07. november 19:38 Elen kirjutas:
väga lahe võrdlus.
Aitäh! |
09. september 13:07 Eve Lill kirjutas:
Suurepärane :)
Mida rohkem loen su kirjapandut, seda selgemaks kõik saab.
Alustasin oma "mõtete" korrastamist juba paari kuu eest, ei teagi täpselt miks või kust see impulss tekkis. Lihtsalt tundsin ühel hetkel, et ei taha enam "muretseda".
Peab ütlema, et ei ole kerge see uue ahjuga kütmine- kipub ikka meelest minema, et ta olemas on- eriti alguses.
Üks nipp, mida ise kasutasin ja kasutan:
Loen suhteliselt palju erinevaid artikleid, mida kasvõi FB-s jagatakse. Loobusin lugemast artikleid, mis tõotasid meelehärmi :) Hakkasin otsima positiivseid kirjatükke, iga lõbusa foto puhul naeratasin, iga lõbusa loo peale naersin kõva häälega (mida ammu enam polnud teinud).
Ja nüüd, jõudes sisekosmose juurde, tunnen, et olen õiges kohas.
Aitäh, Kaido! |
09. september 14:48 Lija kirjutas:
Aitäh, Kaido! Väga tabav võrdlus.
Olen kuulnud vana indiaanlaste lugu kahest hundist-heast ja kurjast.Ja nende toitmisest. Ja sellest, et sinus võidab see hunt, kumba rohkem toidad.Kuid see on rohkem seal meelsuse lugu. Aga eks üks tulene teisest.Eks meelsus tulene meie mõtetest ja nendest jälle tulenevad meie teod.Ja see on juba kõigile nähtav väli. |
09. september 15:51 Kaido Pajumaa kirjutas:
Aitäh Eve hea sõna eest :)
Jah, olen ise ka seda praktiseerinud, et teadlikult väldin negatiivse alatooniga infot. Kõigest päris loobuda ei saa, sest ega elu nüüd nii lill siin ka ei ole, aga võimalusel niisama küll negatiivset infot ammutada ei taha :) |
09. september 15:51 Liina kirjutas:
See on tõesti hea võrdlus ja kuna olen lugenud erinevaid kirjatükke nii sisekosmosest kui mujalt, siis olen küll hakanud oma mõtteid jälgima ja analüüsima. Kui leian end negatiivselt mõtlemas, siis ütlen kohe endale, et ei nii ei saa, sellest pole kasu ja proovin kohe positiivsed mõtted pähe luua :) See on palju aidanud. Tõesti igasugused negatiivsed mõtted tulevad nii kergelt, aga kui need katkestad, siis lööb kohe "õhu " selgeks :)
Eve Lill´e tehnika on samuti hea, olen isegi vahest tundnud, et ei taha midagi lugeda,kus jälle halba kirjutatakse, vaid vaatan armsaid pilte- mis südame soojaks teevad, naeratuse näole veavad. |
09. september 15:52 Kaido Pajumaa kirjutas:
Lija, ma usun, et meil on vanadelt indiaanlastelt palju õppida ;)
Soetasin hiljti raamatu "Indiaani tarkuste raamat", kust saab palju inspiratsiooni nende väärikuse ja tarkuse kohta. |
09. september 15:54 Kaido Pajumaa kirjutas:
Liina, jah, usun ise ka, et võti on märkamises - mida enam hakkame märkama, kuidas negatiivsed mõtted pähe kipuvad ja kuidas need meie meeleolu muudavad, saame kiiresti aru, kui vähe nendest tegelikult kasu saame :) |
09. september 16:30 väike kirjutas:
Hea autor, palun ära unusta:"Midagi ei lähe enne ära, kui õpetab meile, mida on vaja teada." |
09. september 16:43 Kaido Pajumaa kirjutas:
Hea Väike,
jah, miski ei lähe enne ära kui on õpetanud meile, mida on vaja teada, aga see ei takista meid mõtlemast ka sel ajal julgustavaid ja elujaatavaid mõtteid. Ja seda isegi siis, kui kõik need asjad pole veel ära läinud, mis meile meelehärmi valmistavad ;)
Sõbralikult
Kaido |
10. september 19:49 kriss kirjutas:
Minu meelest on negatiivne see, mida tegelikult sügavamalt pole veel mōistetud, mida on ühekülgselt hinnatud " halvaks" . Kui sügavamalt vaadata, siis tegelikult polegi tōesti "halba" olemaski. Seda peab ise uurima, et näha. Seega on siin nö neg . mōtte mittemōistmisest veel kaugemale mindud , seda eitatakse, ei taheta mōista.... aga neg. taga ongi kōige vōti. |
11. september 11:17 to kriss kirjutas:
:) |
11. september 12:13 kriss kirjutas:
artikkel on kirjutatud läbi tōekspidamise, et on olemas duaalsus (ehk kaks ahju). Aga samas sa Kaido usud ka tōekspidamist, et kōik on oma olemuselt Üks.. Kui sa vaatad asja läbi viimase tōekspidamise, siis ei saagi olla kahte ahju, on ainult üks, mis on must ja kōik...selle saab puhtaks teha ja siis on ta ju valge ahi. Kōik on üks energia, aga mōte , antud juhul mōte, et duaalsus eksisteerib, killustab selle ühe kaheks jne. Nagu pimedus on valguse puudumine ja vastupidi. Valet mōtlemist ei ole olemas.On ainult ühekülgne hinnang elule, must ja valge nägemine, mille tekitab usk, et ma olen eraldatud. |
11. september 13:27 Kaido Pajumaa kirjutas:
Jah, eks elule ja enesearendamisele saabki vaadata erinevate vaatenurkade kaudu ;) |
11. september 14:18 kaljo kirjutas:
Kui meie vaatenurgad elule ja enesearendamisele on erinevad,siis peaks ka vaadeldav "tulemus" olema erinev?
Seda teades,kirjutame edasi ikka artikleid,kommenteerime neid endi kogemuste ja tõekspidamiste kontekstis.....
Mis seda tegevust taga siis utsitab?
Kas püüd näidata ennast teadlikumana või siis alateadlik,heatahtlikuna näiv püüdlus mõjutada kuidagi kaasinimesi....? |
11. september 14:51 kriss kirjutas:
reaalsust ei saagi siis näha nii nagu ta on, vaid ainult oma tōekspidamiste peegeldust...illusioone. Mis pont selle siis on? Mis see enesearendus on?Mōtlemise arendamine? Täielik tupik... |
11. september 15:51 Kaido Pajumaa kirjutas:
Kriss, sul on palju küsimusi.
Kas sa tead, et sul on need küsimused? Kui tead, siis järelikult oled sina see, kellel on küsimused, see, kes vaatab neid küsimusi.
Väljumaks duaalsusest jää selle juurde, kellel on küsimused, aga kes eksisteerib pingutuseta nii juhul, kui need küsimused saavad vastatud kui ka siis, kui need ei saa vastatud. Küsimused tekivad sul mõistuses, sina aga vaatad mõistust. Miks üldse siis nende küsimustega tegelda - lihtsalt vaata neid, ja sa märkad, kuidas rahu saabub sõltumata, mis nende küsimustega toimub. |
11. september 16:37 kriss kirjutas:
ehh, mul pole küsimusi ...:D Vaatlemine on passiivne ehk ilma hindamata olemine. ...ja praktika selle taipamiseks on hindamata järgnemine igasugusesse mōtte-emotsiooni, sest see tekib ainult siis veel, kui seda ei mōisteta.Sellega kaasaminek ja ilma hindamata vaatlemine on otsetee lahenduseni. Igasugune eneseanalúüs, mōtete kontrollimine jnejne on püüdlus. Ja püüdlus ise on tahtmine millestki lahti saada. Midagi eitatakse ehk peetakse halvaks. Ma lihtsalt olen " halba" nii armastama hakanud, et ma ei saanud seekord kommenterimata jätta! Lihtsalt nendele, kes loevad...vbl mōnele on see abiiks...,,Vbl sulle ka, sest sa soovitad posit mōtlemist, aga see on samasugune illusioon ja loob automaatselt duaalsust,. Vaata ise. |
11. september 17:54 kaljo kirjutas:
Kriss! Arusaamad täitsa ühtivad Sinuga!
Loodus,kaasaarvatud inimene,toimib duaalsuse printsiibil,vastandid on pidevas rütmis ja vahelduvad kindla korra järele....
Tahta ainult positiivseid mõtteid omada on võimatu.Igasugune täitumus muutub ajaga oma vastandiks.Igas vastandis peitub ju oma vastand.Looduse põhikorra vastu ei tasu võidelda.
Kui ei taheta kannatada,siis peaks ka naudingu järele igatsev tung vaibuma.
"Nähes" neid vastandeid ühena,võib seesmuses tekkida "jälgija",kellel on siis "võimekus" praegust hetke hinnanguvabalt vaadelda.... |
11. september 20:24 kriss kirjutas:
jah..ma olengi seda vastandite ühtsust otsinud. Ja tōesti on kōik siis palju selgem. Ma lihtsalt tahtsin aidata autorit. Aga iga kogemus on individuaalne ja ma aksepteerin seda täiesti. Lihtsalt see kōik meenutab mu enda aastatetaguseid mōtteid ja püüdlusi...kogu see mooji periood jnejnejne...Ja täna on kōik palju lihtsam ja selgem ja vabam...Kōige tähtsam on lihtsalt armastada...ja kōige rohkem vajab armastust just neg.Siis kaovad tōekspidamised ise järk -järgult..ja saab olla Sina ise... |
11. september 20:27 kriss kirjutas:
olla sina ise ehk siis ilma tōekspidamisteta endast ja elust..., vaid see mis sa tōesti oled... |
12. september 00:25 krissuga nõus kirjutas:
minu jaoks positiivsed mõtted väga vajalikud, sest nende kaudu tunnen ära selle, mis mind enim peegeldab. seepärast keeran raadiot kuulates kanalit, et leiaksin muusika, mis väljendab seda energiat kõige paremini ehk inimlikult otsin head lugu oma maitsele. vahel endalegi teadvustamata keeran kanalit ja kuulan muusikat, mis on kurb, kuid ühtib minu maitse ja hetke meeleoluga. samas olen nõus sellega, et ainult positiivsete mõtete otsimine viitab neist sõltumisele. seega, olen nõus, et ka negatiivsete mõtete taha tuleb vaadata, et neid mõista ja tihti võin avastada nende taga midagi väga olulist, misjärel see mõte neutraliseerub ja enam ei kordu. negatiivset mõtet ei oleks olemas, kui sellel ei oleks mingit otstarvet. minu jaoks on negatiivne mõte nagu hirm, millest on vaja üle saada. mida ma siis teen? teen lõpuks selle sammu. samuti võin seda nimetada vapruseks või tõega silmitsi seismiseks. kui mina olen see teadvus, armastus või tõeline..., millest paljud artiklid, raamatud ja mõtted räägivad, mida mul siis kaotada või karta on? mina usaldan iga kell seda inimest, kes tuleb minuga hirmsale seiklusele kaasa, rohkem, kui seda inimest, kes väidab, et ta on nii super vaimne ja valgustunud, kuid ometi ei jätku tal julgust isegi öelda, et ma ei julge sinuga kaasa tulla... samasugune suhtumine paistab neil inimestel olevat ka näiteks negatiivsest mõttest rääkimine... aga võibolla paistab see vaid mulle nii, teiste inimeste eest ma ei räägi... |
12. september 09:41 Kaido Pajumaa kirjutas:
Milleks siis üldse nii palju rõhku panna analüüsile, kas positiivne mõtlemine on hea ja kas negatiivset mõtlemist on vaja? Need mõlemad on meil kõikidel olemas, eeldatavasti kõik meist eelistavad end hästi tunda, mida toetavad eelkõige positiivsed mõtted ja elujaatava ellusuhtumise arendamine.
Siiski on kõige olulisem märgata, kuidas sõltumata mõtete sisust on keegi, kes neid mõtteid teab. Mõtted on, need ei kao kuhugi. Hommikul on positiivne mõte, lõuna ajal negatiivne mõte, kuid homme ei mäleta me üldse, millest me hommikul või lõuna ajal mõtlesime. Las nad olla.
Meie ise peaksime jääma siiski mõtete teadvustamise juurde, kogema end teadjana, mitte mõtlejana, analüüsijana, hindajana (kas see on ikka hea või halb jne). Vastasel juhul unustame ära, et televiisorit vaadates ei ole meie need karakterid filmis, mis tunne meile kaasahaarava süzheega tekitatakse, vaid istume jätkuvalt diivanil ja vaatame telekasti. Milleks siis nii põhjalikult analüüsida, kas telekast tuleb õudusfilm või komöödiafilm?
Eks igaüks ise otsustab, kumba filmi eelistab. Kui aga ühel hetkel tunneme, et õudukatest on küll, võime hakata tähelepanu pöörama rohkem komöödiatele (samas ega õudukad kuhugi kao, fookus on lihtsalt muutunud). Sama tuumidee oli ka selle artikli taga. |
12. september 10:17 kriss kirjutas:
Olgu tōekspidamine posit vōi negatiivne, see tekitab vastava kogemuse ehk illusiooni. Olemine on Üks, üksolemine, see On.Seda ei saa kogeda, see pole kogemus, see on puhas teadmine. Ma jälgin alati kōike , mida ütlen vteen, sest ma tean, et ma räägin seda iseendale . Sa Kaido proovi ka seda teha. Kes analüüsib ? Kes eitab? Sa räägid ju iseendast ja endale. Oma tōekspidamistest. Sa ōpetad iseennast . Sa räägid vaatlemisest , aga miks Sina ei vaatle...? |
12. september 10:20 Kaido Pajumaa kirjutas:
:)
Olgu nii, nagu sa ütled ... |
12. september 10:31 kriss kirjutas:
näiliselt " heade" tekitatud kaos. |
12. september 14:56 kaljo kirjutas:
Kange tahtmine tuli veel kord seda teemat puudutada.
Ilmselt tekitas "segadust" artikli konseptsioon,mis viitas selgelt,et mõistuses oleks nagu kaks tahku,üks osa,mis tõlgitseb positiivselt,teine pool jälle negatiivselt.
Ja selline käsitlusviis ongi mõistusele omane.Paistab,et mõistus ei suudagi tervikut tabada...
Nimetasid seda reageerimismudelit vanaks ja uueks ahjuks....
Ja siin tekkiski "tõrge".(minule)
Kas poleks "õigem" nimetada vanaks ahjuks mõistust tervikuna,koos seal sisalduvate positiivsete ja negatiivsete mõtetega(heas mõttes)ja uueks ahjuks seda täiesti sõltumatut vaatlejat,kes võib mõistust teadvustada
kõige oma plusside ja miinustega?
Peale unest ärkamist ei hakka me endale tõestama,et üks unenägu oli tõelisem kui teine.Unenägu on tervikuna unenägu.....
Muide,viimases kommentaaris panid Sa selle ka paika!
Tahaks väga uskuda,et Sa ei võta seda tähenärimisena. |
12. september 16:07 kriss kirjutas:
Kōik oleneb sellest kes vaatab ja kust vaatab ehk läbi millise uskumuse vaatab. Pole mingi "ōiget" v " valet" jne..ehk vastandit...,Vastandid on ainult kogemustes! Kogemus ON MŌTE olgu see posit v neg hinnatud ja see on Piirang ehk illusioon ehk Mōte eh Kogemus vōi pane sellele , mis nimi tahes. Kui sa ärkad illusioonist v oled teaddlik v pane, mis nimi tahes, siis siis sa ei ole muud kui OLEMINE ISE..Sa ei saa iialgi kogemuses olles tunda Olemist tervikuna, SA SAAD AINULT SELLE VÄLJA MŌELDA ehk jälle edasi olla illusioonis....KUi sa Oled, siis sa Tead, et sa lihtsalt Oled...midagi pole enam välja mōelda...see on VABADUS...ja seda ri saa tekitada olles ise duaalsuses |
12. september 16:10 kriss kirjutas:
Millestki ei saa vabaneda ...see on välja kasvamine ja see tuleb läbi mōistmise ise automaatselt. |
15. september 10:05 Tänulik lugeja kirjutas:
Mina nimetan omaks kogemuseks seda kogemust, mis on vahetu, protsess, ja seepärast olen teadlik, et see ei ole mõte. Samas võin nimetada kogemuseks ka mõtet kui üks sündmus on läbi või olen ülesse ärganud.
Naljakas, et me võime ühte kogemust lihtsalt sildistada ja seda justkui edasi anda. Kindlasti oleme kõik käinud metsas ja nautinud seda hoomamatut tervikut. Mitte meie endi jaoks hoomamatut, kuid sõnadega mitte täielikult kirjeldatavat ja seletatavat kogemust, olemust. Ja samas võime mõne aja pärast linnas oma kaaslase küsimusele "kus sa käisid" vastata "metsas käisin". Niisugune vastus on tegelikult loomulik, sest "metsas käimine" või "metsas olemine" ei ole linnas olles enam vahetu kogemus ja protsess. Samas metsas käimise ajal oleks niisugune mõte "käin metsas" täiesti mõtetu või mitteväärtuslik, sest me oleme juba teadlikud vahetust kogemusest.
Mõni aeg tagasi komistasin ma sõnade taha. Mitte sõnade taha vaatama, vaid sõnu oma seoste ehk mõtete järgi tõlgendama. Seda märkas üks sõbranna ja mainiski, et ma komistan sõnade taha. Nüüd ma olen teadlik, millele ta viitas.
Sõnades, mõtetest, tunnetest olulisem on vaadata nende taha või märgata, kes neid kogeb, vaatab või teadvustab. Ühes tähenduses võib selleks olla isik, teisest tähenduses hoopis teadvus ise. |
|
