Täna on september. Alles mõni aeg tagasi oli jälle september? Mis selle ajaga juhtus?
Täna on neljapäev. Alles mõni päev tagasi oli jälle neljapäev. Mis vahepeal juhtus?
Täna ärkasid sa üles. Alles eile ärkasid sa ka üles. Mis eilse päevaga juhtus?

Kas sulle tundub ka vaheapeal, et kogu meie elu on üks suur tsirkus? Mulle tundub see ikka väga tihti. No vaata seda elu siis lähemalt. Või no vaata iseennast - mis sinu elus toimub? Päevad lähevad, nädalad lähevad, kuud ning aastad lähevad. Aga kõik on justkui sama kogu aeg. Jah, okei, toimuvad teatud muutused sinu välises ning sisemises maailmas, aga kas sulle ei tundu, et me oleksime justkui mingisuguse vurri peal, mis käib meie all tohutu kiirusega ringi ja meie oleme siis meistrid, kes püüavad selle vurri peal midagi ära teha.

Päevad lendavad
Hea on alustada päevadest. Kõik meie päevad on väga väga sarnased. Vähemalt minu omad küll - äratus kell 5.40, jooga kuni kella 6.15, siis pesema, siis sööma ning kell 7.05 üldjuhul arvuti taha. Seejärel 8.30 laps lasteaeda, kell 9.30 trenni ning alates kella 11 siis vastavad toimetused kas kodus, kontoris või kohtumised. Ja õhtul laps koju, süüa ning kõik need tegevused, mida me teeme. No aga vaata seda elu - kas see paistab sinu jaoks loogiline? Minu jaoks küll mitte? See on täpselt nagu filmist Truman Show välja võetud stseen.

Meie elud on väga sarnased. Need ei ole mitte sarnased seetõttu, et me teeksime samasid asju, vaid oma struktuurilt, ülesehituselt. Need on lihtsalt elud. Päevast päeva, kuust kuusse ning aastast aastasse. See on ikka täielik kostüümidraama. Eriti hästi märkabki seda siis, kui enam ei ole elus muresid - kui on aega kulgeda ning jälgida kulgemist. Nii ma siis istun igal hommikul kell 6.50 köögis aknalaua peal, vaatan ärkavat maailma ning tunnen, kuidas kõik inimesed on kuhugi purki surutud oma igapäevamuredega tegelema, nagu need omaksid tõesti mingit tähendust ja tähtsust. Ja mõned võtavad seda tsirkust veel nii tõsiselt, et sooritavad enesetapu, kuna nendele tundub, et nad ei suuda enam pingele vastu pidada. Küsimus on aga selles, et kus see pinge tekib - maailm on ju täiesti pingevaba, jamad on meie peas.

Võta näiteks üks nädal ja vaata, mis selle ajaga sinu elus muutub. Ma julgen ennustada, et mitte midagi. See nädal on samasugune nagu eelmine, ja eelmine oli samasugune nagu üleeelmine. See on kõik üks tõeline näitemäng ja lava, kus me võtame endale küll dramaatilisi armastajate rolle, küll elupõletava ärimehe rolle, ja kindlasti ka igasuguses värvingus ohvri rolle.

See on tühi jutt
Kindlasti võib sul olla praegu küsimus peas, et mis kuradi lolli juttu ma nüüd ajan - mis selle point on? Ma ütlen sulle ausalt, et ma ei tea. Ma ei tea isegi, mida ma öelda tahan - lihtsalt olen oma elu jälginud viimasel ajal ja olen märganud, kuidas see kulgeb. Ainuke dramaatika selle asja juures ongi samal ajal selle kõige lõbusam külg - ükskõik, kui palju me seda analüüsime ning jälgime, ei muutu ikkagi mitte midagi. Ikkagi on kõik täpselt sama tühine, lootusetult sarnane ning ootuspäraselt ennustatav.

Mida ma siis mõtlen, kui ma sellest mõtlen?

Meie maakera on väga suur. Kui sa lendad lennukiga Tallinnast Sharm El Sheiki ning näed õhkutõusvast lennukist kaugele mahajäävat Eestimaad, seal kiirustavaid autosid ning inimesi, siis tundub kindlasti ka sulle, kui tühine ja ebatähtis see kõik on. Ma usun, et iga inimene on kuskil kaugel reisil olles tundnud, et vot siin on lahe olla - ei ole mitte ühtegi muret ja probleemi. Aga kujuta nüüd ette, et sinu elu olekski just selline, kus ei ole mitte ühtegi muret ning probleemi - siis sa ju tunneksid kogu aeg sellist joovastust ning vabadust. Kas siis ei tekiks ühel hetkel küsimust, et see kõik on ikka liiga jabur ning mõttetu. Üks tsirkus käib 80 aastat ja siis sured ära. Halloo!!!

Ma tõesti naeran praegu omaette - kui me kõik sureme ühel hetkel ära niikuinii, siis mis on pointi kõik need aastad paanitseda, koguda ning karta. Et seda parem oleks mõista, siis kujuta ette, et sa alustad ettevõtet, kuid sa tead, et see läheb 3 aasta pärast pankrotti. Veel parem, kujuta ette, et sa alustad äri partneriga, kes teab, et see läheb 3 aasta pärast pankrotti, aga sina ei tea. Nii, nüüd hakkate hoogsalt pihta. Sina lased oravarattas, et kõik ikka tööle saada ning kõik ikka ilus ja perfektne oleks. Kuid sulle tundub, et sõber laseb üle jala kogu aeg - ta pigem suvitab rannas, käib sõpradega lõunatamas ning vahepeal teeb mingeid tööasju ka. Kuna see kõik tundub sulle imelik, siis sa küsid talt, et mis värk on, miks sa ei pinguta üldse? Sõber ütleb, et mis mõtet on sellel stressil ning jooksmisel, kui meie firma niikuinii läheb pankrotti 3 aasta pärast ja me jääme kõigest sellest ilma.

Ning nüüd on võtmekoht - sa võid tema juttu küll kuulata, aga sa ei usu teda. Sa lähed pigem närvi, et mis lolli juttu ta ajab - muidugi on sellel kõigel mõtet, tagasi tööle. Siis toob sulle sõber eelmise 100 000 aasta statistika ja näitab, et näed, kõik firmad, mis on asutatud viimase 100 000 aasta jooksul, on 3 aasta pärast pankrotti läinud - see lihtsalt käib niimoodi meie maailmas. Aga sina ikka ei usu teda - selle asemel paned aga muudkui uusi strateegiaid ning lahingukäike paika, kuna pangakonto ei ole veel firmal päris täis. Ja siis ühel hetkel lähebki firma pankrotti. Kuid siis oled sa juba sellest rabelemisest nii väsinud, et sa mõtled omaette: "Hmm, sõber rääkis mulle seda juba ammu. Mis pointi oli kõigel selle stressil ning pingutamisel, kui ma jään sellest kõigest ikkagi ilma?".

Kui see tundub sulle mõistuloona, siis vaata enda elu. Esimesed "inimese" tekkisid maale umbes 100 000 aastat tagasi. Üks ühine tunnus, mis on nii sinul kui minul nendega, on see, et meie elu on ju piiratud ajaga. See saab otsa. Kuid me elame seda kogu aeg, nagu me ei usuks seda - me arvame, et see on lõputu. Vaatame oma "aruandeid" ning plaane ja muudkui muretseme, kas kõik läheb ikka nii, nagu ma tahaksin. Ja kui ei lähe, siis tundub, et maailm lõppeb otsa. Ei lõppe ta midagi. No muidugi tegelikult ju sinu jaoks lõppeb, aga seda enam ju ei ole mõtet üleliia oma pead selle üle vaevata.

Nüüd jõudsin ma ühe lõbusa elu paradoksini. Kui inimesed on suures hädas, siis ütlevad nad, et nende jama on nii suur, et see oleks nende jaoks maailma lõpp. Aga me ju teame niikuinii, et midagi hullemat kui meie maailma lõpp niikuinii ei saa juhtuda. Ja see juhtub niikuinii. Seega me kardame lõppevas maailma, et maailm lõppeb. Päris huvitav.

Mitmendal ringil oled sina oma elus?
Jälgi oma elu ühe nädala vältel. Täna on neljapäev, varsti on jälle neljapäev. Võta see nädal ning ela see nädal niimoodi, nagu olekski see viimane. Kujuta ette, et sa järgmist reedet enam ei näe - mida sa siis oma eluga teeksid? Kellega sa aega veedaksid? Kas sa teeksid nii palju tööd? Kas sa andestaksid oma vaenlastele? Kellele sa helistaksid ning meenutaksid mõnusaid vanu aegu?

Küsi endalt, mitmendal ringil sa oma elus oled? Kuid teadvusta, et esiteks on ringide arv piiratud, ja teiseks, meie ise ainult saame muuta need ringid lõbusaks, kergeks ning värviliseks. Mis mõtet on kogu aeg istuda sama ringi peal - vaadata otsa oma viletsale elule ning mõelda, et elu "sakib"? Kuhu tal sakkida nii väga on - vaata seda nädalat, ja sa märkad, et selle jooksul isegi ei muutu midagi. Seega, kui sa oled selle sama elu üle juba eelnevad 3 kuud muretsenud, miks sa seda siis teed ikka ja jälle? Muretse üks kord ära ning mine siis uuele ringile. Leia kasvõi midagi uut, mille pärast muretseda. Ära lase vurri ringidel muutuda nii monotoonseks, et sa ühel hetkel isegi ei märka, kui ring on täis jälle.

Tead, lase lihtsalt lahti kõigest. Võta ette spontaanseid käike - naerata, avalda armastust, nuta, mine kinno, karju tänaval, söö nädal aega ainult toortoitu, joo ainult vett ... Tee midagi sellist, mida sa tavaliselt ei tee. Muuda oma vurri värve. Muuda oma elu. See on üürike, eestlase ausõna ...

Ja muide, kui sa mõtiskled selle üle, kuidas vurrile uus ning mõistlik hoog sisse lüüa, tule punti sel laupäeval Tartus: vaata siia

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat Jalutuskäigud sisekosmoses

E-Raamat Elad küll, aga mis elu see on ...

E-Raamat Teadlikkuse Meditatsioon

E-Raamat Minu Õpetaja õpetused

E-Kursus Külgetõmbeseadus teoorias ja praktikas