Põhimõtteliselt on enesearengus olemas kaks liiki - a) mõtlemine enesearengust ja b) tegelemine enese arendamisega.

Esimene liik on see, kui me teadvustame endale, et on olemas võimalused oma elu paremaks muutmiseks selle kaudu, kui me hakkame märkama enda elus automaatseid protsesse. Kuid kuna nende protsesside märkamine, ja eriti nende muutmine, on väga ebamugav protsess, siis me jäämegi ainult selle teadvustamise juurde. Me ei astu mitte ühtegi sammu selles suunas, et neid hetki reaalselt märkama hakata, kui oleks vaja sekkuda. Küll aga meeldib meile seltskonnas tsiteerida raamatuid ning koolitusi, kus keegi on öelnud, kuidas võiks mingis olukorras käituda. Filosoofia. Jälle.

Teise liigi moodustavad need inimesed, kes on endaga korraks "tülli" julgenud minna ning öelnud endale, et ma ei taha enam niimoodi elada, nagu ma olen seni elanud. Nad teadvustavad, et nii kaua, kuni nad seltskonnas oma teadmistega säravad, ei mõjuta see muul viisil nende elu kui ainult see, et Malle või Kalle ütleb mõnes muus seltskonnas, et Kalev või Mari on väga vaimne: "Näe, pani sellist teksti ühel sünnipäeval". Aga järgmine kord, kui Malle Kalevile kogemata varba peale astub, ütleb Kalev talle väga vaimsel viisil: "Kuradi ahv, kas sa ei näe, et ma seisan siin?!".

Ükskõik kui palju me ka ei üritaks, oleme me esimeses liigis alati kuni elu lõpuni kinni. Me oleme inimesed, sellepärast. Ja kõik inimesed on ebatäiuslikud - isegi dalai-laama. Kuni me oleme inimesed, ei ole mõtet iseendast ega teistest täiuslikkust otsida, ja eriti veel pettuda seetõttu, et keegi meie jaoks nii suur autoriteet käitub inimlikult valesti. Kuidas teistmoodi saakski ta käituda?

Mulle meeldib väga esimene enesearengu liik, sest tõesti on inspireeriv lugeda raamatuid sellest, kuidas keegi on kuskil valgustunud ja tõusnud kõrgemale inimeste tavapärastest väärtustest. Lisaks sellele püüan ma varba otsaga katsuda ka enese arendamise teist liiki. Kuidas ma seda teen?

1. Ärkan kell 5.00
Hommikune ärkamine on treening nagu iga teinegi. Paljud inimesed arvavad, et nad ei ole suutelised ärkama varem kui kell 8.00. Ka mina arvasin pikka aega niimoodi. Täna ärkan ma hommikul kell 5.00 välja arvatud pühapäeval? Miks? Sest see on pühapäev.

Minu jaoks on hommikusel ärkamisel kaks tähendust. Esiteks, distsipliin. Meie tavapärane elurütm on kõigele meeldivale järeleandev - me soovime teha kõike seda, mis meile meeldib, ja vabaneda kõigest sellest, mis on ebameeldiv. Selline on meie harjumuspärane käitusmismuster, mis hoiab meid vangis - me oleme sõltuvuses nendest asjadest, mis teeb meie hingele pai. Üheks viisiks sellest sõltuvusest vabaneda on suruda ennast teadlikult välja teatud hetkedel sellest tundest, et mul on hea olla. Ning tuleb tunnistada, et hommikul kell 5 on enesetunne just selline, et tahaks magada, kõik ju magavad, appi ma ei suuda ... aga siis teadvustadki endale, et ma ei anna järele kõikidele nendele asjadele, mida keha teha tahab? Kes siin lõppeks peremees on - meel või keha? Jah, mina eelistan, et juhib teadvus.

Teine aspekt on hommikune vaikus ning võimalus tegelda praktikatega. Kuna ülejäänud pere tuleb järgi umbes kella 7 ajal, siis on mul 2 vaba tundi enda jaoks. Selle aja jooksul ma teen joogat, taiji-d ning meditatsiooni. See on minu aeg. Ka seda artiklit hakkasin ma kirjutama kell 6.40.

2. Meditatsioon 2x45 minutit
Kui hommikune ärkamine on teadlik treening keha distsiplineerimiseks, siis meditatsioon on ainukene viis oma meele / teadvuse distsiplineerimiseks. Jah AINUKE viis. Kõikidele, kes sellele vastu vaidlevad, vastan ma oma Õpetaja sõnadega: "Las nad siis mängivad edasi". Igasugused vabandused nagu ma ei saa, sellel pole mõtet, see on jama ... on nende poolt enda jaoks välja mõeldud vabandused, kuna nad lihtsalt ei ole suutelised enda tahtmistega hakkama saada. Niisamuti nagu hommikul vara ärgates karjub meie teadvus, et see on vale otsus, mine kohe magama tagasi, karjub see samamoodi peale 2 minutit paigal istumist - meie keha ja meel ei ole lihtsalt sellega harjunud. Aga siin just asja tuum ongi: "Kui me soovime kasvada, ei saa me teha alati neid asju, mis meile meeldivad."

Loomulikult on eelnev vaid meditatsiooni üks ning vähemtähtsam aspekt. Teine, ja palju olulisem aspekt on fakt, et meditatsiooni kaudu kanname me oma teadvuse eest hoolt ning treenime seda käituma nii, nagu meie soovime, mitte aga ei allu jällegi harjumuspärasele teadvuse tööle. Mida see tähendab? Küsi endalt, kui palju sa juhid oma igapäevast mõtlemist? Kui palju sa juhid seda, kuidas sa reageerid sündmustele sinust väljas ning mõtetele sinu peas? Jah, mitte väga. Ning see on täiesti normaalne, sest me ei ole ju õppinud seda tegema. Me küll kanname väga põhjalikku hoolt oma keha eest - peseme seda iga päev, toidame ja kasime - , aga kes kannab hoolt meie teadvuse eest? Kas sa usud, et meie keha suudaks eksisteerida ilma teadvuseta? Proovi järele! Palu arstidelt anesteesiat 10 päevaks ning samuti ütle nendele, et nad ei toidaks ja ei joodaks sind sellel ajal. Mis su kehast nüüd saab? Pole teadvust, pole elu. Punkt. Ehk sellisel viisil lähenedes ei teki enam küsimust, miks on vaja oma teadvuse eest hoolt kanda. Ja kui keegi püüab endale ka nüüd veel öelda, et on ka teisi viise, vastan ma taas oma Õpetaja sõnadega: "Las nad mängivad edasi". Et selles veenduda, võib korraks uuesti siseneda enesearengu esimesse liiki - loe pühakute ja tõeliselt tarkade inimeste lugusid - mitte filosoofide omasid - ning vaata, mitu nendest vabanes meditatsiooni kaudu. Jah, sada sajast.

Kuidas mina seda praktiseerin? Igal hommikul 45 minutit ja igal õhtul 45 minutit.

3. Ühe kausi printsiip
Hea viis mõista, kuidas me kogu aeg üle sööme, on püüda peale toidukorda mediteerida. Kui me sööme oma keha liiga täis, läheb kogu meie energia toidu seedimisele. Me teeme oma kehale haiget.

Kas sa jood ennast iga päev purju? Ei, sa teed seda ainult pidudel väga harva. Kas sa käid iga päev teatris? Ei, ka seda teed sa mõõdukalt. Me ei saa sa isegi seksida iga kord selle inimesega, kellega me tahaksime. Ja, me saame naudinguid elus mõõdukalt. Ning seda isegi siis vaatamata sellele, et tegelikult möödub kogu meie elu ainult naudingute tagaajamisele. Väiksemad või suuremad, aga iga päev läheb meil selle arvele, kuidas kogeda asju, mis meile meeldivad ning vältida asju, mis ei meeldi.

Kuna aga toitu on meie ühiskonnas piiramatult, siis sellesse naudinguvormi suhtume me põhimõttega "Iga päev on jõulud". Meie ühiskond pakseneb, sest me ei suuda vastu panna oma ihale saada igast toidukorrast naudingut. Kuna paljud teised naudinguvormid on siiski meie jaoks piiratud, kuid shokolaadi ja pitsa jõuab endale iga eestlane osta, siis lasemegi me hea maitsta.

Ühe kausi printsiip aitab meil teadlikult ka söömisest saadava naudingu tagaajamisest kõrgemale astuda - me lihtsalt ütleme endale, et isegi, kui toit on super, distsiplineerin ma ennast ühe kausiga. Ma ju tean, et sellest kogusest piisab, et keha saaks toidetud. Kõik ülejäänu on juba nauding. Kuid nii kaua, kuni me ainult naudingute järgi jookseme, ei saa me iialgi terveks ja vabaks.

4. Sport 3x nädalas
Neditatsioon treenib meie teadvust. Kuid me ei saa kõrvale jätta ka oma füüsilist keha, sest see on ju majapidamine, mis laseb meil kogeda maailma, milles me elame. Seetõttu teen ma vähemalt kolm korda nädalas füüsilist trenni. Siia alla ei lähe hommikune jooga ja taji, mis on lihtsalt virgutusvõimlemine. Spordi all pean ma silmas ikkagi seda vastikut tunnet, kui me peame oma keha pingutama. Siia alla ei lähe ka see, kui sa lähed küll jõusaali kohale, kuid higi välja ei saa.

5. Sõbralikkuse, mõistva kaastunde, osavõtliku rõõmu arendamine
Need on minu kolm isiklikku printsiipi, mille kaudu ma distsiplineerin teisi inimesi ja kogu oma maailma armastama ning sellest hoolima.

Sõbralikkus saab alguse iseendaga sõbraks saamisest - me ei saa ju armastada kedagi teist, kui me ei armasta iseennast. Seetõttu on kasulik mõnikord peegli ees ennast vaadata ning mõista, mida sa tegelikult enda suhtes tunned. Kui sa hakkad seda inimest juba armastama, võid kellegi sinna peegli ette järgmine kord kaasa võtta. Hea oleks, kui ta oleks su vaenlane. Siis hoiad distsipliinimäära kõrgemal.

Mõistev kaastunne tekib asjaolust, et me mõistame, et mitte ainult meie ise ei ole haiged, vaid kõik inimesed on haiged. See on suur inimeste ja ühiskonna haigus, mis paneb meid kõike tahtma ja kõiki vihkama. Aga läbi mõistva kaastunde saame me aru, et see vihkamine ja tahtmine saab alguse välistest programmidest ning meie harjumuslikust käitumisest. Läbi meedia, marketingi ja Hollywoodi seatakse meile ette standardid, millele me püüame vastata. Kui see õnnestub, oleme me õnnelikud. Kui see ei õnnestu, oleme me täis viha ja trotsi. Kui me sellest aru saame, siis hakkab ära kaduma ka meie isiklik viha, sest me teame, et see õelus ning kurjus meie ümber ei ole tingitud sellest, et inimesed oleksid kurjad, vaid sellest, et nad ei saa lihtsalt aru, et nad käituvad teatud programmi mõjul niimoodi.

Osavõtlik rõõm õpetab mind tundma rõõmu selle üle, kui kellelgi teisel läheb hästi. Kuna me oleme oma "mina", oma ego, orjad, siis iga kord, kui kellelgi teisel läheb hästi, tunneme me ennast ego tasandil halvasti. Miks? Kuna meie minateadvus identifitseerib end asjade ja saavutuste kaudu, siis juhul, kui keegi teine saavutab või omab midagi rohkem kui meie, siis meie ego väheneb kohe ka proportsionaalselt. Aga kuna me ju identifitseerime end selle ego kaudu, siis me tunneme, et me hakkame ära kaduma. Appi, kui jube!!! Läbi osavõtliku rõõmu distsiplineerime me ennast teadvustama, et see on illusioon ning see lubab meil teiste saavutuste üle rõõmu tunda.

6. Vabanemine aplusest, vihast ja lollusest
Kuna meie igapäevane elu möödub tahtes kõike seda, mis meile meelehead teeb, oleme me kogu aeg saamise - tahtmise režiimil. Me tahame kogu aeg juurde. See on aplus. Kuid on ju ilmselge, et me ei saa iialgi saada kõike seda, mida me suudame välja mõelda. Seega, ei saagi me kunagi õnnelikuks, kuni me sellest režiimist ei välju. Kuna alati on midagi, mida võiks veel saavutada või omada, ning me tunneme, et me oleme lõplikult õnnelikud alles siis, kui me ka need asjad saame, olemegi me kogu elu rakkes neid asju saamaks. Kuid see ei lõppe iialgi. Aplusel ei ole piire.

Kui me saame selle, mida me tahame, oleme me õnnelikud. Kui see aga ei õnnestu, oleme me täis viha ning trotsi. Mida see tähendab? Et seda mõista, vaata enda ümber olevaid inimesi. Kõik räägivad sellest, kuidas nad tahavad seda või seda, ja kiruvad seepärast, et neil ei õnnestunud see või neil ei lastud seda saada või saavutada. Sellest saab alguse meie viha. Viha pimestab meie meeled.

Kuni me ei mõista, et me oleme aplad ning sellest tulenevalt täis viha, oleme me tulvil lollust. Kui me aga ühel hetkel taipame, mis on need mehhanismid, mis tegelikult panevad meid tegutsema - aplus -, tõuseb meis esile tarkus.

7. Muutustest ja minateadvusest tulenev rahulolematus
Kuigi me teame, et kõik asjad meie elus on ajutised, saab meie rahulolematus valdavalt alguse sellest, et me jääme nendesse asjadesse kinni, mis meile meeldivad. Me armume kellessegi, aga armastus põleb läbi kui bensiin - me oleme õnnetud. Me olime edukad, aga turg kukkus kokku - me oleme õnnetud. Me olime ilusad 22 aastased tüdrukud, aga täna oleme me 40 aastased naised, keda enam kõik ei ihalda - me oleme õnnetud.

Kõik meie probleemid saavad alguse sellest, et me loome enda pähe "minateadvuse" ning klammerdume sellesse. Kõik probleemid saavad alguse sellest, et me seostame oma elu mina, minu, mind, minule, minult, minuga jne mõistetega. Kõige kindlam viis ajutises maailmas õnne tunda on loobuda käsitlemast oma maailma "mina" põhiselt. Kohe kui sa loobud, sellest mida MINA KARDAN, MINA TAHAN, MIND EI TAHETA jne, kaovad meie elust ka probleemid.

Seitse on minu lemmiknumber. Ja neid seitset punkti soovisin ma hetkel sinuga jagada.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Mis teoksil?
27.11.2010a Meditatsiooniõhtu Brian Melviniga "Vaikuse jõud"
Tunned mõnikord, et lained löövad pea kohal kokku? Kingi endale 1.5h sisemist vaikust ...

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat Jalutuskäigud sisekosmoses

E-Raamat Elad küll, aga mis elu see on ...

E-Raamat Teadlikkuse Meditatsioon

E-Raamat Minu Õpetaja õpetused

E-Kursus Külgetõmbeseadus teoorias ja praktikas