Eneseareng »

Kas oma mõtteid tasub uskuda?
[03. aprill 2010 | Kirjutas: Kaido | 10164 korda loetud | kokku kommentaare: 5]

Just praegu, kui sa loed seda artiklit, tekib sul pähe iga mõne sekundi järel uus mõte. Need mõtted võivad olla seotud otseselt selle artikliga, need võivad olla seotud sinu poolt varasemalt loetud raamatute ning artiklitega, need võivad olla seda juttu toetavad, aga väga hästi ka sellele loole vastu hakkavad. Ning need mõtted ei teki pähe ainult seda artiklit lugedes. Kindlasti oled sa märganud, et sinu peas on kogu aeg mingid mõtted. Olgu need siis sinu poolt teadlikult mõeldud mõtted, või automaatsed analüüsid ning enesega jutustamine, aga need on olemas.

Kas mõtteid tasub uskuda?

Ma usun, et keegi ei vaidle endale vastu, nagu temal ei oleks mõtteid. Sest mõtete omamine on täiesti loomulik. Kuid huvitavaks läheb sel hetkel, kui sa hakkad jälgima, mis tüüpi mõtted sul on ja kas nendest 10%-gi vastab tõele. Või on need täis ideid, hirme ning analüüse, millel pole sinu päris eluga mitte midagi pistmist?

Püüa näiteks meenutada enda viimast mõtet, mis sul praegu oli. Ning nüüd kasuta oma teadlikkust ja ütle, et sa oled Ameerika Ühendriikide president.

Mis oli sinu eelmine mõte? Ning kuidas see on seotud mõttega USA presidendist?

Nende ühine osa on see, et mitte kumbki nendest ei ole tõsi selle sügavamas tähenduses. Selle väikese katse kaudu saad sa aru, et sa võid ükskõik, mida oma peas mõelda. Erinevus on lihtsalt selles, et mõned mõtted on automaatsed, ja teised on "välja mõeldud" ning sa juba tead kohe, et need ei ole tõsi. Aga oma olemuselt on kõik mõtted täiesti tähtsusetud. Mõtteid ei tasu uskuda, kuna nendel ei ole sinu eluga mitte mingisugust pistmist ja need ei oma sinu elule mitte mingisugust mõju. Seda muidugi juhul, kui sa ei luba nendel mõtetel oma emotsioonide ning nendest lähtuvate tegevuste kaudu mõju avaldada.

Kust mõtted tekivad?

Mina isiklikult küll ei tea, kust mõtted tekivad. Sama hästi võiks küsida, kust meie teadvus tekib. Aga selle küsimusega tegelevad filosoofid juba tuhandeid aastaid ning sama teevad ka spirituaalsed õpetajad ning isegi teadlased. Mitte keegi ei tea, kust tekib meie teadvus ning kust tekivad meie mõtted. Ja tõenäoliselt ei saada seda mitte kunagi ka teada, sest meie teadlik mõistus - kontseptuaalne, ratsionaalne ning loogiline - ei ole sobilik tööriist sellistele küsimustele vastamiseks.

Aga mis tähtsustki sellel on, kust meie mõtted tekivad? See on ju üks järjekordne mõte, millel ei ole mitte mingisugust tähtsust.

Mõtted tekivad. Ja mõtetest ei vabane me mitte kunagi. Kõige suuremad ning valgustunud zenimeistrid omavad ka mõtteid. Mitte keegi ei ole suuteline mõtetest loobuma - küll aga on inimene suuteline loobuma mõtete külge klammerdumisest. Ja just see on ka käesoleva artikli sõnum: "Kas mõtteid tasub uskuda?"

Muidugi ei tasu. Sest kui sa küsid, kas mõtteid tasub uskuda, oled sa samastunud selle mõttega. Ning kohe, kui sa vastad, et ei tasu, oled sa samastunud uue mõttega. Need on täiesti võrdsed ning mõlemad tähtsusetud virtuaalsed nähtused ning kontseptsioonid, mille sa oma peas ise lood.

Täpselt sama olukord on kõikide igapäevaste mõtetega. Need tulevad kuskilt ja kaovad jälle. Teadlased ütlevad, et meil on keskmiselt 50 000 - 60 000 mõtet päevas. Usud sa tõesti, et need kõik omavad meie jaoks sügavat tähendust ning rolli? Kindlasti mitte. Ei tasu kõiki oma mõtteid uskuda. Ja kui sul nüüd tekkis mõte, et see on kõige tobedam idee, mida sa kunagi lugenud oled, siis tea, et ka see on lihtsalt üks mõte jälle. Kas seda tasub ikka uskuda?

___________________________________________________________________

Kuidas usaldada iseennast, aga mitte EGO poolt loodavaid mõtteid?
Palju ideid leiad seminarilt "Kuidas luua EduTeadvust" 10.04.2010a Tallinnas
Vaata EduTeadvus

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
09. aprill 22:25 Peeter kirjutas:
mõtteid,mis viivad loomulike vajaduste rahuldamiseni peab vast ikka mõttekaiks pidama või kuniks elu sees ei olegi tõestust
22. mai 19:00 Alice kirjutas:
Aga mulle meeldib mõelda ilusaid mõtteid, näiteks unistada millestki heast või meenutada midagi head või kujutada ette, mis oleks kui...(heas mõttes)
Halbu mõtteid ei tahaks jah mõelda, aga needki tulevad vahel elu käigus paratamatult, neist tahaks küll ruttu vabaneda. Tihti tuleb tõdeda, et põhjustasime nn.halvad mõtted ikkagi ise, vahel pooltahtmatult. Nii et kõik sõltub ikkagi iseenesest - kui see ka tavaelu raames ja argipäevas alati nii lihtsalt järgitav oleks ja seda ära hoida saaks, halba, ma mõtlen...
Päikest!
28. mai 22:50 Annely kirjutas:
Millegi pärast kui on raske kipuvad illusioon mõtted tulema.
05. oktoober 07:48 Elisa kirjutas:
aga mis on mõtlemise ja unistamise vahe?
05. oktoober 08:36 Alice kirjutas:
Mõtlemine on reaalne, unistamist peetakse õhulosside ehitamiseks :) Kuidas see päriselt on, kes teab :)
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):