Aasta algus on plaanide tegemise ja eesmärkide püstitamise aeg. Jah, tegelikult ei püstita eesmärke ega pane plaane paika u 90% inimestest – nad lihtsalt loodavad, et asjad lähevad niisama paremaks. Aga kuidas oleks võimalik, et midagi elus muutuks, kui me teeme kogu aeg täpselt samu tegevusi?

Suur osa tänapäeva lääne ühiskonnast on stressis ja ülekoormatud. Kõik soovivad midagi saavutada ja ära teha, kuid valdavalt püütakse seda teha ilma konkreetse metoodikata ning planeerimata. Lihtsalt tegutsetakse ja vaadatakse, kuhu see välja viib. Aga on ju üsna ilmne, et kui meie peas ei ole korda ning süsteemi, ei saa seda olla ka meie elus. Kõik luuakse siia maailma ju ikkagi kaks korda – kõigepealt meie peas, seejärel alles meie füüsilisse maailma.

Et asju ära teha, soovitan kasutada kolme võimast printsiipi: Tegutse rahulikult. Ole õnnelik. Saavuta eesmärgid.

Tegutse rahulikult
Närvilisus ja stress tekivadki meie ellu juhul, kui me teadvustame kogu aeg, et asjad ei ole nii, nagu sooviks, ja meil ei ole hetkel ka plaani, kuidas olukorda muuta. Nii me siis käimegi oma vihaga sõbra juurest sõbra juurde ja ainult räägime. Kuid rääkimine ei muuda meie elus midagi.

Kui me soovime midagi konkreetselt ära teha, peame astuma muutuse suunas esimese reaalse sammu. Tavaliselt on see ebamugav, sest me surume ennast välja mugavustsoonist, kus me tunneme end hästi, kuid positiivne on see, et ebamugavustunne kaob üsna kiiresti, sest meie alateadvus harjub uue olukorraga ja võtab selle omaks. Ta laiendab mugavustsooni, kaasates sellesse uue olukorra.

Kõik eesmärgistamise teooriad algavad küsimusega: “Mida sa tahad saavutada?” Kui meil ei ole konkreetset visiooni oma eesmärgist, jääb see sama häguseks ja kaugeks ka elus. Me võime küll teha seda ning teist, aga süsteemne lähenemine puudub ja seetõttu puuduvad ka oodatud tulemused.

Ära muretse!
Et mõista, mida sa tahad, lase end täiesti vabaks. Lase lahti enda hirmudest, et see ei ole võimalik ja seda sa ei suuda. Tee plaanid alati nii, nagu see oleks võimalik. Me ju ei tea tegelikult, mis on võimalik. Kui sa vaatad tagasi eelneva viie aasta peale, leiad sealt kindlasti olukordi, mis lahenesid ootamatult. Meie elu on lihtsalt selline, et me ei suuda näha järgmise kurvi taha, kus meid võib oodata jackpot õigete inimeste või juhuste näol. Kui me ei loo oma pähe visiooni enda elust, ei oska me õigel hetkel seda jackpot’i ka ära kasutada.

Ükskõik kui suured ja julged eesmärgid me endale seame – kõige olulisem meie elus on meelerahu.
Tavaliselt on inimesed muretsemise režiimil. Nad muretsevad selle üle, kas asjad lähevad soovitud suunas, ja ka selle pärast, kui asjad ei lähegi soovitud suunas. Kuid muretsemine ei muuda tegelikult midagi. Ükskõik mitu tundi me päevas ka ei muretseks, ei lahenda see ühtegi olukorda. Kui me soovime ka reaalselt midagi ära teha, peame tegutsema.

Muretsemine on üleliigne
Seepärast on nii oluline võtta omaks “rahuliku tegutsemise” printsiip, mis ütleb, et tegutsema peab, aga tegutsemine peab välja kasvama meelerahust, mitte meelerahu ei peaks tulenema tegutsemisest. Mida see veel tähendab?

Üldjuhul pannakse meelerahu sõltuvusse tulemustest – me oleme õnnelikud ainult siis, kui kõik meie soovid ja unistused täituvad. Kuni ollakse “teel”, ei leita veel põhjust õnnelik olla ja selle asemel keskendutakse probleemide lahendamisele muretsemise kaudu. Aga selline lähenemine on lootusetu. Kuna me ei saavuta mitte kunagi elus olukorda, kus kõik unistused on täitunud, ei leia me sellise lähenemise korral ka iialgi püsivat meelerahu.

Rahuliku tegutsemise printsiip pöörab lähenemise eesmärkidele vastupidiseks. See ütleb, et kõigepealt tuleb leida meelerahu ja alles seejärel hakatakse tegutsema. Ehk siis meelerahu ja õnne ei panda sõltuvusse saavutustest, vaid saavutused ilmnevad läbi sisemise tarkuse ning tasakaalu kultiveerimise.

Ole õnnelik
Teine oluline printsiip eesmärkide saavutamisel on olla õnnelik. Nagu eespool juba mainisin, leiame tavaliselt põhjuse olla õnnelik ainult siis, kui kõik asjad lähevad meie tahtmist mööda ja me oleme eesmärgid saavutanud. Siin on aga üks väga oluline tehniline “aga”.

Nimelt on viimase saja aasta avastused kvantfüüsikas ja neuroteaduses näidanud, et meie meeleseisund mõjutab otseselt ka tulemusi. Kuna meie teadvus loob lainefunktsioonist materiaalse osakese, on teadvuse seisund loomise hetkel määrava tähtsusega. Kui meie teadvus on programmeeritud muretsemisele ja probleemidele, loob see sellist olukorda meie ellu kogu aeg juurde. Kui meie alateadlik meeleseisund on aga positiivne ning lahendustele orienteeritud, tekitab see meie ellu just sarnaseid olukordi – positiivseid sündmusi, lahendusi olukordadele.

Lisaks avaldab positiivne ellusuhtumine otsest mõju meie uskumustele, mis on aga meie alateadvuse jaoks A ja O. See, millesse me usume, võetakse aluseks mitmete alateadlike protsesside juhtimisel. Kui me usume, et saame hakkama, juhib alateadvus kogu meie mõtlemise ning tegutsemise protsessi sellest lähtuvalt: “Teeme ära!” Kui aga usume, et miski pole võimalik, on ka see korraldus alateadvusele seaduseks: “Seda ei saa ära teha.” Kuna alateadvus juhib kõiki protsesse meie kehas, võid sa arvata, kui oluline see on, kas sa usud lahendustesse või probleemidesse.

Saavuta oma eesmärgid
Mõnikord samastatakse eesmärkide püstitamine ja nende poole pürgimine liigse ahnusega. Isiklikult ma sellesse ei usu. Ahnus tekib ainult rumalusest ja vihast. Me oleme ahned, kui me ei teadvusta endale, et ükski väline saavutus ei saa tagada meile püsivat meelerahu. Sellisel juhul oleme kogu aeg “veel, veel, veel...” režiimil ega oska hetkegi rahul olla.

Kui me aga mõistame, et eesmärkide saavutamise eeltingimus on meelerahu ja positiivne eluviis, oleme eesmärgistamise protsessi pööranud teistpidi. Me tunneme elust rõõmu, me keskendume oma tugevuste arendamisele ja oskame selle kaudu pakkuda väärtust ka teistele inimestele. Meist on saanud andjad.

Tavapärane eesmärkide püstitamine ja saavutamine on üsnagi egoistlik, sest me püstitame minu eesmärgid, mina tahan neid saavutada, et mina oleksin õnnelik. Kui aga eesmärkidele läheneda rahuliku tegutsemise printsiibist lähtuvalt, muudame nende saavutamise andmisepõhiseks. Me jagame maailmaga seda, mida meil jagada on – oma sära, oma teadmisi, kogemusi ja oskuseid. Me õpime eesmärke saavutama selle kaudu, kuidas me panustame enda sisemisele arengule, puhastades sel viisil oma teadvust egoistlikest tahtmistest ja piirangutest. Me ei keskendu ainult saamisele ja saavutamisele, vaid saamine ning saavutamine on muutunud meelerahus tegutsemise loomulikuks tagajärjeks. Me ei klammerdu tulemustesse, vaid naudime protsessi, mis meid tulemusteni viib. See on eesmärkide saavutamine läbi sisemise rahu.

Tegutse rahulikult ja kindlameelselt. Ole alati õnnelik. Saavuta kõik oma eesmärgid.

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat Jalutuskäigud sisekosmoses

E-Raamat Elad küll, aga mis elu see on ...

E-Raamat Teadlikkuse Meditatsioon

E-Raamat Minu Õpetaja õpetused

E-Kursus Külgetõmbeseadus teoorias ja praktikas