Eneseareng »

Kui me ei ole õnnelikud, siis miks?
[25. veebruar 2010 | Kirjutas: Kaido | 12847 korda loetud | kokku kommentaare: 6]

Me elame duaalses maailmas. Igal asjal, millel on meie maailmas olemus, on sellele olemas vastand pool. zen elufilosoofia ütleb, et mitte miski ei saagi eksisteerida ilma, et oleks olemas mitte-miski. Ja seda mitte kontseptuaalses tähenduses, vaid täiesti praktilises.

Segane jutt? Proovin uuesti ...

Kui sul on laua peal vaas, siis saab see vaas eksisteerida ainult seetõttu, et on olemas mitte-vaas. Veel lihtsam on mõista seda nii, et võta enda kätte väiksemat sorti õun. Nii, vaata seda õuna enda ees, ja sa tunnistad, et see õun on olemas. Nüüd, pista see õun endale suhu ja söö ära. Nüüd aseta käsi samasse asendisse, nagu see oli enne koos õunaga, aga nüüd teed seda ilma õunata. Sest õuna ei ole enam.

Loogiline, jah? Loogiline tundub see ainult seetõttu, et meil on ajus ratsionaliseeriv mõistus, mis ütleb, et kui sa õuna ära sööd, siis ei saagi õuna enam olla. Aga kui sa unustad ära, et sa õuna ära sõid - mis siis alles jääb? Jah, alles jääb kaks vormi:

1) Õun 2) Mitte-õun

Õuna ei saa eksisteerida ilma, et ei oleks olemas mitte-õuna. Ja mitte-õuna ei saaks olla olemas ilma, et oleks olemas õun. Kas mõistad? Need tunduvad kontseptuaalsed näited, aga need ei ole ju tegelikult. Need hoopiski näitavad meie maailma tegelikku olemust, mille me oleme enda jaoks ratsionaliseerinud.

Miks sa ei ole õnnelik?

Nii nagu ei ole olemas õuna ilma mitte-õunata, nii ei saa olemas olla vaesust ilma rikkuseta, kurbust ilma rõõmuta ning ahistatust ilma vabaduseta.

Mõtle enda elu peale korraks. Mis on see valdkond sinu elus, mis sulle kõige rohkem praegu muret valmistab? Kas selleks on suhted? On selleks raha? On selleks pinged töö juures? On selleks mured lastega, või hoopis oma vanematega?

Ükskõik, mis mure sul on, tea, et just siinsamas, sinu kõrval, sinu elus, täpselt selle probleemi kõrval, ei selle probleemi asemel, on olemas juba lahendus: mitte - probleem. Tuleta meelde, et mitte midagi ei saa eksisteerida ilma, et oleks olemas sellele vastandlik olukord. Ei, sa mitte ei mõtle seda välja - proovi mõtlemine üldse korraks kõrvale jätta ning taipa, et kontseptuaalselt ei ole see võimalik. Kuigi jah, zen-meistrid ütlevad, et kontseptuaalsusega ei ole siin midagi pistmist. Meie maailm on lihtsalt selline.

Kui sa ei ole hetkel õnnelik, siis sa ei ole lihtsalt veel taibanud, missugune vorm on sinu elus mitte-õnnetu olemisel. Kui sa seda taipad, muudad sa kohe oma seisundit ning koged mitte-õnnetu olekut. Ehk sa koged õnne.

Ooot, kas siis õnn ei olegi asjades?

See on hea harjutus mõistmaks, et õnn ei saa olla asjades. Enamik inimestest püstitab eesmärke eeldusel, et nende saavutamine teeb nad õnnelikuks. Aga tagasiside näitab, et tegelikult ei saa. Milles on siis küsimus?

Kuna iga sinu poolt saavutatud eesmärk on pelgalt juba sinu elus olemas oleva mitte-eesmärgi vastand, siis on loogiline, et see ei saa kuidagi mõjutada õnnelik / mitte-õnnelik seisundeid. Need on teineteisest täiesti lahus olevad nähtused.

See on suur illusioon, et mingid asjad suudavad meie seisundeid muuta - ei, mingi asja ilmumine sinu ellu vahetab välja vaid teise vormi: mitte-asi. Seega õnne kogemiseks tuleb lõpetada mitte-õnne kogemine, mingi asja saamiseks oma ellu, tuleb lahti lasta mitte-asjast. Sest niipea, kui sa seda teed, PEAB tekkima sinu ellu asi ise. Sest vahepealset asja ei ole ju olemas - on ainult kaks olekut: 1) õun; 2) mitte-õun.

Kas pole mitte maailm lihtne? Ja meie elame selle nii keeruliseks ...

Ikka ei usu? Proovi järgi, ja koged ise.

Kaido

___________________________________________________________________

Seminar “Kuidas luua EduTeadvust” 13.03.2010a Pärnus Vaata EduTeadvus

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
25. veebruar 23:19 Kadri kirjutas:
Hmmm.. see on nüüd küll väga diip:) Ei ole sellist lähenemist kogenudki. Väga huvitav....
26. veebruar 14:05 K kirjutas:
Õnnetunne pole sõltuv sellest, kas sa omad mingeid asju või, et kas sul on ideaalne kaaslane või teed enesele meeldivat tööd.
Õnn on sisemine seisund. Õnnelik võib olla ka siis, kui maailm ümberringi kokku variseb. Küsimus on ju selles, kuidas ümber toimuvasse suhtuda. Kui võtta nt töökoha kaotust mitte õnnetuse, vaid uue võimalusena edasi areneda; elukaaslase kaotust võimalusena uusi ja paremaid suhteid luua; mingit muud õnnetust oma elus käsitleda õppetunnina ja mõelda, et mida mulle nüüd sellega mõista Universumi poolt taheti anda. Kui me võtame kõike halba, mis meiega juhtub halvana, siis oleme õnnetud. Kui me käsitleme juhtunut õppetunnina ja uuesti jalule ei tõuse mitte niisama, vaid võtame maast ka mõne tarkuse kaasa, siis oleme ju õnnelikud. Õnnelikud just seepärast, et tulevikus oskame olla neis asjus paremad... Uue suhte loomisel oleme ise tasakaalukamad ja teisega arvestavamad, vana töökoha kaotusel võib olla mõte, et hakkame nt ise ettevõtjaks ja tegelema asjadega, mida armastame (südamega tööd tehes oleme ka edukamad), raskest haigusest paranedes pöörame tulevikus endale rohkem tähelepanu ja hakkame ka ennast armastama.
Inimmõistus on võimas ja kõik on täpselt nii palju võimalik, kui palju me selle endale võimalikuks mõtleme... Ja seejärel vastavalt käitume/tegutseme. Taevast niisama lihtsalt meile õnn pähe ei kuku. Õnn on meie mõtete tulem...

Positiivseid õppetunde!
26. veebruar 19:48 Birgit kirjutas:
Võimalik, et õnnetunne tuleb siis kui hülgad oma EGO häirituse, virisemise, rohkema-nõudmise, tähelepanuvajaduse jne, jne ning lihtsalt OLED SINA ISE.
01. märts 14:56 Karmen kirjutas:
Õnn on tasakaal. Liigne rõõm on sama ohtlik kui liigne kurbus jne. Õnn on oskus püsida tasakaalus ja meelerahus, mis ka ei juhtuks (on see siis loteriivõit või kodu hävitav tulekahju, lähedase sünd või surm - need kõik on lihtsalt sündmused). Kui me tahame kogeda enamus aja seda ühte poolt (rõõmu, lõbu jne), siis me kogeme paratamatult ka vastaspoolt. Seesama duaalsuseseadus.
21. juuli 00:20 asdf kirjutas:
Ma ei saa aru kuidas ma saan olla mina ise ja õnnelik kui ma pean hoidma end tagasi asjades mis mind häirivad ja taluma asju mis mulle üldse ei meeldi ala näiteks kui mulle ei meeldi suitsetamine siis ma ei pea olema suhtes inimesega kes suitsetab..aga kui ma keelan suitsetamise talle siis ma olen kohe halb inimene ja käitun valesti aga kui ma lasen tal suitsetada siis ma kannatan ja olen vihane ja õnnetu et ma pean taluma seda jama. olla sina ise tähendabki ju jääda oma ego juurde...panna end maksma olgu need siis kasvõi kõrged nõudmised
23. juuli 01:06 xxx kirjutas:
Täpselt samad mõtted mis asdf-il!!Eriti näide suitsetamise kohta - olen ammu sellele nii mõelnud, nagu asdf kirjutas, et miks siis ikkagi nii on...no minul nt.mehega nii, et suitsetab ja mina ei talu seda...jah, ma teadsin, kui koos elama hakkasime - nooruses, juba mõnikümmend aastat tagasi - et ta ju suitsetab, kuid siis see mind ei häirinud nii väga - armastus on ju pime!!! pikk kooselu ja pidev suitsuhaisu talumine on muutunud täiesti vastumeelseks...no aga lahutama ka sellepärast ei taha ju hakata, eks ole:)
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):