Eesmärkide saavutamine »

Külgetõmbeseadus - tohutu pettus?
[01. veebruar 2010 | Kirjutas: Kaido | 7832 korda loetud | kokku kommentaare: 7]

Kes ütles, et elu on lihtne? Lugedes artikleid ja raamatuid ning vaadates erinevaid filme, jääb küll vahepeal mulje, nagu soovitaks meile selgeks teha, et elu on lill. Aga kui see oleks niimoodi, miks siis me ikkagi mõnikord sipleme oma muredes? Miks me lahutame inimestest, keda me sügavalt armastame ning miks me kukume põhja, kust paljud enam välja ei pääse?

Ja siis on kuskil mingi seltskond inimesi, kes väidavad, et see kõik on meie enda poolt ellu kutsutud ...

"Vabandage väga, millest te räägite?", kerkib paratamtult huulile meil küsimus, kui keegi meile seda kõike rääkima jälle hakkab "kas te tõesti väidate, et ma ise tahtsin oma ellu pankrotti, lahutust, haigusi, vaesust, kurbust ning kõiki neid piinasid, mida ma läbi elan?". Mõni võib - olla isegi vihastab selliste väidete peale ...

Kus asub siis tõde?

Enne, kui me saame küsida, kus asub tõde, peame endale selgeks tegema, kuidas enese jaoks defineerida tõde?

Umbes 400 aastat tagasi 17. sajandil lepiti kokku üldised põhimõtted, mille alusel hakati meie maailma hindama - Galileo Galilei kirjeldas ära teadusliku meetodi. Alates sellest ajast on meie ühiskond kokku leppinud, et tõde on see, mida me saame kinnitada Galilei ning temale järgnenud teadlaste poolt loodud teaduslike meetodite alusel. Ja kõik muu on pettus ... nagu näiteks külgetõmbeseadus. Me ju ei saa selle olemasolu kuidagi kinnitada tuginedes teaduslikule meetodile. Aga kas ikka ei saa?

Teadus vs kirik

Keskajal oli kõik, mida kirik väitis, dogmaatiline ning see ei kuulunud arutamisele. Niimoodi olid teadlased teatud mõttes plindris. Kuna kirik väitis, et kõik on Jumala loodud, ei saanud ükski teadlane rahulikult oma teadustööd teha. Seda eelkõige seetõttu, et njuutonlik füüsika oli avastamas hoopis midag muud - see leidis, et meie maailm on külm ja kõle kolmemõõtmeline ruum, kus pole mingit Jumalat, kes meid aitaks ja suunaks.

Sellest lähtuvalt vajasid teadlased viisi, kuidas kirikust mööda pääseda. Ja lahenduse sellele leidis Prantsuse filosoof Descartes väites, et las kirik tegeleb Jumala asjadega ehk kõige sellega, mida ei ole tavamõistes olemas. Kuid kõik, mida saab mõõta ja kogeda, on teaduse pärusmaa - sellel pole Jumalaga mingit pistmist.

Sel hetkel löödi vaimsesse ja materiaalsesse maailma lõhe, mis on seal püsinud peaaegu 400 aastat.

Lõhe on kokku kukkumas

Eriti põnev on aga see, et kui teadus lahutas 400 aastat tagasi materiaalse maailma Loojast ning loomisest, siis justnimelt teadus on ka täna see, mis on neid kahte omavahel taas ühendamas. Näiteks on mitmed filosoofid ja teadlased väitnud, et kui CERN kiirendi kaudu suudetakse tõepoolest tuvastada Higgsi osake, mis annab kogu mateeriale massi, on teaduslikult ära tõestatud Jumala olemasolu. Jah, tänaseks ei ole seda osakest veel leitud, aga fakt, et kaasajateadus on sellesse investeerinud tänaseks 9 miljardit dollarit (ca 100 miljardit krooni), viitab asjaolule, et seda osakest ning Jumala olemasolu ei otsi Šveitsi piiri lähedal 175 meetri sügavuselt mingi seltskond new age usuhulle, vaid maailma kõige kõrgemalt tasustatud teadlased.

Meie teadus on alates 20 sajandi algusest aktiivselt tegelenud vastuste otsimisega küsimusele: "Kuidas meie maailm on üles ehitatud?". Kui Kopernik 15. sajandil väitis esmakordselt, et Maa ei olegi meie Universumi keskpaik, vaid seda on hoopis Päike, oli see murranguline ning kõikide seniste uskumustega vastuolus. Seda ei aktsepteerinud eelkõige kirik, ega ka teised teadlased. Kuna aga seda sama avastust hakkasid Koperniku järel kinnitama ka kõik teised teadlased, siis ühel hetkel muutus see uueks dogmaks ning keegi ei sea seda fakti enam kahtluse alla täna.

Kvantfüüsika - uue aja füüsika

Nii nagu 400 aastat tagasi avastati, et Päike on meie Universumi keskpunkt, nii on tänaseks eesliini teadlased avastanud, et materiaalne maailm ei olegi tegelikult materiaalne.

Esmakordsed avastused selle kohta tehti 20 sajandi alguses, kui meie enda teadus ning tehnoloogia jõudis piisavalt kaugele, et pakkuda mikroskoope, mis võimaldasid vaadelda ning mõõta üha väiksemaid osakesi. Just niimoodi jõuti aatomisiseste osakesteni ning sündis uus füüsika liik - kvantfüüsika.

Avastused kvantfüüsikas olid sama murrangulised nagu Koperniku avastused Maa ja Päikese liikumise kohta. Samuti nagu Kopernik ei osanud omal ajal anda vastuseid kõikidele tolle aja küsimustele, ei oska tänapäevateadus vastata küsimustele, mis on tekkinud uute avastuste valguses kvantfüüsikas.

Üks põnevamaid avastusi, mis tehti juba 1920-ndatel aastatel oli fakt, et isegi, kui kaks aatomisisest osakest, mis on kunagi olnud ühenduses, viia teineteisest 1000 km kaugusele, säilitavad nad mingil kummalisel viisil kontakti. Seda on uuritud aastakümneid ja läbi viidud sadu erinevaid katseid, kuid loogilist seletust selle antud ei ole.

Kuna isegi Albert Einstein - meie aja suurim teadlane - koges oma eksperimentide käigus, et jah, kontakt säilib, ei osanud ta seda muudmoodi seletada kui nimetades selle "kummituslikuks" käitumiseks. Ta tunnistas, et see on nii, aga see on meie teadusele veel arusaamatu, sest kaasaegse füüsika standardmudel (Standard Model) ütleb selgelt, et igale tegevusele/nähtusele meie maailmas, peab eelnema põhjuslik tegevus. Ehk antud kontekstis tähendab see, et kui mingi elementaarosake reageerib mingil viisil, peab selleks olema füüsiline kontakt. Ühtegi muud võimalus ei ole olemas.

Külgetõmbeseadus - tohutu pettus?

On palju inimesi, kes kuni kvantfüüsiliste avastusteni on kogu positiivse mõtlemise suhtes äärmiselt skeptilised. Kuna koolis räägitakse meile hoopis teistsugust juttu, siis ei ole me valmis omaks võtma lihtsalt sõbra väiteid selle kohta, et meil on võim oma elus suunda muuta. See tundub tõeliselt liiga ilus, et saaks tõsi olla.

Sageli aga nende samade inimeste arusaamine oma võimalustest ja tegelikult kogu oma elust, muutub, kui nad loevad või kuulevad tippteadlaste poolt läbi viidud avastustest, mis kinnitavad, et meil siiski on võimalus sekkuda. Teadlased ei räägi nendele Jumalast ja palvetamisest, vaid hoopiski milleski palju praktilisemast. Teadlased näitavad teaduslikult rangetele katsetele tuginedes, kuidas meie maailm on üles ehitatud kõige elementaarsemal tasandil. Nad selgitavad meile äärmiselt põnevaid protsesse ning seoseid selle kohta, kuidas sinu mõtted on võimelised avaldama mõju sündmustele sinu elus ning nad isegi pakuvad välja konkreetsed meetodid, kuidas me võiksime käitud, et neid sündmusi endale kasulikus suunas liigutada.

Kas sa soovid sellest rohkem teada saada? Mina igatahes soovisin ja uurisin seda kõike väga väga põhjalikult. Ning seda, mida ma teada sain, olen ma valmis sinuga jagama parima heameelega tervenisti 6 tunni vältel. Ma luban, et see hämmastab sind ja tõenäoliselt muudab sinu elu ... just nii nagu see muutis minu elu ...

___________________________________________________________________

Seminar "Teadus positiivse mõtlemise taga" (viimased kohad saadaval ...) 06.02.2010a Tartus Vaata EduTeadvus

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
01. veebruar 17:13 Külgetõmbeseadus - Elu Suurim Saladus! » Blogi arhiiv » Külgetõmbeseadus – tohutu p kirjutas:
[...] Loe edasi … (0) briljantset arvamust [...]
01. veebruar 22:04 Pico kirjutas:
Sellised mõtted:

Nii nagu eduteadvus ja puuduseteadvus on vastandid -
on vastandid ka usu ja kartuse seisund.

Mõlemad panevad millessegi uskuma -
usk positiivsesse ja kartus negatiivsusse.

HIRM ON KARTUSE KÕRGEIM VORM

Üldiselt oleme alati ühes kahest seisundist
kas usu või kartuse seisundis.

Kui me muud ei karda,
siis nöiteks teatud inimeste ees nende suhtes päris aus olla ikka -
ja nii blokime oma ususeisundi -
või
seda,et asjad ei lähe paremaks küllalt kiiresti jms.

Jama on selles, et meile saab osaks see, mida kardame.

Negatiivsed pildid meie teadvuse ekraanil -
tegelt saame neile vastu seista,
neid mitte vastu võtta,
neile EI öelda,
vahetada kanalit,
SEST PULT ON MEIE KÄES
01. veebruar 22:16 K kirjutas:
Muutis ka minu elu....Kõige imelisem on see, et iga uus päev on uus võimalus tunda ennast õnnelikuna.
02. veebruar 12:20 Veikko kirjutas:
Tere.
Kuna ma otsustasin oma ellu raha juurde mõelda,siis juhtus eile täiesti uskumatu lugu.
Minuga pole varem seda juhtunud et mulle pakutakse tänaval raha 50 krooni on suur raha.
Täiesti uskumattu on see kuidas läbi mõtlemise lood sa selle mida sa tegelikul näha tahad
Veikko.
28. veebruar 13:38 Ylts kirjutas:
Tsiteerin artiklist:
"Näiteks on mitmed filosoofid ja teadlased väitnud, et kui CERN kiirendi kaudu suudetakse tõepoolest tuvastada Higgsi osake, mis annab kogu mateeriale massi, on teaduslikult ära tõestatud Jumala olemasolu."

Millisel loogikal see järeldus küll põhineb?
Ma tahaks väga teada, kes need nimetatud teadlased-filosoofid on ja millest selline järeldus tuleb. Viide mõnele artiklile või konkreetsele teadlasele aitaks palju.
01. märts 09:52 Kaido kirjutas:
Ma usun, et see oli öeldud raamatus "Mida me üldse teame?". Proovi sealt otsida.
26. mai 21:01 Alice kirjutas:
Mulle meeldis väga Pico kommentaar, eriti see:
PULT ON MEIE KÄES!

VÄGA HEA endale aeg-ajalt, kui vaja, meelde tuletada, et negatiivsed pildid kaoks!
Aitäh!
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):