meie ei ole see negatiivne ilming, kuid me ei pea sellega samastuma, sellele reageerima. Me lihtsalt jälgime seda. Sellisel viisil hakkab konkreetse negatiivse ilmingu jõud vähenema, kuni see kaob ära (kõik ilmingud ju tekivad ja kaovad, vastasel juhul ei saaks me iialgi oma vihast ja solvumistest üle). Aga ega me sellest veel täielikult vabad ei ole. Kohe kui tekib uus nähtus välismaailmas, on jälle see negatiivne ilming kohal - ja jälle me jälgime seda, kuni selle jõud raugeb ning see läheb ära.

Sellisel viisil muudame me oma tavapärast harjumuslikku reageeringut selle suhtes, mis meie sisemaailmas toimub reageeringuga välismaailmale. See võtab aega, aga samuti võtab aega klaasist mürgi välja tõstmine lusikas-haaval.
04. november 22:02 Tartu tüdruk kirjutas:
Tänan sind Kaido!
Sa oskasid nii lihtsalt ja täpselt sõnastada nii sügavat mõisted, kui sisemine tasakaal, rahu. See on geniaalselt lihtne. Jätan meelde seda värvikat võrdlust. Seda on hea kasutada mõne inimesega rasketel enesearengu teemadel rääkides.
Sind on alati huvitav lugeda, mõelda kaasa ja rõõmuga avastada, et minu mõtted ja tunded on kenasti ja parimal viisil sõnastatud.
Kohtumiseni!
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):