Inimestega suhtlemine on lõbus. Ning eriti meeldib mulle siinjuures see, et iga inimene õpetab meile midagi - kas tema käitumine kinnitab meie praegust arusaamist maailmast, või siis õpetab meile midagi uut. Olles ise oma elu eksperiment, on minu hobiks jälgida, kuidas inimesed lähenevad oma elule, igapäevaprobleemidele, ja kuidas nad leiavad lahendusi nende probleemidega hakkama saamiseks.

Viimase aja lemmikteemaks on mul jälgida, kuidas me elame oma elu, nagu see oleks igavene. Ja seda vaatamata tõsiasjale, et ...

... me kõik oleme suremas
Kui laps sünnib, siis hakkab ta liikuma surma poole. See on fakt. Sina tead seda ja mina tean seda. Kuid me elame ikkagi oma elu nii, nagu see ei lõppekski iial.

Iga päev, mille sa raiskad, oled sa raisanud igaveseks. Iga päev, mida sa naudid, naudid sa seda ainukest ja viimast korda. Me ei saa mitte ühtegi päeva mitte kunagi tagasi. Me läheneme lõpu poole. Ja just seepärast on oluline mõista, et meil ei ole mõtet taga nutta seda, mis oli, ja karta seda, mis on tulemas. Sest see lõppeb juba üsna pea.

Sõltuvalt, kas sa oled 30, 50 või 70 aastane - on vaid aja küsimus, millal meil päevad otsa saavad. Aga need saavad otsa. Seetõttu on kõige olulisem küsimus, mismoodi me need päevad ära kasutame - kas me allume reeglitele, mis on meile peale surutud, või me loome ise reeglid. Kaotada ei ole meil mitte midagi! Absoluutselt mitte midagi, sest juba mõne aja pärast kaotame me niikuinii selle kõik. Miks siis selle pärast üldse muretseda?

Kui vaadata natukene lühemas perspektiivis, siis on meil kaotada kaks asja - raha või uhkus.

Me võime kaotada oma raha
See tähendab, et kui sul on praegu raha, ja sa kahtled, kuidas seda investeerida või mis projekte käivitada, et teha midagi põnevat, siis kõige hullem, mis saab juhtuda, on see, et sa kaotad selle raha. Kuid kui see raha "istub" praegu lihtsalt sinu kontol, ja sa ei kasuta seda niikunii (sest see on sinu turvavõrk), siis ei ole ju vahet, kas see on seal või ei ole. Sa niikuinii ei kasuta selle ostujõudu. Kui sa aga kasutad seda raha igapäevaseks elamiseks, ka siis saab see raha varsti otsa. Ja sa oled sellest ikkagi ilma. Seetõttu on ehk otstarbekas riskida ja selle rahaga teha tõesti midagi sellist, mida me oleme terve elu soovinud teha. Kui me seda ei tee, vaid kulutame selle kuidagi teisiti ära, või kui me seda ei tee, ja ei kuluta seda raha mitte kunagi ära, on lõpptulemus niikuinii sama - me jääme ikkagi sellest rahast ilma, sest me ei saa raha kaasa võtta sinna, kuhu me lõpuks kõik läheme.

Huvitav näide selle kohta juhtus just minu elus, kui minu ema vanemad, kes elavad Võru lähedal sügaval metsa sees majas, kus pole iialgi olnud WC'd ja vett, hakkasid mõtlema, et mida teha metsaga, mida nendel nii palju on. Riigilt on taotlused olemas metsa võtmiseks, kuna metsa alla olevat pinda on vaja vabastada. "Aga mida teha siis rahaga?", tekkis kohe nendel uus küsimus? Nad on juba piisavalt vanad ja nende vajadused ning soovid on minimaalsed. Ning kui sa oled tõesti 86 aastane, siis mõistad sa väga selgelt, et enam ei ole mõtet kraami kokku koguda. Sellel lihtsalt ei ole enam mingit pointi!!!

Seega, kui sa kardad mingeid muudatusi oma elus ette võtta seepärast, et sa kardad kaotada raha, siis tuleta meelde minu vanavanemaid - Armildat ja Voldemari -, kes on sellises eas, et nendel pole enam raha vaja. Ükskõik, kui palju nad oleksid eelneva 50 aastaga seda kogunud, nüüd ei oleks sellel enam mingit tähendust. Ja kindel on see, et sina jõuad ühel hetkel samasse seisu - ka sina oled kunagi 86 aastane ning sul ei ole selle rahaga midagi teha, mida sa praegu ei julge kasutada.

Me võime kaotada oma uhkuse
Teine võimalus on kaotada oma uhkus.

Kuid mis asi see veel on, tekib küsimus? Kui keegi tooks oma uhkuse, ja paneks selle enda ette laua peale, siis oleks ehk sellest natukenegi kahju ilma jääda. Vähemalt oleks meil midagi reaalset, millest ilma jääda. Kuid kuna uhkus on vaid teatud mõttekonstruktsioon meie peas, siis sellest ilma jäämine on täiesti põhjendamatu kartus. Sest seda lihtsalt ei ole olemas.

Mis on uhkus? See on meie peamine egoaspekt, mille kaudu me ennast identifitseerime. Kui me identifitseerime ennast näitlejana, siis me arvame, et kõik peavad meid ka näitlejaks, kellel on teatud väärtused. Ning nüüd, kui me teeme näitlejana midagi vastuolulist, siis me tunneme, et me kaotame oma uhkuse - meil on häbi. Kuid kui nüüd praktilisemalt läheneda, siis me saame aru, et jutt käib "minu" ja "sinu" mõttekonstruktsioonide vahelisest põrkumisest. Mina arvan endast NII, ja sina arvad minust NII, ja nüüd, kui mina hoopis käitun NAA, siis ma ei ole sinu silmis enam väärtuslik. Ja siin piirdub kogu müstika, mis on seotud au, uhkuse ja väärikuse kaotamisega. Me ei saa kunagi absoluutses tähenduses väärikust, uhkust või aud kaotada, sest seda ei ole olemas. Me saame seda kaotada ainult kellegi teise või iseenda silmis - kuid see tuleneb relatiivusest ainult.

Seega, kui sa tunned, et sa ei saa või ei julge midagi teha, kuna läbikukkumise korral võid sa kaotada oma uhkuse, siis tuleta endale meelde, et mingit uhkust ei ole olemas. On vaid sinu pilt endast, ja on teiste inimeste pilt sinust. See on kõik. Kogu uhkus mahub nende kahe pildi taha ära. Kaotada pole siin ju midagi, sest mõlemad pildid on väljamõeldud.

Vaata korraks oma elule tagasi
Kui sa oled 85 aastane, ja vaatad tagasi oma elule, siis mida sa soovid sealt mäletada? Kas seda, et sa olid vagur ning elukartlik, ja ei hakanud liigselt millegagi riskima, mistõttu oli su elu igav ning ei vastanud kunagi sinu ootustele, või soovid sa, et sa mäletad läbikukkumisi ja õnnestumisi, aga kahtlemata ka võidujoovastust, ja sa elasid oma elu täiel rinnal? Kui me oleme juba 85 aastased, siis on niikuinii kõik juba läbi. Siis ei loe enam mitte midagi. Kõik on vaid mälestused. Miks mitte siis luua need mälestused tõesti selliseks, et need oleksid mäletamist väärt?

Kas sinu elus on praegu midagi, mille tegemist või alustamist sa kogu aeg edasi lükkad, kuna sa kardad, et sa kaotad raha või oma uhkuse?
 

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat Jalutuskäigud sisekosmoses

E-Raamat Elad küll, aga mis elu see on ...

E-Raamat Teadlikkuse Meditatsioon

E-Raamat Minu Õpetaja õpetused

E-Kursus Külgetõmbeseadus teoorias ja praktikas