Eneseareng »

Kui su elu olekski seiklus
[13. aprill 2010 | Kirjutas: Kaido | 7580 korda loetud | kokku kommentaare: 6]

Me kõik oleme kuulnud ütlust "Elu on seiklus", mis kõlab täieliku klišeena. Enamik meist kahjuks seda klišeena võtabki ja ei hakka sellesse ütlusesse süvenema. Aga kui siiski süveneks korra ...

Elu on Seiklus
Inimeste sünniõigus on olla õnnelik ja rikas. Mitte üheski seaduses ega isegi pühas raamatus ei ole kirjas, et inimesed peavad olema õnnetud ning vaesed. Uskumus, et õnnelikuks saamiseks tuleb palju pingutada ning raha teenimiseks on välja valitud vaid üksikud, on inimeste enda poolt omaks võetud alateadlikud tõekspidamised ning just see on põhjus, miks need meie käitumist juhivad, mitte see, et maailm on niimoodi üles ehitatud.

Kuidas võiks aga meie elu muutuda juhul, kui me asendaksime oma sõnavaras sõna "elu" sõnaga "seiklus"? Iga kord, kui sa räägid oma elust - on see siis hea või halb - räägid sa oma seiklusest. Aga oma seiklusi saame me ju valida. Kui sa lähed oma sõpradega Itaaliasse mägedesse matkama ning seiklema, siis sa ju planeerid selle ette. Sa ei sõida lihtsalt kohale ning ei ütle seal: "Eks näis, kuidas asjad lähevad ... Kõik see sõltub välistest tingimustest ning teistest inimestest". Ei, sa teed täpse plaani, kuhu sa lähed, mida sa teed, kellega kohtud, kui kaua kuskil aega veedad, kui suur on eelarve ja palju muud.

Täpselt sama saame me teha oma eluga. Me muudame oma elu seikluseks.

Kaks olulist tingimust
Et seda lihtsamaks teha, on hea endaga vaikimisi kokku leppida kahes asjas. Selleks ei ole vaja midagi muud kui vabaks lasta oma uskumustest ning hetkeks uskuda, et selles imelises maailmas on kõik võimalik.

Need tingimused on:
1) Aga mis siis, kui sinu elu ongi tegelikult seiklus?
2) Aga mis siis, kui sul ongi võime selle seikluse kulgu mõjutada?

Mõtle nüüd kogu oma elu peale uues valguses. Vaata eelnevat viit aastat ja tänast päeva ning küsi endalt, mida ma teeksin teisiti, kui need kaks tingimust oleks ka tegelikult täidetud? Mismoodi ma siis oma elu elaksin? Kas ma teeksin sama tööd, mis praegu? Kas ma elaksin samas kohas, kus praegu? Kas minu hobid oleksid samad, mis praegu?

Kui sa vastasid kõikidele nendele küsimustele jaatavalt, kuulud sa nende 5% inimeste hulka, kes elavad oma elu, vabandust, seiklust täiesti spontaanselt oma reeglite järgi. Sellisel juhul ei allu sa välistele tingimustele ning sa oled kindlasti õnnelik.

Kui sa aga vastasid kasvõi ühele küsimusele eitavalt, on aeg need tingimused reaalsusesse tuua.

Me saame elu muuta seikluseks
Sageli arvavad inimesed, et nad saavad õnnelikuks siis, kui mingisugune konkreetne tingimus saab täidetud. Üldjuhul on see seotud kas majandusliku seisuga või isiklike suhetega. Me teeme päevast päeva tööd lootes, et ühel hetkel oleme me töötanud nii palju, et meil on kogunenud varandust piisavalt ja nüüd võime olla õnnelikud. Sageli me isegi seostame selle õnnetunde mõnede väikeste asjade omamisega, mille poole me püüdleme. Kuid ma olen täiesti kindel, et teatud hetkel oma elus oled sa kogenud seda pettumust, mida sa tundsid, kui sa lõpuks ostsid selle asja ära ... ja üllatus, üllatus ... ei saanudki õnnelikuks. Mina igatahes olen seda korduvalt katsetanud. Näiteks oleme teinud uue auto nimel tööd kaks aastat ja sel hetkel, kui me sellesse autosse lõpuks istume, jah, valdab meid hetkeks küll võidurõõm, aga meie tegelikku õnneseisundit ei muuda see vähimalgi määral. Sest õnn on sisemine seisund, mis peegeldub seestpoolt välismaailma, mitte aga väliste asjade peegeldumine sisemaailma.

Paradoksaalne on siinjuures see, et kuigi me ei saa ilustada ja "õnnestada" sisemist ebastabiilsust väliste asjadega, saame me välist üksildust ning meie jaoks negatiivset maailma läbi sisemise stabiilsuse väga kiiresti särama lüüa.

Hakkame tegutsema
Vaata uuesti neid kahte tingimust eespool. Ja nüüd küsi endalt, mida ma teeksin täna teistmoodi, kui ma teaksin ilma igasuguse kahtluseta, et need peavad paika?

Elu on nii lühike, et see ei ole mitte ühtegi sekundit raiskamist väärt. Miks me arvame, et me peame tegema tööd, mida me ei naudi, miks me peame olema suhetes, mis meid lõhuvad ning miks me peame omama sõpru, kes meid ei mõista? Vastus on: "Ei peagi!"
Me oleme harjunud elama oma elu teatud viisidel ning lihtsam on jätkata vana elu kui alustada uut. Ja seda isegi juhul, kui me teame, et uus elu võiks olla midagi palju võimsamat kui see on seni olnud. Miks me ei tee seda siis?

Sest me kardame. Me kardame ebaõnnestuda. Me kardame, et me kaotame oma teenitud raha. Me kardame, et me kaotame oma sõbrad või nende austuse. Me kardame, et meie uus suhe tuleb veelgi hullem. Me kardame, et me ei leia paremat töökohta. Ja me kardame, et järelikult on see meie saatus elada sellist elu, nagu me praegu elame.

Aga kus see kirjas on, küsin ma vastu. Kõik need hirmud on meie peas, meie enda poolt välja mõeldud ning omaks võetud. Ja me allume nendele hirmudele täiesti vabatahtlikult. Me mõtlesime ise hirmud välja ning siis lasime end nende poolt orjastada. Kas see pole mitte hämmastav? Ning kas see on ikka mõistlik tegevus?

On aeg lõpetada orjapõli
Tõuse püsti ja vaata oma elu. Astu kõrvale ning võta omaks uskumus, et sinu elu on üks suur seiklus. Ning saa teadlikuks, et sul on võim ja õigus oma elus kaasa rääkida. Ära usu sellesse, mida ütlevad sinu eesmärkide saavutamise suutlikkusse kohta sinu sõbrad või sõbrannad. Kuna nad ise naudivad oma orjapõlve, soovivad nad hoida sind samas liigas. Aga nüüd on kätte jõudnud sinu kord liigat vahetada ja hakata elama elu. Seekord päris elu, mitte muinasjuttu sellest, kes sa pead ja suudad olla. Vaid sellist elu, kes sa tegelikult oled ja olla tahad.

Mõtle täpselt välja, mida sa oma elult soovid ja hakka selles suunas liikuma. Tea, et sinu eesmärgi ja sinu praeguse olukorra vahel on ainult üks asi - HIRM. Ja kuidas hirmust vabaneda? Sellest läbi minnes. Me kõik teame, et meie suurimad hirmud on sageli osutunud kõige väiksemateks väljakutseteks. Me ise loome need hirmud enda pähe ja lubame juhtida meie elu. Aga mitte enam. Sest nüüd oled sa muutnud oma elu seikluseks, mida juhid sina ise. Tee seda siis kohe praegu. Võta endale juba järgmisel laupäeval pool päeva vabaks ning kirjuta üles, missugune oleks sinu elu siis, kui eelpool nimetatud kaks tingimust oleks täidetud? Missugused muudatused sa viiksid sisse siis, kui sa oleksid ise oma elu maalikunstnik? Ja kuidas sa peaksid käituma, et need eesmärgid täituksid järgnevate aastate jooksul?

Sul on need vastused kõik sinu peas olemas. Sest juhul, kui sa suudad välja mõelda eesmärgi, suudad sa välja mõelda ka tee selle eesmärgi saavutamiseks. Sinu aju on niivõrd võimekas tööriist sinu kasutuses, et selle õigel rakendamisel suudad sa oma elus korda saata tõelisi imesid. Luba need imed nüüd oma ellu. Muuda juba aasta 2010 oma maailma parimaks aastaks. Seiklus algab nüüd ..

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
13. aprill 15:52 Meryka kirjutas:
Arusaamine, et ma ei peagi tegema midagi, mida ma ei taha, jõudis minuni juba tükk aega tagasi. Sellegipoolest ei hakanud ma seda ellu rakendama enne kui alles pool aastat tagasi.
* On tarvis julgust, et omale tähtsate asjade eest seista, kui ümberringi su sõbrad tahavad sind tagasi "orjarüppe" kiskuda, kus nemad asuvad(,nende jaoks ei pruugi see nii kole tunduda. Tuttav on ohutu.)
* Mõtlesin tükk aega, millega ma meelsamini tegeleksin, kuidas siis oma edasist elu planeerida. Siiani pole selles küsimuses täit selgust. Tõsi ta on - Elu ongi seiklus, ja minu jaoks ühe õige seikluse omadusteks on spontaansus ja avatus võimalustele. Minu plaanid on vaid kõige üldisemad raamid, ja kõigel ülejäänul lasen juhtuda ning vaatan, kuhu vool mind viib. Kui midagi tahab mu elus juhtuda, siis lasen sel.

Nagu Õnn pole sihtpunk, vaid teekond, nii pole ka me Seiklus saavutustejada, vaid pigem sujuv õppimise protsess.

Seiklus juba käib... ;)
13. aprill 16:39 caminante kirjutas:
Olen sellega igati nõus.Elu on imeline oma täiuses.Ja kui lased sel kulgeda ning võtad tänuga vastu iga võimaluse/õppetunni on see ülim.
13. aprill 22:07 samblasüles kirjutas:
Väga inspireeriv:)
Juba mitmendat korda on nii, et on mingid teemad, mis on minu elus hetkel aktuaalsed ja siis kuidagi satun siia leheküljele ja saan just nende asjade kohta kinnitust, abi või innustust.
Väga rõõmustavad sattumised:)
14. aprill 13:49 Tartu tydruk kirjutas:
Koik mis on hirmude kohta siin öeldud on absoluutselt oige. Olen seda mitmeid kordi elus kogenud, et nii kui lased hirmudest lahti sinus tekkib energia ja loovus, ja lahendused tulevad sinu juurde kuskilt....
Elu on seiklus ja sellel viisil elada on palju huvitavam. Ärge kartke elada!
16. aprill 12:05 küsija kirjutas:
Aitäh, seda juttu on tõesti tore ja innustav lugeda, aga kuidas seda kõike ikkagi praktikasse rakendada....

Kui ma pole oma praeguse tööandja "orjamisega" rahul ja ühtegi head mõtet pole ka pähe tulnud, kuidas muudmoodi elatist teenida, siis Kaido, mis oleks õigem, kas panna lahkumisavaldus lauale ja vaadata, mis edasi saab (ilma pere ja lasteta teeks selle ilmselt kohe teoks), või orjata senikaua edasi, kuniks uus eesmärk silme ees?
06. veebruar 22:47 Katrin kirjutas:
:) Tänud, Kaido... Mõtlen siin, et uskudes, et elu on meie otsuste tagajärg, otsused niisama arukad, kui meie, jään aeg-ajalt toppama - kas mu elu pole ehk liiga suur seiklus, mis kohati lausa väsitab... Hetkel - taas ei tea, mis mulle enam meeldiks, kas mägine Norra või kuum Goa... eks mõtlen homseks välja ja võtan vastava suuna... Tänud Sulle artikli eest, mida on hea teistega jagada...
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):