Igaüks on näinud mõnda ulmefilmi, kus osatäitjad loevad vabalt üksteise mõtteid. Olgu selleks siis selgeltnägijate külastamine või tähtedesõda, kuid Hollywoodi produtsendid on juba aastakümneid "unistanud" maailmast, kus mõtete lugemine muutub igapäevaseks. Ehk on aeg nüüd selleks küpseks saanud.

Kuidas toimub mõtlemine
Kõikide meie mõtete, tajude, mälestuste ja teiste ajusiseste protsesside aluseks on elektrilised impulsid neuronite ehk ajurakkude vahel. Meie ajus on umbes 100 miljardit ajurakku, millest igal on kuni 10 000 sünapsit, mille kaudu luuakse ühendusi teiste ajurakkudega. Kui korrutada nüüd need arvud omavahel, saame me arvu, kui paljuks on suuteline meie aju - see number on üüratu.

Iga kord, kui inimene mõtleb millelegi, meenutab midagi, tunneb emotsiooni või midagi muud, toimub teatud elektrilise impulsi ülekanne ühtedelt neuronitelt teistele. See on küll väga ülelihtsustatud, kuid siiski üsna ligilähedane protsess sellele, mis meie ajus toimub.

Seega, inimese mõtlemise tagajärjel toimuvad ajus protsessid, mida on võimalik mõõta.

Mõtete lugemise võimalikkus
Nagu paljud kõrgtehnoloogiad meie ühiskonnas, nii jõuab ka mõtete lugemine suure tõenäosusega kõigepealt militaarvaldkonda. Nimelt sõlmis USA sõjavägi erinevate teadusinstituutidega 4 miljoni USD suuruse lepingu "mõttekiivrite" väljatöötamiseks. Mõttekiivrid on kiivrid, mille kaudu saavad tulevikus sõjaväelased omavahel suhelda ilma rääkimata, vaid ainult mõtete vahetamise kaudu. Kaugemas tulevikus nähakse aga väga reaalsena ka seda, et paljusid praegu käsitsi juhitavaid sõjatööstusseadmeid juhitakse mõtte kaudu.

Jah, see kõik võis veel mõned aastad tagasi tunduda täiesti ulmena ning utoopilisena, aga viimase dekaadi aju-uuringud ning ülikiiresti arenev tehnoloogia on muutnud sellised leiutised täiesti võimalikuks. Nimelt on viimastel aastatel suutnud neuroteadlased välja töötada vahendid, mis mõõdavad inimese ajutegevust nii täpselt, et selle kaudu suudetakse eristada signaale, mis ajus tekivad ajal, kui inimene räägib iseendaga. Ning just neid viimaseid signaale nüüd püüdma hakataksegi. Sõjaväe eesmärk on välja arendada tehnoloogia, mis muundaks eelpool nimetatud signaalid audiosignaaliks, mis edastatakse raadiolainete kaudu seejärel vastavate inimestele.

Antud projekti juhtivteadlane, Dr. Elmar Schmeisser, ütleb, et see saab olema justkui raadiosaatja, aga ilma mikrofonita. "Kuna sõdurid on niikuinii treenitud väljendama ennast väga selgelt ning lühidalt, siis on sellise mõtteid lugeva tehnoloogia väljatöötamine ainult väga väike samm - tuleb leida lihtsalt võimalus transfromeerida teatud tüüpi informatsioon teiseks", ütleb Dr. Schmeisser entusiastlikult.

Töö mõttekiivritega
Esimeses etapis kavatseb sõjavägi välja töötada kiivrid, mille kaudu kuuleb vastuvõetud signaale ütlemas robotiseeritud kõnekeskused. Arendustöö teises etapis aga soovitakse tehnoloogiat täiustada niivõrd, et sõdurid suudaksid mõttekiivrit kandes mõista ka suunda, kust mõte tuli ning selle väljasaatja kaugust.

"Loomulikult peab antud projekti puhul arvestama ka eetiliste põhimõtetega", selgitab doktor Schmeisser, "sest inimestel võib ju ära kaduda sellisel kujul igasugune privaatsus". Teadlane rahustab selle peale siiski ajakirjanikke, et ükski aparaat ei suuda kõiki ajus olevad signaale lugeda ning puudub oht, nagu hakkaks mõttekiiver välja saatma kõiki meie mõtteid. Nii nagu sõdurid õpivad õigesti rääkima ja ennast väljendama, nii peavad nad peale kiivrite kasutusele võtmist õppima ka õiget viisi mõttes ütlema, et mõttekiiver interpreteeriks selle info ning edastaks saajale. Seega ei ole mõttekiivrite kasutusele võtmine otsene tungimine sügavale sõdurite mõttemaailma, vaid pigem viis rääkida teiste sõduritega ilma audiosignaalita.

Allikas: Time Magazine

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat Jalutuskäigud sisekosmoses

E-Raamat Elad küll, aga mis elu see on ...

E-Raamat Teadlikkuse Meditatsioon

E-Raamat Minu Õpetaja õpetused

E-Kursus Külgetõmbeseadus teoorias ja praktikas