Eesmärkide saavutamine »

Kuidas saavutada eesmärke eeldamise kaudu
[04. september 2009 | Kirjutas: Kaido | 5852 korda loetud | kokku kommentaare: 0]

Kui tihti me oleme olukorras, kus me püstitame endale suured eesmärgid, aga nende saavutamiseni iial ei jõua? Olgu selleks siis uusaasta lubadused hakata trenni tegema, vahetada töökoht inspireerivama vastu või hakata lihtsalt paremaks inimeseks. Meile meeldib endaga niimoodi mängida, sest sel hetkel, kui me eesmärgi püstitame, tunneme me ennast väga hästi, kuna hetkeks identifitseerime me ennast selle isikuna, kes on juba eesmärgi saavutanud. Kuid kahjuks see vaid jääbki hetkeks. Mis siis juhtub, et me tihti oma eesmärkide saavutamiseni ei jõua?

Eesmärkide püstitamine vs eesmärkide saavutamine Meie aju koosneb kahest täiesti erineva funktsiooniga osast - teadlik mõistus ja alateadvus. Kuigi  neid ajuosasid liigitatakse kaheks justkui oleks nendel meie üle võrdne võim, siis tegelikkuses on see suhe suuresti alateadvuse kasuks. Nimelt moodustab meie aju massist umbes 17% teadlik teadvus ja 83% alateadvus. Ning mis veelgi hämmastavam, me kasutame teadlike otsuste tegemiseks, analüüsimiseks ja eesmärkide püstitamiseks vaid 2-4% oma ajust, ülejäänud 96-98% kuulub alateadlikele protsessidele. Seega peame me olema suutelised oma väga väikese osa teadlike kavatsustega konkureerima 98% alateadlike kehaprotsessidega. Ja mis on tulemus, kui alateadvus satub vastuollu teadliku mõistusega? Alateadvus võidab alati. Sajal juhul sajast.

Just sellisel kujul tuleb alateadvus mängu ka eesmärkide püstitamisel ja saavutamisel. Nimelt me püstitame oma eesmärgid teadlikul tasandil kasutades oma aju 2-4%, kuid me saavutame need alati läbi alateadlike protsesside (harjumused ning uskumused).

Näiteks me püstitame eesmärgi, et kaotame kaalu järgneva 4 kuu jooksul 10 kg. See on täiesti teadlik otsus ning selle püstitamise hetkel tunneme me, et see on saavutatav. Jah, me oleme teadlikud sel hetkel ja kasutame eesmärgi püstitamiseks oma aju teadlikku osa.

Kuid kui me peame järgmisel päeval või isegi juba samal päeval hakkama selle eesmärgi poole liikuma - eelkõige läbi toidukaardi muutmise ning treeningute alustamisega - jõuame me oma uskumuste ja harjumusteni, mis on alateadlikul tasemele meisse kultiveeritud võibolla viimased 10-20 aastat. Me oleme harjunud sööma teatud ajal ning teatud asju, me oleme harjunud mitte trenni tegema, me oleme harjunud mõtlema endast kui inimesest, kellel on raskusi kaalu langetamisega ning võib-olla oleme me uskunud terve elu, et meie saatus ongi olla natukene vormikam. Need on uskumused, mille muutmine ei toimu enam teadliku otsuse läbi. Ka tahtejõudu kasutades jääb meil jõudu väheks, sest tahe on samuti osa teadlikust mõistusest, millega alateadvuse vastu võitlusse ei astu.

Me oleme need, kellena me ennast identifitseerime olevat Kuidas siis oleks võimalik üldse edukalt kaalu langetada?

Üks olulisemaid tegureid meie isiklikus arengus on teadlikustamine, et me oleme just need, kellena me ennast identifitseerime. Ja seda eelkõige alateadlikul tasandil läbi oma uskumuste.

Kui me usume ennast olevat volüümikas ja identifitseerime ennast sellisena, siis on see fakt ja meie jaoks alateadlikult kivisse raiutud. Kui me soovime ennast muuta muutmata seda kivisse raiutud informatsiooni, raiskame me pelgalt enda energiat. Me peame muutma oma uskumusi selle kohta, kes me oleme ja mida me saavutame. Ehk kellena me ennast näeme, kui me endast mõtleme? Mida me enda kohta tunneme, kui me ennast peeglist vaatame? Ja kas me oleme valmis endale teadvustama, et meid juhib alateadvus ning selle võimsad mehhanismid?

Kuidas muuta alateadvust? Alateadvuses olevaid uskumusi ning harjumusi saame me muuta asendamise kaudu. Me saame teadlikuks nendest uskumustest ja harjumustest, mis meid hetkel kammitsevad, ja me asendame need meie eesmärki toetavate uskumuste ning harjumustega kordamise läbi.

Kordamine on hädavajalik seetõttu, et meie uskumused on meie ajus olevad ajurakkude omavahelised ühendused sarnaselt igale teisele mõttele, mälestusele ja kogemusele meie elus. Ning viimase dekaadi aju-uuringud on tõestanud, et me suudame neid ühendusi muuta kogu oma eluea jooksul. Seega neuroteadusele tuginedes on meie ülesandeks alateadvuse muutmisel muuta oma ajus olevaid struktuure - neuronvõrgustikku. Ja me saame seda teha ainult läbi kordamise.

Jah, see võib tunduda alguses liiga primitiivsena, et kordan mingeid asju ning need muutuvad minu alateadlikeks uskumusteks. Aga nii see tõesti on. Kui me hetkel usume, et me oleme volüümikad ja olemegi loodud sellistena, siis ainuke viis seda uskumust muuta on läbi teadliku sisendamise ja kinnituste, mille kaudu me sisestame oma alateadvusse uue informatsiooni. Ja kui me oleme alateadvusse sisestanud uue informatsiooni ning selle omaks võtnud, allub kogu ülejäänud meie käitumine just sellele informatsioonile.

Kui sa võtad läbi kindlate praktikate omaks informatsiooni, et sa oled sportlik, tervislik ning kaalud näiteks 60 kg, siis iga kõrvalekalle nendest omadustest tekitab sinus ebamugavustunde. Kui sa aga kannad oma alateadvuses praegu infot, et mulle ei meeldi väga sporti teha, mulle meeldib süüa, mis maitseb hästi ja ma lepin sellega, et kaalun 75 kg, siis toimub vastupidine protsess - igasugune ebakõla nende uskumustega tekitab sinus stressi ja vastuseisu. Kui sa pead tegema sporti, leiab sinu aju sulle hulga põhjusi, miks sa ei saa sporti teha. Kui sa pead sööma aurutatud juurvilju hamburgeri asemele, leiab sinu aju sulle ideed, miks on vaja ikkagi praegu see burger võtta. Ning kui sa mõtled sellele, kuidas on kaaluda 60 kg näiteks 75 kg asemel, tunned sa lihtsalt viha ja vastikust kõikide nende saledate sõbrannade suhtes. See kõik on täiesti normaalne. Need on meie alateadlikud ja füsioloogilised protsessid, mille vangid me oleme. Kuid me saame seda muuta.

Me saavutame tulemused, mida me eeldame ennast saavutavat Esimene samm oma alateadvuse ümberprogrammeerimisel on teadlikustada endale, kellena me ennast soovime identifitseerida ja me eeldame pidevalt, et me oleme need inimesed juba. Kui meie eesmärgiks on kaotada kaalu 10 kg, siis me kujutame endale ette, mis tunne on olla 10 kg kergem. Me teeme seda igal hetkel sõltumata, kas me istume töö juures arvuti taga, jalutame koju või jookseme õhtul trenazhööril - me eeldame, et me oleme 10 kg kergem.

See võib alguses tunduda veider, sest meie ratsionaalne mõistus kipub ütlema, et ma valetan endale ju. See on täiesti okei, sest meie vanad neuronühendused on veel piisavalt tugevad, et meid hoida sellel kursil. Kuid mida kauem me seda praktikat teeme, seda lihtsamaks nende eelduste hoidmine muutub (meie uued neuronvõrgustikud tugenevad) ning ühel hetkel me identifitseerimegi ennast täielikult selle uue inimesena. Selleks hetkeks on meie alateadvus ümberprogrammeeritud ning me oleme muutunud. Me oleme muutnud seestpoolt, ning me hakkame seda muutust edasi kandma väljapoole. Ja see on oluliselt lihtsam kui eesmärkide saavutamine väljastpoolt sissepoole, mis ebaõnnestub 99% juhtudest. Sest me lihtsalt oleme niimoodi siia loodud.

Eesmärkide saavutamine seestpoolt väljapoole on protsess, mille käigus me kasvame ise ja kasvavad meie eesmärgid. See tee ei ole alguses lihtne, aga see on nauditav, kui me oleme enda arendamisega algust teinud. Me võime enda juures märgata ja avastada omadusi, millest me polnud varem teadlikud ning mida me arvasime olevat ainult teiste inimeste privileegiks. Ei, sa oled täiuslik juba praegu. Sa pole seda võib-olla lihtsalt veel avastanud ja seda maailmale kinkinud. Tee seda siis kohe. Nüüd ja praegu.

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):