Eneseareng »

Kui sa ei ole siin ja praegu, ei ole sind olemas
[20. aprill 2010 | Kirjutas: Kaido | 13933 korda loetud | kokku kommentaare: 4]

Ma usun, et iga inimene, kes loeb seda artiklit, on kuulnud midagi Eckhart Tollest - geeniusest, kes kolmekümne aastaselt valgustus ning sai aru, mis meie maailmas tegelikult toimub. Loomulikult ei ole Tolle ainuke valgustunud eurooplane maailmas, kuna erinevaid zeniraamatuid lugedes võib näha hulganisti kogemusi inimestelt, kes on sõitnud Jaapanisse zenikloostritesse sesshinitele ning seal virgunud.

Siin ja praegu
Me elame oma elu kas tulevikus või minevikus. Vähe on neid hetki, kui me oleme tõeliselt käesolevas hetkes ning tunneme seda ilu ning võlu. Mõned sellised hetked võivad olla, kui me jalutame looduses ning satume peale millelegi tõeliselt ilusale - päikeseloojangule, imekenale aasale või kuuvalgele ööle. Sel hetkel me peatume, seistame ning ka kõik meie elus peatub. Me suudame vaid kuuldavale tuua "Vau!". Need on tõeliselt väärtuslikud hetked.

Kuid kohe, võib-olla juba kaks sekundit hiljem, siseneme me taas oma tavapärasesse režiimi - meie mentaalsus käivitub ning me leiame võib-olla isegi mõned huvitavad mõtted, kuidas seda hunnitut vaadet veelgi ilusamaks teha: "Oleks mul praegu kaaslane siin, siis oleks see täiuslik pilt...", "Poleks mul ühtegi muud muret, siis ma võiksin täiel rinnal seda vaadet nautida ...", ning võib-olla midagi põnevat veel.

Aga tekib küsimus, kuhu me siis niimoodi kaome uuesti sellest käesolevast hetkest? Kus me oleme siis, kui me ei ole siin ja praegu.

Kas aeg on olemas
Kui me räägime minevikust, siis me räägime millestki, mis on meie elus toimunud. Ja me saame sellest rääkida seetõttu, et meil on mälu, mis on selle sündmuse talletanud. Kuid me saame oma mälu kasutada ainult siin ning praegu.

Kui me räägime tulevikust, siis me räägime millestki, mis võib kunagi toimuda. Ja me saame sellest rääkida ainult seetõttu, et meil on ettekujutlusvõime, mis suudab luua meie pähe pildi millestki, mida ei ole veel tegelikult juhtunud. Kuid me saame seda pilti luua ainult siin ja praegu.

Nagu näha, ei ole olemas minevikku ning tulevikku. On olemas praegune hetk, kus me kasutame oma mentaalseid tööriistasid - mälu ning ettekujutlusvõimet - , mille kaudu me tekitame endale tunde, nagu oleks olemas minevik ja tulevik. Kõik sündmused, mis toimusid "minevikus", toimusid tegelikult ühel konkreetsel käesoleval hetkel, ning kõik sündmused, mis kunagi aset leiavad, toimuvad ainult ühel konkreetsel käesoleval hetkel. On ainult praegune hetk. Kõik muu on mentaalne projektsioon.

Aga isegi, kui me suudame mõista seda kõike intellektuaalsel tasandil, ei ela me selle järgi ja just see on üks peamisi põhjuseid, miks me ei ole õnnelikud. Me ei luba endal olla siin ning praegu, vaid tükime kogu aeg minevikku, kuna me arvame, et ehk saame me midagi veel parandada, või siis tulevikku, sest me arvame, et ehk õnnestub meil midagi ära hoida. Aga isegi sellised mõtted on meie peas ainult siin ja praegu.

Miks on keeruline olla siin ja praegu
Teoreetiliselt on olla siin ja praegu väga lihtne, kuid praktikasse rakendada äärmiselt keeruline. Miks? Sest meie meel ei leia käesolevas hetkes piisavalt materjali, millega tegelda. Käesolevas hetkes on meie pea tühi - me saame ainult vastu võtta välisinformatsiooni. Kuid meel vajab midagi, millega tegelda - ja selleks on olemas hea võimalus mälu ning ettekujutlusvõime kaudu. Meel läheb "minevikku" ning tegeleb sealsete olnud sündmustega, või läheb see "tulevikku" ja korraldab seal midagi. Kuid talle ei meeldi olla siin ja praegu. Aga sellisel juhul oleme me kaotanud meele üle kontrolli - mitte meie ei juhi oma meelt, vaid meel juhib meid.

Iga kord, kui me ei ole teadlikud, mis meie peas toimub, oleme me nagu kontrolli alt väljas hävituslennuk. See võib täiesti juhuslikult tulistada igas suunas ning tekitada niimoodi palju kahju. Sama toimub ka meie peas - läbi mentaalsete nähtuste tekitame me endale kogu aeg probleeme. Me meenutame midagi, mis meile ei meeldinud ning me muutume seetõttu emotsionaalseks. Me kujutame ette mingeid asju, mis suure tõenäosusega ei realiseeru mitte kunagi, aga kuna see on teoreetiliselt võimalik, oleme me jällegi avaldanud selle kaudu otsest mõju oma seisundile. Läbi selliste protsesside mõjutame me igal hetkel enda elukvaliteeti. Kuid üldjuhul me isegi ei teadvusta seda.

Kui sa ei ole siin ja praegu, ei ole sind olemas
Jah, seda väidet võib võtta täiesti sõna sõnalt. Iga kord, kui me kaotame teadlikkuse, oleme me meele kontrolli all ning meid ei ole olemas. Me ei tea, mida me teeme ning kuhu suunas me liigume. Kuid kas me soovime ikka elada sellist elu?

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
22. aprill 13:49 Tiiu kirjutas:
Sissejuhatuseks ja peaaegu algajale eneseleidmise e.enesearengu teel olijale väga hea.
Oh seda äratundmiserõõmu.Et "oleks mu lapsed praegu koos minuga, vaat siis oleks mu rõõm täielik!"
22. aprill 13:49 Tiiu kirjutas:
Sissejuhatuseks ja peaaegu algajale eneseleidmise e.enesearengu teel olijale väga hea.
Oh seda äratundmiserõõmu.Et "oleks mu lapsed praegu koos minuga, vaat siis oleks mu rõõm täielik!"
23. aprill 20:32 Sirje kirjutas:
On õnn lugeda seda artikklit siin ja praegu.Suur osa meie hulgast elab kinni hoides minevikust või on väga mures tulevikule mõeldes.Elame sageli külg-külje kõrval tuleviku pärast liialt muretsevate ja mineviku ebaõnnestumistes vihastunud/kibestunud mõttemustrites inimestega... Märkamatult laseme neil mõnikord viia ennast kaasa... Mure ja viha on tihti vägagi põhjendatud inimese enda jaoks ja kuulub tema mõttemaailma niivõrd,et mõtlemise muutmine tundub ~võimatu...Mida saame siin ära teha,on empaatia ja kannatlikkusega enda mõtte-mustreid luues elada olevikus.Olen leidnud ,,Sisekosmose"artikleid lugedes endas uut jõudu elada olevikus.Olen selle eest tänulik! See ei tähenda,et arvestaksin vähem toimunuga või ei hooliks ma tulevikust,pigem selline kulg võimaldab hetke tunnetada värvikamalt...Kui olen siin ja praegu,olen ma olemas!
24. aprill 10:29 Eve kirjutas:
Suur pluss on see, et õnneks inimesed muutuvad vanemaks saades ja paremuse poole. Tean mitut inimest, kes on olnud aastaid tagasi kibestunud ja vihased, samas nüüd on nad leebed ja sõbralikud ja püüavad elada siin ja praegu. Tundub et see teebki õnnelikuks, pole vaja ette muretseda ja ka mineviku pärast. Eks see mõistmne tulebki pikkamööda. Paljudes asjades on olnud ka endal sisetunne, aga ei ole pööranud sellele tähelepanu, nüüd lugedes portaalide sisekosmose ja suurim saladus artikleid, on küll hea äratundmisrõõm olnud ja edasi elada kergem, teades, et nii ongi õige. Samas saab alati ise panuse anda nende inimeste mõttemaailma muutmisele, kes on kibestunud, olen seda ise teinud ja tuleb lihtsalt ära tajuda, millal on õige hetk sobivaid sõnu öelda. Siin ja saladuse leheküljel püüan iga päev käia, et igast artiklist kohe osa saada, sest just siin olevad artiklid annavad hea ja positiivse tunde ja on just hingele, mida ajalehtedest tavaliselt ei leia.
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):