Kas sa tead, millest saab alguse meie maailma tekkimine kõige fundamentaalsemal tasandil?

Kõik algab jagamisest
Meie maailma kõige pisemad ehitusplokid on elektronid ning teised aatomisisesed osakesed. Kui rääkida allegooriliselt, siis iga selline osakene sünnib siia maailma kindlal eesmärgil - tagamaks meie maailma stabiilsus ning eksisteerimise võimalikkus. Kui üks osakene märkab, et teisel osakesel hakkab energia otsa saama, tõttab see teisele appi ning jagab seda, mida temal jagada on - oma kiirgust. Sellisel viisil tekitavad osakesed väga suure ning võimsa energiavälja, mida nimetatakse nullpunktiväljaks. Ja omakorda nullpunktiväljast saab alguse kogu meie materiaalne maailm. Nii lihtne see ongi.

Mida on sinul jagada?
Nagu sa näed, saab meie maailma tekkimine alguse jagamisest. See on meie mikrokosmose  loomulik omadus - anda. Kuid kas see peegeldub ka makrokosmoses? Kas näiteks sina, üks makrokosmose või meie ühiskonna kõige pisemaid osakesi, jagad seda, mida sul jagada on?

Ma usun, et igal inimesel on temale unikaalsed oskused ning teadmised, mille kaudu ta saab teistele inimestele kasulik olla. Tihti oleme me aga olukorras, kus me ei tea, mis need oskused on. Niimoodi me siis elame sageli oma elu ära, kordagi mõtlemata selle peale, et äkki oleme me mingis valdkonnas hoopiski geeniused.

Kui sa ei leia üles, mida jagada tööalaselt või professionaalselt, siis on meil palju muidki omadusi mida jagada - näiteks heasoovlikkus, abivalmidus, sõbralikkus, naeratused, aeg ... Lihtsalt vali üks ning hakka jagama. Sul on seda kõike külluslikult.

Kas sa jagad, mida sul on, või oled, mida püüad jagada
Ma usun, et meie maailmas on kahte tüüpi inimesed - inimesed, kes jagavad, mida neil on, ja teised, kes on, mida nad jagavad.

Suurema enamuse moodustavad need, kes on, mida nad püüavad jagada, ehk siis teine grupp. See tähendab, et inimene identifitseerib ennast selle kaudu, kes ta olla tahab või mida ta omab. Näiteks peab keegi ennast tegijaks näitlejaks (tegelikult on ta aga alla keskmise) ning ta käitub sellele vastavalt - ta võtab seisukoha, et ta on superstaar ning kiirgab siis seda ka väljapoole. Või inimene, kes peab ennast rikkaks - ta ostab näiteks ilusa maja ning auto, ja peab siis ennast selliseks inimeseks, kes peaks sellises majas elama või niisuguse autoga sõitma.

Need on inimesed, kes identifitseerivad end ainult asjade, saavutuste ning tunnustuse kaudu. Nad ei ole mõelnud selle peale, kas nende poolt omaks võetud väärtused on ka tegelikult kooskõlas nende sisemiste väärtustega, vaid nad võtavad teatud mallid omaks ning elavad siis nende järgi. Nad on need, kellena nad püüavad väljapoole paista. Nad võtavad omaks mingid väärtused, ja jagavad seda siis väljapoole. Tavaliselt on need inimesed õnnetud, hirmul ning stressis, sest nad on oma "mina" üles ehitanud väljastpoolt omaks võetud väärtustele. Kuid kui me võtame midagi omaks väljastpoolt sissepoole, võime me selle alati kaotada. Näiteks põleb kallis maja maha, meil ei ole kindlustust, et see taastada ning nüüd oleme me sellest lihtsalt ilma. Kuna me identifitseerisime end varem selle maja kaudu, siis nüüd oleme me end kaotanud - kui mul ei ole maja, siis ju keegi ei tea, et ma olen tegija. Vaene tema või temake ...

Teise grupi moodustavad inimesed, kes jagavad seda, mis nad juba loomulikul viisil on. Nad ei võta omaks väliseid väärtuseid, vaid nad on tuvastanud enda sisemised väärtused ja jagavad siis seda teiste inimestega. Näiteks lauljad, kes laulavad, sest nad oskavad laulda, mitte, et nad peaksid ennast tohututeks superstaarideks. Nad lihtsalt jagavad seda, mida nad teha oskavad, ja nad muutuvad seetõttu teiste silmis superstaarideks. Või näiteks inimesed, kes avastavad, et nad on suurepärased juhid - ta on loomuomaselt tugev juht. Ning ta juhib spontaanselt läbi oma sisemiste väärtuste. Ta ei pea olema autoritaarne kõrilõikaja, keda kõik kardavad ja kuuletuvad, vaid ta on sotsiaalne liider, kes on loomulikul viisil eeskujuks teistele töötajatele.

Need inimesed on õnnelikud ja rõõmsameelsed. Nad ei pea kandma maski ning olema kogu aeg keegi, kes nad tegelikult ei ole. Ei, nad jäävad alati iseendaks ning toetuvad elus oma sisemistele väärtustele ja ressurssidele. Nad teevad tööd, mida nad armastavad, ja nad suhtlevad inimestega, kes neid mõistavad. Nad on inimesed.

Kumba gruppi kuulud sina?

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat Jalutuskäigud sisekosmoses

E-Raamat Elad küll, aga mis elu see on ...

E-Raamat Teadlikkuse Meditatsioon

E-Raamat Minu Õpetaja õpetused

E-Kursus Külgetõmbeseadus teoorias ja praktikas