Motivatsioon on meie elujõud. Kui meil ei ole motivatsiooni, võime sama hästi ka ära surra, sest meie siin olemisest ei ole enam tegelikult väga palju kasu.

Lugedes inimeste kommentaare motivatsiooni puudutavatele artiklitele, võib märgata, kui üheselt (ja samas kitsalt) tavapäraselt motivatsiooni käsitletakse. Motivatsioonina käsitletakse miskit, mille pärast midagi tehakse. Kui ma teen tööd palga pärast, siis selle lähenemise järgi on minu motivaatoriks palk. Kui teen midagi kiituse pärast, on minu motivaatoriks kiitus. Ja kui teen midagi hirmu pärast (kui ei tee, lastakse näiteks töölt lahti), on minu motivaatoriks hirm.

Tegelikkus on aga see, et välised nähtused võivad meid küll liikuma panna, aga sellel pole mingit pistmist motivatsiooniga. Motivatsioon on tunne meie sees, et tahan seda teha. Alati, kui teeme midagi välise mõjul, ei ole me motiveeritud, vaid manipuleeritud. Selle illustreerimiseks mõtiskle nelja olukorra üle:

Olukord 1

Sul on kiire päev ja palju asjatoimetusi, kui sinu juurde tuleb täiesti võõras mees ja ütleb sulle: “Siit 200 meetri kaugusel on üks R-Kiosk. Mul on kõva šokolaadiisu, aga ma ise ei viitsi minna. Äkki lähed tood mulle ise!”.

Kuidas sa reageerid? Kas tõused püsti ja lähed, või saadaksid ta pikema jututa minema? Tõenäoliselt ei lase sa end suvalistel tüüpidel lihtsalt käsutada, mistõttu jätad sa minemata. Sul puudub motivatsioon.

Olukord 2

Sinu juurde tuleb sama mees samas olukorras ja ütleb sulle: “Siit 200 meetri kaugusel on üks R-Kiosk. Mul on kõva šokolaadiisu, aga ma ise ei viitsi minna. Äkki lähed tood mulle ise? Ma annan sulle selleks 500 eurot, ülejäänud raha võid endale jätta”.

Kuidas sa nüüd reageerid? Kas sa jätkuvalt ei viitsi end liigutada või leiaksid isegi kiirel ajal need 15 minutit, et jalutuskäik 500 euro eest ette võtta? Tõenäoliselt me kõik läheksime, eks? Miks sa lähed? Sest sa soovid saada raha.

Olukord 3

Sinu juurde tuleb sama mees ja tal on kaasas kolm “kantpead”. Ta ütleb sulle: “Siit 200 meetri kaugusel on üks R-Kiosk. Mul on kõva šokolaadiisu, aga ma ise ei viitsi minna. Mine ja too mulle šokolaad. Kui sa ei lähe, võtame sul väikese sõrme kaasasolevate hekikääridega maha”

Eeldades, et nad on usutavad, siis kuidas sa reageerid? Kas võtaksid selle jalutuskäigu ette? Suure tõenäosusega jah, sest keegi meist ei taha ühest sõrmest ilma jääda. Miks sa lähed? Sest sa kardad, sul on hirm.

Olukord 4

Sulle helistab parim sõber, keda sa ei ole 10 aastat näinud. Ta ütleb sulle, et satub korraks linna ja vägev oleks üle pika aja kohtuda ning juttu puhuda. Te lepite tunni aja pärast kohtumise kokku.

Nüüd meenub sulle, et lapsepõlves istusite sageli ja unistasite ilusast elust. Selle kõige kõrvale pugisite kahepeale ära tahvli šokolaadi. “Mis oleks, kui ma hüppaks 200 meetri kaugusel olevast R-Kioskist läbi ja võtaks šokolaadi meie vestluse kõrvale?”, tekib sul mõte.

Kas sa viitsiksid minna? Kas keegi maksaks sulle selle eest? Või hoopiski hirmutab sind? Ei, sa läheksid selle pärast, et tunned end hästi. Sind motiveerib tunne.

Motivatsioon ümbermõtestatud

Nendest neljast olukorrast oleme motiveeritud ainult viimasel juhul. Esimesel juhul puudub nii motivatsioon kui manipulatsioon. Teisel ja kolmandal juhul manipuleeritakse meie käitumisega - me küll ei viitsi minna, aga raha ja hirm panevad meid tegutsema. Motivatsioon tuleb aga mängu ainult viimasel juhul, sest olukord tekitab meis tunde, et TAHAME seda teha.

Kõik olukorrad, kus teeme midagi pelgalt millegi saamise nimel, on tehtud ilma motivatsioonita. Me oleme nendes olukordades nagu eeslid pildil, kes porgandi järel jooksevad. Me loodame oma porgandi kätte saada, kuid ei teadvusta, et juba üsna varsti pannakse kepi otsa uus porgand, mida jahtima hakata.

Sõltumata, kas sa oled ärijuht, arst, kunstnik, kirjanik, vabatahtlik, turvamees või raamatupidaja, sa oled motiveeritud ainult juhul, kui sa tunned, et sa tahad teha seda, mida sa parajasti teed. Samas näitas hiljutine GALLUPI uuring, et ainult 16% eestlastest on motiveeritud ja pühendunud - nad on entusiastlikud selle üle, mida teevad. Vastukaaluks tunneb 64% eestlastest, et teevad tööd vaid nii palju, et palk välja teenida, ja 20% töötavad teadlikult juba oma tööandjale vastu.

Selline pilt on murettekitav, aga ka paradoksaalne. Murettekitav kindlasti tööandjatele, sest alamotiveeritud töötajad kulutavad otseselt firma raha. Paradoksaalne aga seetõttu, et need 84% alamotiveeritud eestlastest raiskavad lihtsalt oma elu ära. Me töötame ju kuni 40 aastat oma elust ja kuni 75% oma ärkveloleku ajast. See on kogu meie elu kõige elujõulisem ja ilusam aeg (vahemikus 25-65 eluaastat). Kas tõesti soovivad need 84 inimest sajast mäletada seda aega kui üht mõttetut ajaraiskamist, mis sai veedetud ainult seepärast, et palka oli vaja teenida (või veel hullem kellelegi teadlikult vastu töötades).

Jah, palka on vaja teenida, aga see ei muuda olematuks fakti, et juhul, kui sa teenid ilma igasuguse entusiasmita 40 aastat lihtsalt palka, siis 80 aastaselt hakkad sa mõtlema, kui mõttetu elu sul tegelikult oli, sest tegid päevast päeva ning aastast aastasse midagi, mille eest sa peale palga mitte midagi muud ei saanud. Sa tegelikult ei soovinud seda teha, aga pidid tegema, sest palka oli vaja teenida. Sa olid sundolukorras, sest kui sa ei oleks piisavalt pingutanud, oleks sind lihtsalt vallandatud. Vaata nüüd endale otsa, ja küsi, mis eristab sind sellises olukorras pildil olevast eeslist?

Kui sa ei ole motiveeritud, ei ole sind olemas

See väide kõlab üleolevalt, aga kuni sa teed asju ilma entusiasmita, kulutad sa oma elu. Isegi, kui sa tunned, et sinu praegune töö ei ole sinu jaoks ideaalne, siis leia üles mingid muud tegurid elus või tööl, mis siiski sulle sära silma tooksid. Kui sa ei ole motiveeritud töö juures, siis ehk leiad midagi töö kõrval, mis sinus entusiasmi tekitab. Kui sinu töö tundub sulle mõttetu, siis ehk võimaldab see näiteks midagi muud elus korda saata, mis sinu jaoks oluline on. Ole motiveeritud hobikunstnik, või kirjanik, või pokkerimängija, või lugude jutustaja, või surfar, või lapsevanem. Ükskõik, missuguse tähenduse sa enda elule annad, olgu sellel sügavam tähendus kui lihtsalt, et pean seda tegema. Toogu see sulle sära silmi ja hea enesetunde sinu sisse, sest hea enesetunne sütitab meis häid ideid ja loob vägevaid tulemusi.

Motivatsioon on elujõud meie sees, mis voogab meist läbi ja kannab meid edasi. Kuni me arvame, et oleme motiveeritud ainult millegi välise nimel, oleme tegelikult lõksus. Me ei ole vabad, sest me ei saa sisemist rahulolu ja naudingut sellest, mida teeme. Motivatsioon kannab meid läbi raskuste ja sageli kõrgemale, kui ise arvatagi oskame. Et see aga saaks juhtuda, tuleb langetada teadlik otsus - ma luban endal olla motiveeritud tegemaks seda, mida ma just praegu teen. Olgu selleks sinu igapäevane töö, sinu hobid või vanema kohustused - tunne, et see on oluline, mida sa teed, see muudab sinu enda ja teiste inimeste elu paremaks, ja see toob sära silmi sulle endale ja nendele, kellele see korda läheb. Miks sa peaksid seda tegema? Sest juhul, kui sa ei ole motiveeritud, ei ole sind tegelikult olemas. Sa vajud üha sügavamale elu mõttetusse, kuni ükskord saabub lõpp. Ja lõpus võid sa endalt ootamatult küsida: "Aga mis siis, kui ma elasin kogu oma elu valesti?". Ja seda meist mitte keegi tõenäoliselt ei soovi.

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat Jalutuskäigud sisekosmoses

E-Raamat Elad küll, aga mis elu see on ...

E-Raamat Teadlikkuse Meditatsioon

E-Raamat Minu Õpetaja õpetused

E-Kursus Külgetõmbeseadus teoorias ja praktikas