[31. august 2013 | Kirjutas: Kaido | 15113 korda loetud | kokku kommentaare: 7]
Kujuta ette, kuidas sa üritad keskenduda olulisele ülesandele, aga sa ei suuda, sest tegemist on kogu aeg liiga palju. Üks asi ajab teist taga, sa püüad kõigega korraga toime tulla ning lõpuks ei saa mitte midagi tehtud. Selle asemel tunned end hoopis kogu aeg stressis olevat, mistõttu hakkavad tasapisi kõik asjad elus negatiivses valguses paistma.
“Sääsk telgis” viitab metafooriliselt olukorrale, kus sa püüad telgis uinuda, aga ei suuda, sest sääsk piniseb kuskil. Kuna aga telgis on pime ja sa ei saa pinisemist lõpetada, hakkab see sind üha rohkem närvi ajama. Mingil hetkel jõuad sa olukorda, kus sa ei ole vihane ainult sääse peale, vaid sulle hakkab tunduma, et kogu elu on halb ja mõttetu. Siiski, piisaks vaid mahalöödud sääsest, et kogu pilt jällegi paremaks muutuks.
Kõikide inimeste elus on probleemid
Psühholoogid ütlevad, et iga inimese elus on 3-4 suuremat “probleemset pähklit”, mida pureda. Ja üllatus, üllatus - kui üks nendest peaks lahenema, ei lähe kaua, et uus asemele tekiks.
Lisaks suurtele väljakutsetele on meie elus ka palju igapäevaseid jooksvaid muresid, mis meid aeg-ajalt rütmist välja löövad. Need on olemas, kuid kuna enamuse meie tähelepanust saavad suured probleemid, võibki juhtuda, et ühel hetkel on elus suur segadus, mida me ei suuda enam lahti harutada - otsi on lihtsalt liiga palju. Sellises olukorras tunneme üha enam, kuidas elu meid energiast tühjaks imeb. Kuidas sellises suures ja ülekäte läinud sasipuntras toime tulla?
Probleemide inventuur
Esimese asjana oleks vaja saada ülevaade kõikidest häirivatest asjadest. Selleks võta üks paberileht ja hakka neid lihtsalt üles kirjutama (püüa kokku saada vähemalt 50 häirivat asja):
a) Asjad, mis häirivad mind Kodus
b) Asjad, mis häirivad mind Tööl
c) Asjad, mis häirivad mind Inimeste juures (sh elukaaslane)
d) Asjad, mis häirivad mind Iseenda juures.
Nüüd, mil sul on ülevaade kõikidest häirivatest asjadest olemas, saad edasi liikuda nende objektiivse hindamisega.
1) Tee märge “K” (Kohe) kõikidele nendele asjadele, mis on kergesti kõrvaldatavad (lahendatavad), kui sa natukene nendele oma aega pühendaksid (a la tilkuv kraan kodus, sassis laud töö juures). Siia kategooriasse lähevad asjad, mida saaksid soovi korral 1 nädala jooksul lahendada.
2) Tee märge “V” (Võimalik) kõikidele nendele asjadele, mis on iseenesest küll võimalik ära lahendada ja probleem kõrvaldada, kuid see ei toimu nii lihtsalt. Näiteks vajad sa kellegi nõusolekut või vajad sa selleks raha, mida sul hetkel ei ole. Siia kuuluvad asjad, mida saaksid soovi korral lähima 3 kuu jooksul muuta.
3) Tee märge “EI” (Ei ole võimalik) kõikidele nendele asjadele, mis ei ole kuidagi sinu poolt muudetav ja parandatav isegi juhul, kui sa seda väga tahaksid. Näiteks ei saa sa muuta oma välimust, sa ei saa muuta seda, kuidas su ülemus käitub või seda, missugune palgapoliitika sinu firmas on. Liigita siia kategooriasse asjad, mida sa ei saa ka parima tahtmise puhul 6 kuu jooksul muuta.
Asu tegutsema
Leia nüüd kõige lihtsamad asjad oma nimekirjast ja püüa järgmise nädala jooksul neist nii palju kui võimalik ära lahendada. Usun, et sa imestad isegi, kui palju energiat sul peale seda alles jääb. See annab sulle lisajõudu ja täiendavat aega, mida saad kasutada suuremate asjade lahendamiseks.
Teise sammuna võtagi ette asjad, mida saaksid pingutades lähima 3 kuu jooksul muuta. Analüüsi need läbi ja tee konkreetne tegevusplaan, mida ja kuidas sa seda teha kavatsed. Ja siis lihtsalt astu esimene kõige väiksem samm selle muutuse suunas.
Sama oluline, nagu tegutsemine, on ka lahtilaskmine. Seepärast on oluline leida nimekirjast asjad, mida sa muuta ei saa ja nendele ausa pilguga otsa vaadata. Anna endale aru, et sa ei saa siin niikuinii mitte midagi teha (isegi kui sa väga väga seda tahaksid), mistõttu ei ole mõtet nende pärast ka muretseda ja end halvasti tunda (kuigi see ei ole väga lihtne). Püüa lasta neil asjadel lihtsalt olla - neid aktsepteerida, sest sinu vastupanu neile on mõttetu energia raiskamine.
Selline probleemide audit aitab aimu saada, missugused meie tegelikud probleemid on ja missugused on pelgalt pinnavirvendused. Pinnavirvendused mõjutavad meid küll igapäevaselt, kuid nende elimineerimine ei võta üldjuhul väga palju aega ning energiat, mistõttu tasub need kohe ära teha. See on sarnane olukorrale telgis, kus lõpuks õnnestub pinisev sääsk maha lüüa - üks väike muudatus ja kogu eesolev elu (öö) tundub palju rahulikum ning meeldivam.
Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist
|
Raamat
|
E-Raamat
|
E-Raamat
|
E-Raamat
|
E-Kursus
|
31. august 14:02 Tänulik lugeja kirjutas:
Hea Kaido Pajumaa,
Vahel on lausa kummaline sinu artikleid lugeda, sest sa viitad nende alguses mingile probleemile või ärritajale, mis meie elus justkui igapäevaselt aset leiavad. Ma olen isegi tänulik, et sa seda teed ja väga palju probleeme püüad lahendada, lahti seletada ja teise nurga alt näidata. Siiski jääb küsimus, kelle poole sa artiklite alguses pöördud? Kas selle puhta, avatud ja enesest teadliku teadvuse poole või selle isiku poole, kes on samastunud oma mõtete, emotsioonide ja kehaga?
Pöördumine näitab suhtumist.
Kui sa pöördud minu kui (isiku) lugeja poole teadmisega, et minu elus on palju probleeme, millele ma siin vähemalt hea nõu ja natuke meelerahu leian, siis mulle tundub see nagu mitteteadliku lapsepõlve kordumisena. Hea nõu ja oma tegeliku kogemuse jagamine on suurepärane. Inimesed, kes siin lugedes midagi olulist enda jaoks teadvustavad on samuti väga meeldiv. Siiski tuleb mul artikli alguses vähemalt korraks samastuda selle probleemiga, mis siin hetkel kajastamist leiab ja uskuda, et see on nii tõsine, et ma olen samastunud selle murega. Samas, kui enda vastu aus olen, ma ei ole see eraldiseisev isik, kes on samastunud oma mõtete, emotsioonide ja kehaga.
Seega, minu küsimus sulle on, kas sa jagad siin oma kogemust või lahendad teiste inimeste probleeme? Kas sa usud, et lahendad teiste inimeste probleeme või jagad seda, mida sa koged ja kuidas sa seeläbi omas kogemuses käitud või käituksid (ja oled)? Ma ei välista ühte ja teist, see tähendab oma kogemuse jagamist, mille käigus teised inimesed saavad samuti oma kogemusest teadlikumaks. Aga kui sa oled enda vastu aus, milline on sinu vastus? ;)
Minu jaoks on pöördumine sama oluline kui enese teadvustamine. Kui sa ootad teist inimest ja näed teda eemal tulemas, oled sa kindlasti teadlik (või viisakas) ja võtad prillid eest, et talle silma vaadata ja teda niisuguse žestiga tervitada. Samamoodi võib see olla ka artiklite alustamisega. See meeldiv äratundmise rõõm...
---
Head lugejad, need küsimused olid ainult selle artikli autorile ja ei ole suunatud teile või teie suhtumisse autori vastu. Pean autorist väga lugu ja need küsimused on samuti esitatud sellest lugupidamisest.
Aitäh! |
31. august 14:55 Kaido Pajumaa kirjutas:
Hea lugeja,
ma ei jaga ei oma kogemust ega lahenda ka kellegi probleeme, vaid kirjutan lihtsalt artikleid :) Kõik sildid nendele artiklitele (kogemus, probleem, lahendus jne) on sinu mõistuse poolt loodud ja need tekitavad sinus palju küsimusi. Kogedes end teadvusena (nagu sa väidad) ei saaks selliseid küsimusi üldse tekkida ... märka seda |
31. august 19:00 Tänulik lugeja kirjutas:
Tänan! ;) |
31. august 22:57 Tänulik lugeja kirjutas:
Hea Kaido Pajumaa,
Vabandan oma küsimuste esitamist ja niisuguse võrdluse sissetoomist. Kui lubad selgitan natuke oma küsimuste tausta.
Hea on teada, et meil on arenemisruumi. Vahel võib see mõjuda aga stressi tekitavalt ja tekitab küsimuse, kuhu me peame siis lõpuks välja arenema. Loomulikult ei teki niisugune küsimus puhtal teadvusel, vaid isikul, kes on samastunud uskumustega oma keha, mõtete ja emotsioonide kohta.
Kui uskuda vaimseid õpetajaid, siis me kõik oleme see teadlik teadvus ja tegelikult on siin vaid see üks teadvus. On inimesi, kes seda usuvad ja inimesi, kes seda teadlikult kogevad. Inimesed, kes seda teadvust sügavalt ja püsivalt ei koge, võivad vajada kinnitust, et tegelikult on nad see piiritu, ajatu, vaba ja avatud teadvus, milles kõik toimub. Mina olen üks niisugune inimene. Seda kinnitust saab pakkuda väga teadlik inimene ja ma tänan, et sa seda tegid.
Meie elus on mustmiljon asja, mida teadvustada või märgata, rääkimata sama paljudest mõtetest, emotsioonidest või vormidest. Vahel on lihtsalt lihtsam teadvustada ühte, ennast, seda teadvust, mis on teadlik või teadvel, seda enam, et nii aju, mõistus kui ka teadvus saab parimal viisil hakkama, kui tegeleb ühe asjaga korraga. Mõnikord on vajalik jälle teadvustada ühte mõtet või emotsiooni, et olla parimal viisil enesest teadlik.
Minu soovitus oli lihtsalt mitte hakata tegelema uue murega, vaid enne teadvustada, et ühtegi probleemi ei ole päriselt olemas, kui oleme enesest teadlik. Samas pakub elu piisavalt väljakutseid, kus kindlasti oluline osa on minevikust ja möödunust lahti laskmisel ja näiteks loomingulisel lähenemisel. Ka plaanipärane tegevus on selle osa.
Ma soovin rohkem rõõmu, nii elu- kui äratundmisrõõmu kogeda ja jagada...
;) |
01. september 09:25 Kaido Pajumaa kirjutas:
Aitäh sulle jagamast oma isiklikku kogemust. Jah, nii on tõepoolest, et esimesena tekib usk meie fundamenaalsesse olemusse, millele kinnituste otsimise käigus hakkame seda ühel hetkel ka kogema.
Kuna aga on nii, et väga suur enamus inimestest ei hakka isegi seda mitte kunagi uskuma (rääkimata kogemisest), sest see tundub nende jaoks liiga äärmuslik ja nad tahavadki end teostada ainult läbi isiku ja mitte leida püsivat meelerahu ning vabadust (teisiti öelduna ongi nad huvitatud ainult tingimuslikust meelerahust, mis ilmneb asjade "kordategemise" kaudu), aitab neid aga kahtlemata oma teadlikkuse arendamine igapäevaelus. Paljud Sisekosmose artiklid ongi sellise suunitusega - need näitavad, kuidas me koosneme mitmetest erinevatest "osadest", mille teadvustamine ja juhtimine aitavad elurõõmu suurendada. |
02. september 00:36 Katrin kirjutas:
Tore lugemine...
Lahendused erinevatele probleemidele on tihti sarnased - lihtsad, kuid vajavad tegelemist. Ehk on abi ka sellest meetodist siin: Katrin Aedma LM meetod (Lepi-Muuda). Nimelt virisemise asemel on mul alati võimalik valida üks võimalus kahest:
1) leppida
2) muuta (sh. eemalduda).
Kui miski segab, siis alati küsin endalt: „Kas ma saan seda muuta, mis toimub?”
Kui EI, siis unustan. Kui JAH, siis mõtlen kuidas ja tegutsen.
1. Teen nimekirja asjadest, mis mulle muret teevad
2. Tõmban maha kõik need asjad, mida mina ISE muuta ei saa ja unustan
3. Vaatan üle need asjad, mida muuta saan:
a. panen tähtsuse järjekorda (prioriteetsus);
b. kirjeldan, mida teen, kuidas ja milliseks kuupäevaks
4. Tegutsen! Vastasel juhul ei ole mõtet asjaga tegeleda :)
Viimane punkt on enamasti raske täita, sest viriseda, lõputult viriseda on palju põnevam, kui järjepidevalt probleeme lahendada... mis tegelikult olevatki ja elu mõte - võimalikult valutult ja arukalt lahendada probleeme... selleks me ju õpime, käime koolis, kuulame, loeme neid huvitavaid artikleid, mida tublid jagavad.
Suur tänu ja edu! |
02. september 09:44 Kaido Pajumaa kirjutas:
Aitäh Katrin, ka see tundub olevat väga hea ja efektiivne meetod ning hea täiendus sellele artiklile.
Sõbralikult
Kaido |
|
