Eneseareng »

Kas sa märkad oma Ego?
[06. november 2011 | Kirjutas: Kaido | 10485 korda loetud | kokku kommentaare: 29]

Kas sa tead, kus asub sinu Ego? Ja kas sa tead, millal sa käitud Egona, ja millal iseendana?

Ego defineeritakse erinevates allikates sageli erinevalt. Küll räägitakse kõrgemast Egost ja väiksemast Egost. Küll räägitakse, et oma Ego peab teenima, ja siis jällegi, et Egost tuleks esimesel võimalusel vabaneda. Kus asub tõde?

Mina seda küll öelda ei oska. Siiski pakun välja omapoolse nägemuse levinud situatsioonidest, milles me oleme end oma Egoga samastunud, ja mis võib meile seetõttu päris palju probleeme valmistada.

Kes on Ego?
Selle pisikese artikli eesmärk ei ole tõde välja selgitada, vaid väga primitiivselt kirjeldada, kuidas olulistel hetkedel oma Ego teadvustada, ja seeläbi keerulisi igapäevasituatsioone lahendada.

Kõigepealt tuleks muidugi mõista, mis asi see Ego üldse on. Ego on sinu lugu. See on sinu psühholoogiline mina-kirjeldus, mida sa oma peas iseendast kaasas kannad. Teisiti öelduna on Ego kõik see, millest sa rääkima hakkad, kui keegi küsib, kes sa oled? Mida sa sel hetkel vastad? Suure tõenäosusega hakkad sa selgitama oma pikka-pikka lugu, mis sai alguse lapsepõlves, ja lõpeb tänases päevas. Kuid see ei pruugi lõppeda tänases päevas - sa võid oma loole juurde liita ka mõned seigad tulevikust, laiendades oma "loo" või Ego piire veelgi.

Näiteks, kui keegi küsib minult: "Kaido, kes sa oled?", võin ma hakata talle siis rääkima endast. Ma võtan arvesse, missugune oli mu lapsepõlv, perekond, hariduskäik, tööajalugu ja veel mustmiljon fakti, mis moodustab persooni, kelle nimi on Kaido Pajumaa. See on minu minevik. Sellele võin ma siis lisada midagi, mida ma arvan minuga tulevikus juhtuma hakkavat. Näiteks kujutan ma ette, et ma saan tulevikus kuulsaks näitlejaks. Kui ma usun seda 100%, laiendan ma ka oma minatunnetust sellega - ma ei tunne end ainult oma minevikukogemusi omava persoonina, vaid ka persoonina, kelleks ma planeerin tulevikus saada. See ongi mina. Või siis Ego. Tegelikult on see aga vaid mõte - psühholoogiline idee minust kui persoonist. Ja ei midagi muud.

Kus Ego asub?

Isiklikult olen ma väga visuaalne inimene - mul on pildimälu ja minu jaoks tunduvad asjad selgemad, kui ma visandan kõik joonistena. Kuna see võib aidata ka sind, lisan ka selle artikli juurde ühe joonise.

Mitut inimest sa joonisel näed? Kahte, eks? Tegelikult on seal neid aga neli - päris sina, sinu lugu endast, päris tema, ja tema lugu endast.

Joonised on alati head seetõttu, et need võimaldavad illustreerida midagi, mida tavaliselt silmaga näha ei ole. Ja kuidas saakski näha lugu endast, kui me kanname seda oma peas, ja oleme sellega täielikult samastunud.

Kes kellega "kakleb"?
Tuleta endale meelde viimast korda, kui sul oli elukaaslase, sõbra või kolleegiga mingi arusaamatus - te vaidlesite millegi üle? Kui see sulle meenub, siis küsi endalt, kelle vahel see vaidlus eespool oleva joonise kontekstis toimus? Kas vaidlus toimus sinu ja tema vahel, või hoopis sinu loo ja tema loo vahel?

Suure tõenäosusega toimus "andmine" ikka teie lugude, teie Egode vahel, kes ei suutnud teise poole nägemusega leppida. Oluline on aga mõista, et kahe inimese lugu ei saa olla iialgi ühesugune. Kuna meil kõikidel on erinev ajalugu, siis on meil kõikidel ka erinev lugu endast. Ja meie lugu endast määrab meie kogemused, sest me näeme maailma läbi enda loo (nooled joonisel).

Mõnikord võib meile tunduda lihtsalt jabur, kuidas teine inimene ei saa aru, mida me öelda tahame. Me muudkui selgitame ja selgitame, aga teine aru ei saa. Olukord tundub lootusetu. Aga muidugi ta ei saa aru, sest tema näeb antud olukorda täiesti teist värvi - tema vaatab seda ju läbi enda loo, sina aga läbi enda loo. Olukord, mis peaks olema tegelikult nii ilmne, on subjektiivselt vaadatuna täiesti erinev. Ja just siit saavad alguse tülid, vaidlused ja kaklused - me lihtsalt unustame ära, et "väljakul" on neli "inimest", kuigi välja paistab ainult kaks.

Lahendus?
Kõige traagilisem olukord on see, kui näiteks ema ja tütar, või isa ja poeg, mingi põhimõttelise asja üle "tülli lähevad", ja siis ei räägi üksteisega näiteks järgmised 30 aastat. Üks ütleb endale, et kuidas ta sai ikka midagi sellist teha, ja ma ei suuda talle seda iial andestada. Ning teine tunneb täpselt samamoodi, aga ainult selle erinevusega, et tema ei suuda mõista esimese motiive.

Kes kaklevad? Kes ei räägi üksteisega järgmised 30 aastat - kas päris ema ja tütar, või ema maailmavaade ja tütre maailmavaade? Jah, muidugi kaklevad omavahel maailmavaated, mitte päris inimesed. Maailmavaated, uskumused, lood, Egod - ei ole tähtis, milleks me neid nimetame, sest lahendus ei peitu terminites. Lahendus peitub õigel hetkel teadvustamise oskuses.

Kui sa oled sarnases olukorras, siis on väga oluline teadvustada, kes hetkel tülitsevad. Kui sa selle küsimuse endalt küsid, oled sa lõpetanud oma Egoga samastumise, ning saanud teadlikuks. Sinus on tärganud päris inimene. Kui sa seda piisavalt palju harjutad, võid sa isegi sel hetkel sisemise silmaga "näha", kuidas väljakul on lisaks sinule veel sinu enda Hr. Ego, ja siis vastaspool koos oma rasvase Egoga.

Teadlikuks saamine on alles esimene etapp, sest sellest on vähe kasu, kui sina ainult teadlikuks saad. Teine pool istub ju ikka veel oma egomaailmas, ja ta ei kavatsegi sellest lahti lasta. See on tegelikult okei, sest kui sina lõpetad Egoga samastumise, ei tee sulle enam teise poole väited ja rünnakud haiget. Need lihtsalt lähevad sinust mööda, sest sa saad aru, et vastast, kes sind nii põrmustada soovib, ei ole tegelikult olemas. See on kõigest sinu päris vastase psühholoogiline projektsioon iseendast, mis on tingitud tema minevikust ja kujuteldavast tulevikust. Luba tal olla.

Teine samm on mõistmise ja aktsepteerimise kaudu vastase avamine. Kui sa jääd tema väidetele ja "rünnakutele" avatuks, ja ei vastanda end temale enam, võtab ka tema endalt ründerežiimi maha. Sa võid näiteks öelda, et sa mõistad teda täiesti. Ja sa mõistadki. Kuid sa ei mõista mitte tema vaadet, vaid seda, et ta on hetkel oma vaatega samastunud. Kuid ka see on täiesti okei. Luba tal olla.

Sellisel viisil arutelusid pidades saad sa läbi lahkuse, sallivuse ja mõistmise teise inimese päris minani jõuda. Ühel hetkel võid sa märgata, kuidas ka tema Ego jõud hakkab raugema, sest Egol on igav, kui vastaspool on temaga kogu aeg nõus. Ja siit kerkib sinu võimalus. Kui vastase Ego näeb, et pole vastast, laseb ta rusikad alla - ta jätab päris mina kaitseta. Ja nüüd on võimalus sul jõuda tema päris minani, öeldes, mida sina tunned, miks sa nii tunned, ja kuidas sa näeksid, et antud olukord mõlemale osapoolele võimalikult aktsepteeritaval viisil lahendada.

Jah, ma tean, et nii pole ilus teha - ma mõtlen teise inimese Ego niimoodi ära petta - , aga lohuta end sellega, et tegelikult ei ole mingit Egot olemas. See on pelgalt mõte. Sina ja mina viisil, nagu me tavaliselt end käsitleme, oleme pelgalt mõte. Hirmutav, aga absoluutselt vabastav.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Lähenevad üritused 

19.11 Mai - Agate Väljataga jt "Mis maailm see on?"

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
06. november 13:23 IE kirjutas:
üks ego definitsioon Enese Globaalne Olemus
EGO eksisteerib tavateadvuses.Kõrgemas teadvuses ja alateadvuses seda pole.Seda peetakse füüsiliseks inimeseks olemise oluliseks komponendiks.
06. november 15:26 Martin kirjutas:
Ma olen sõna "egost" nii palju kuulnud. Nii palju raamatutest lugenud ja ausalt öeldes pole ikka saanud aru, mis asi see täpsemalt on ja mida see endast kujutab. Nüüd sain tänu heale lahtiseletamisele lõpuks aru!

Tänud Kaido!
06. november 15:46 Katrin kirjutas:
Tänan artikli eest! Mul tuleb varsti seda teadmist vist isegi praktikas rakendada.
06. november 16:11 Kaljo kirjutas:
Jah,ma olen Sinu väljaütlemistega väga rahul,Kaido.Aga kui minu kujutlus egost ja Sinu kujutlus egost ühtivad,siis kes või mis sellega nõustub?Kas see on ka ego?Või tuleb see kusagilt mujalt?Palju on räägitud teadlikkusest,taustast,avarusest,??Kas see mõte kõrgemast minast ei ole see sama mõtleja-Ego???
06. november 17:17 Kaido Pajumaa kirjutas:
Kaljo,
väga hea point.

Just seetõttu rõhutasin artiklis, et tegemist on lihtsustatud lähenemisega. Ma ei tahtnud selles loos sügavuti minna.

Kuid just see "miski", mis teadvustab oma "lugu", võib nimetada sinu päris olemuseks. Just see ongi see, mis samastub "väljamõeldud minaga" ja ka füüsilise kehaga, ning nende kolme kombineerumisel tekib mina kui "inimese" tunnetus.

Vabanemine toimub selle kaudu, mida tihedamini me selle päris mina juurde jääme, ja teadvustame selles seisundis, et "mul on" füüsiline keha, ja "mul on" nn psühholoogiline mina ehk mina lugu, aga päriselt ei ole ma kumbki nendest. Eespool neid mõlemat MINA OLEN.

Nüüd läks ikkagi liiga keeruliseks vist ära. Vabandan ette.
06. november 19:04 Kaljo kirjutas:
Ei, kõik on väga hästi.Ma oma vähese teadlikkusega mõistan,et kõige kogetava,tajutava,nii füüsilise kui mentaalse arusaamise taga,ees ja ka selle kõigi sees on see MINA OLEN,- see miski,tänu kellele saab see kõik teadaolev,see kaduv ilmsiks,kuid millegipärast ei taha ego,see mõttestruktuur,sellega nõustuda?Kõik tundub olevat liiga lihtne,kuidagi?Oh,ma ei tea küll...Vabandan ka.
06. november 20:58 Kaido Pajumaa kirjutas:
Kaljo,

ma ei taha siin väga targutada, aga ma usun, et sul võib olla olukord, kus sa intellektuaalsel tasandil oled aru saanud, mis värk on, ja sa püüad nn mõistusest mõistuse endaga lahti lasta. See on umbes sama olukord, nagu püüaks silmadega silmi vaadata. See ei ole võimalik.

Soovitan harjutust, kus sa tood kogu aeg oma tähelepanu kogetavalt kogejale. See võib alguses segane tunduda, aga vaadates lille küsi endalt, kes seda vaatamist hetkel kogeb? Ja siis vii tähelepanu ära lillelt kogejale. See võib alguses mõistuse lolliks ajada, sest talle ei meeldi see, mida sa teed, kuid jätka lihtsalt. Ühel hetkel käib krõks ära.
07. november 09:52 Kaljo kirjutas:
Respekteerin,tänan Sind!
07. november 10:40 Malle kirjutas:
joonis on hea, üks parimad, nüüd saan aru egost ja endast
07. november 13:35 Triin kirjutas:
Alles avastamas sisekosmose maailma. Lugesin artiklid ja mõtlesin, et kui tohib, siis küsiksin midagi ego kohta, millele pole siiani vastust saanud.

Kui on õige, et:" Freudi määratluste kohaselt on ego kaitsemehhanismid alateadlikud psühholoogilised protsessid, mis võimaldavad inimesel kohaneda ennast psüühiliselt kahjustamata", siis oleks mul küsimus, kui suur on ego nendel inimestel, kes ikkagi end psüühiliselt kahjustavad.
Või ei ole õige, et Egol on vaid kaitsemehhanism, ta võib täita ka hävitamisfunktsiooni?
Aitäh!
07. november 22:34 Ms kirjutas:
kas lühidalt võib nii öelda, et kui meil egot ei oleks, siis oleksime sarnase olemise ja mõtlemisega ehk üdini positiivsed, kui oskaksime egot kõrvalt jälgida ja mitte kaasa minna, kui pole vaja. kasuks tuleb see negatiivsetes olukordades, positiivsetes egot ei ole vist.
08. november 09:46 Kaljo kirjutas:
Triin, Ego põhimõte on mitte surra.See on sama mis ellujäämismudel.See mõte paneb kasutama igasuguseid vahendeid,et oma idenditeeti kaitsta.Kõik funktsioonid,nii positiivsed,kui negatiivsed töötavad selle mudeli heaks.Vaata Kaido joonist ja Sa taipad mis,mitte kes,on see ego-see tavaline,igapäevane mina. Seda,mida ma siin kirjutan,peaks ka võtma kui ühe ego arvamust.Kõik me tahame ju üksteisi õpetada.Mõistmist!
08. november 10:15 Anu kirjutas:
EGO elab meie psüühikas ja on väga arg ning piiratud tegelane. Ego tunned endas ära, kui sinu tegevused ja unistused on seotud kindlate fikseeritud eesmärkidega ja tingimustega. Ego unistused ja soovid nõretavad ihadest ja ahnusest. Näiteks: Ma tahan rikkaks saada, sest ma tahan olla teistest parem, tahan võimu, tahan eralennukit, tahan kuulsust, tahan tähelepanu, tunnustust, kiitust, au, suurt autot, veel suuremat maja, tarku lapsi, rikkaid sõpru jne, jne JA KUI EGO SEDA EI SAA SIIS EGO HAKKAB TEGELEMA ENESEHALETSUSEGA, OH, NÜÜD MA EI SAANUD NEID ASJU, SEST KÕIK INIMESED ON NÕMEDAD JA HALVAD, MINA OLEN HEA, TARK, USIN AGA TEISED EI MÕISTA SEDA JA TAKISTAVAD MINU "SÄRAVAT TÕELIST TALENTI"
Kui otsid üles enda seest tõelised anded, oskused, arendad neid. Olgu see maalimine, kirjutamine, firma juhtimine, puidu nikerdamine, kokandus, inimeste teenindamine, õlle pruulimine, vilja kasvatamine, laulmine, tantsimine, näitlemine, mida iganes ja pühendad ennast ega mõtle, millised peavad olema tulemused.Sa lihtsalt elad ja oled osa oma elust, oma tööst,sa annad sellesse kõik, mis sinus on, sa teed seda kirega, siis sellel on alati tulemused. Tegutse, kuid eelkõige enda rõõmuks ja arenguks, vähemalt alustada sellise meeleseisundiga. Kui midagi läheb valesti, proovi uuesti aga pole vaja ennast haletseda.
Ja inimestel on alati kaks nägu karm ja leebe, külm ja kaastundlik, naiivne on püüelda muud, tuleb lihtsalt teada, kus, millist nägu kasutada. Kõige raskemate energiatega inimene on see, kes sisiseb sisemiselt vihast ja kibestusest aga väliselt ÜRITAB OLLA. Sisemine kibestumine tekib ikka ego rahuldamata soovidest.
Eelkõige tuleb lahti lasta ego iharatest soovidest, siis hakkab tekkima selgus, mida veel on vaja lahti lasta.
Vabandan samuti ette, kui olin liiga otsekohene! Ja pole tõesti vaja kellegil võtta isiklikult,sest SEE ON JÄLLEGI EGO KES SEDA TEEB.
08. november 11:41 Marju kirjutas:
Tegelikult on hea teisi peeglina kasutada. Kui keegi toob sinus midagi esile sisemiselt, siis ära süüdista teist inimest. Sinu sees ongi see must plekk millega sul tuleb tegeleda. Tihti me eirame seda ja nii koguneb aastatega palju musti plekke meie sisse. Olen mitu aastat tegelenud enesepuhastamisega ja mõtete korrastamisega. Olen sellel teemal ka juhendajat otsinud, kuid kahjuks pole selliseid häid õpetajaid. Vahel on tõesti hea, kui keegi peegeldab seda, mida me tavaelus ei taha endale tunnistada.
Vanasti andis zen meister oma õpilasele kepiga vastu kukalt, kui too hakkas väga usinasti vastuseid otsima, analüüsima, olukordi kontrollima. Ikka selleks, et õpilast selge teadvuse juures hoida. Õpetada kohaloleku väge ja jõudu, selleks, et elu tajuda. Ego on suur takistaja.
08. november 12:41 Brita kirjutas:
mingi aeg tagasi oli vist kanal 2 näitas film ego-maniakkidest-siis ma ka imestasin-KUI vähe seda teemat valdan...nii ka nüüd.vahel on tunne.et kohe.kui olen siiras ja ei võltsvagatse-olengi ego.a äkki on küsimus doseerimises? a`la et viin võib küll tappa (üle juues) kuid ka elu päästa (külmunule antuna ja normi piires)- a kas siis naised.kel pole lapsi/peret on egomad.kui lastega/peredega naised?no mina pean endale küll ikka iga päev meelde tuletama.et - Brita! sa ei ole lapsehoidja!las teevad ka ise! : ) eluterve ego on ok.teisi mutta tampiv ego-maniakaalsus ei ole enam ok.mina olen selle viimase tõttu jätnud ühe mulle kalli inimese...sest et ma ei näinud enam lõpux selle muda seest väljagi...valus oli...läx mitu aastat.kui taas end normaalsena tundsin.ja ma ei pea end tavaliselt mökux.a oad inimesed on justkui ..... ma ei oskagi sõnu leida...
08. november 13:33 Lauri kirjutas:
Marjule: Valgusepesas on minuteada regulaarsed puhastuse seansid...
08. november 18:15 Marju kirjutas:
Tänan Lauri! Et egot endas ära tunda, on suur töö endaga. See võib võtta aastaid, ego lõkse on tohutult palju, ma isegi ei tea kas õpetaja on ego puhas inimene. Kas ta teeb seda tõesti inimeste teenimise eesmärgil või mingil muul põhjusel. Elu on teinud mind väga ettevaatlikuks, sest kui keegi juhendab sind omakasupüüdlikult on enda töö asjata. Elu on õpetanud, et enda isikuruumi nii kergelt ei tohi kedagi lasta. Ja kergeid lahendusi enesearengul ei ole, mida karmim ja selgesõnalisem on õpetaja, on tulemus parem.
09. november 11:48 Anu kirjutas:
Kas inimese ego ja identideedi vahele võib võrdusmärgi tõmmata? Nad ju käivad käsikäes.
09. november 13:01 Triin kirjutas:
Tänan, Kalju. Ilmselt pean leppima, et ei ole must-valget lähenemist Ego definitsioonile ja üldiselt Ego all peetakse silmas pigem "päris mina" kaitsjat, mitte "hävitajat". Kaitse siis võib vahel tähendada ka negatiivseid hävituslikke tegevusi, aga seda antud joonis ei käsitle. Või vähemalt hetkel ei suuda mõtet tabada.

Kui eeldada, et "päris mina" on hea ja omakasupüüdmatute omadustega (sest tahaks uskuda, et kõik sünnime siia maailma headena vähemalt null punktis), siis tekib küsimus miks peaks Ego negatiivsete vahenditega "päris mina" tahtma hävitada. Saan aru, et Ego tahab ellu jääda, aga ei mõista, miks just halbades tingimustes ja mis paneb inimest vahel arvama, et ego kaasabil end hävitades on ta rohkem elus.
Sooviksin tõesti rohkem mõista ego olemust ja kui väga ta õnnetunnet mõjutab. Ja kui keegi on selle teema kohta näiteks lugenud ja teab soovitada raamatut, oleksin väga tänulik:)
09. november 13:13 Sigrid kirjutas:
Eckhart Tolle "Uus maailm".
09. november 15:14 Kaljo kirjutas:
Tõesti!Väga hea soovitus Sigridilt.Triin,soeta kindlasti endale see raamat!
09. november 21:02 kapp kirjutas:
olen ka lugenud tolle loomingut.toesti hea.kaido kirjutas oigesti,et tuleb olla vaid kohal ja teadvustada ennast,kuni käib see kreps ära.koik see halb-hea inimene tundub siis juba teisejärguline.mingi motteline tegevus selleni aga ei vii,ka ei vii mingi positiivsete tunnete otsimine ja loomine,olla puudmine ka ei.
enda puhul voin oelda,et olen nagu nuud kohal ja mingi krops käis ka ära, koik on okey.huvitavalt vaba tunne on,nagu teine dimensioon.aga mis selle koigega peale siis hakkata.tahaks nagu unistada ikkagi heast elust ja ilusatest asjadest,aga ego seisukohalt siis ei ole see jällegi hea vist.
09. november 22:41 Ms kirjutas:
kas ei teki sellist ükskõiksuse tunnet, kui krõks ära käib? tunne nagu oleksid kohal,aga samas kaugel?
10. november 10:36 Triin kirjutas:
Aitäh kõigile. Jõulukingi soov siis olemas :)

Võib-olla tõesti "kohal olles", on tunne, et oled "kaugel". Aga kaugel mitte just endast, vaid ümbritsevatest inimestest, kes ei ole alati nii "kohal".
10. november 12:19 Kaljo kirjutas:
Mõistus on meil see,mis ehitab ülesse oma omandatud kogemustest MINA.Ja seesamane Mina jaotab ennast kõrgemaks ja madalamaks.Ja nüüd see kõrgeim tahab hakata kontrollima madalamat ja seda teeb ta omandatud teadmiste põhjal,mis on salvestatud mõtetena teadvusesse.Üks mõte ütleb,et see on hea mõte ja teine mõte jälle,et halb,egoistlik.Nende kahe vahel toimub pidev konfliktne seis,võitlus.Mõtlemisprotsess isenesest on oma loomusest kahene-dualistlik,ja see kõik toimub meie teadvuses.See on teadvuse sisu.Teadvuse sisu on kõik see mida ma tean,aga ma olen imelikult teadlik,et kõik see mida ma kogen,mäletan,ei ole mina.Mina olengi see teadlikkus,kes ongi see teadvus ise.Selles puudub igasugune jaotus.On ainult kohalolek.Kõik juhtub mis juhtub,aga mina ei ole see mis juhtub? Siis peaks ju iseenesest ära kaduma vormiga samastumine,s.t.egoga?.................Ausalt öeldes ei tea ma isegi,kas see kõik nii ka on?Täitsavõimalik,et olen ka Kaido teeviitadest valesti aru saanud.Tervitused!
10. november 13:20 kapp kirjutas:
ja ja.täpselt kaljo,kaob ära samastumine vormiga,motetega ja ma ei tea millega veel.oleksid nagu teises dimensioonis,see ei ole ukskoiksuse tunne.tunne on håsti vabastav,aga kui puuad seda mottega analuusida voi aru saada sellest,siis märkad,et see on täiesti mottetu.sellest on voimatu aru saada.see ei anna midagi juurde.sa lihtsalt motled ja siis sa tajud kuidas sa sellest motled.kohalolek jääb samaks,midagi ei muutu.
tundub nagu nii.mul on vähemalt selline situatsioon praegu.
10. november 14:57 kaljo kirjutas:
Mul-võib vist ütelda ka,et ühel kujutlusel-on arusaam,et kui me ei saa aru,ei taipa mida tähendab Mina/Ego olemus,kuidas see igapäevane mina igapäevaselt suhtleb,käitub,siis meil puudub igasugune juurdepääs teadlikkusele,sellele "teadmisele",mis ainuüksi annab "tõelisuse" sellele kõigele,mis meie ümberringi toimub.Leia taevariik ja siis antakse kõik ülejäänud peale..........Sellepärast ongi Mina taipamine,ütleksin,kõikse olulisema tähtsusega.....
Arvata on,et seda siin targutab üks tavaline ego,üks väikene ussike.
23. aprill 04:14 andrauniverse kirjutas:
Kallis Kaido loomuliult ma märkasin Egot eile, seal Laagri Maksimarketis lihaleti ees vortsisabas. Tervitasin teda sinu poolt aga ta ütles, et ei taha sinust enam midagi teada, sest sa pole suutnud talle siiamaani võlga ära maksta.Tead kui häbi mul Ego ees oli, miks sa mulle ei öelnud, et talle võlgu oled. Ma poleks sinna poodi läinudki, kõik inimesed vaatasid mind halvustava pilguga kui võlglase naist. Tead mis, maksa Egole kohe täna ära, sest mina ei kavatse häbi pärast ennast kuskile maa alla peitma minema.Ego ütles et pead topelt summa maksama kuna oled maksimsega neli kuud viivitanud ja tema on tänu sellele ühele teisele Egole võlgu, keda mina ei pidavat tundma. Armastan sind
02. september 17:14 Toetav keskkond kirjutas:
Ego on miski, mis on meie kõrval peaaegu alati. Tal on suurepärane kriitikavõime ja ta kasutab väga oskuslikult oma sõnu, hääletooni ja tegutsemistungi. Ta võib vabalt musta valgeks ja valge mustaks rääkida. Ta võib meid vabalt ära rääkida, sest ta tunneb meid läbi ja lõhki. Meie oleme õppinud teda ignoreerima, vihkama, varjama aga ka tema eest valetama. Me oleme kasutanud teda rünnakul ja ego on meie kaitseks iseseisvalt välja astunud. Kord me täname teda ja teine kord kirume maapõhja. Me armastame ja vihkame oma ego. Mis see ego ikkagi on? Osa meist väidab, et teadvustab oma ego, kuid kas ikka teadvustab? Mina tunnistan, et ego on osa minust, kuid mitte selle põhjal, mida ta ütleb või teeb, vaid selle põhjal, et ma olen temast teadlik. Mina ise aga olen teadlik vaid iseendast.
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):