Kuna nii kommentaarides, teistes blogides kui ka kirjade kaudu tuleb väga palju tagasisidet, et inimesed püüavad oma eesmärke saavutada mõtlemise muutmise kaudu, aga paljudel jäävad reaalsed tulemused nägemata, siis panen siia üles ühe vastuse kirjale, mille sain sel nädalal. Kuna see vastus sai nii põhjalik ja pikk, siis võib-olla on mõnel lugejal tekkinud sama küsimus mõnikord. Kokkuvõtvalt ongi postituse sisu vastus lihtsale küsimusele: "Miks külgetõmbeseadus ei tööta? Ma küll mõtlen nii, nagu raamatus ja filmis selgitatakse, aga asjad lähevad tegelikult ainult hullemaks".

VASTUS Mulle tundub, et elu on üks imelik vingerpuss. Ning nii selle kõige suurem pluss kui samal ajal ka kõige suurem miinus on, et kõik algab meie peast. Sellele on alguses raske ratsionaalset vastust anda, mida see tähendab, aga mulle tundub iga päevaga üha enam, et just nii on. Meie pea on KESKUS. Ja tavaliselt me ei suuda lihtsalt otsuse kaudu selle peaga midagi ette võtta. Me võime lugeda, mõelda ja loota, aga kuni me ei suuda teatud asjadest ennast vabastada ning asendada need meie tegeliku taotlusega, niikaua ei muutu midagi.

Ma isiklikult olen "saladusega" võidelnud ja kakelnud umbes 4 aastat. Alguses arvasin ka, et  maru lahe, hakkan pihta. Aga no ei tulnud kuskilt tulemusi. Ma olen 100 korda käega löönud ning siis uuesti üles tõusnud ja kõike otsast peale hakanud. Ma tegin seda mingist imelikust sisemisest soovist sisemiselt kasvada. Ma ei olnud ainult motiveeritud suurepäraseid asju manifesteerima oma ellu, vaid tahtsin ka iseennast ja Universumit tervikuna tundma õppida. See oli minu võti, kuna vastasel juhul oleks iga normaalne inimene ammu alla andnud. Ma mediteerisin, uskusin, võimlesin, programmeerisin vett ja iseennast ... ehk ma tegin kõik asjad praktiliselt läbi, mida raamatud soovitasid. Ma ei jäänud kordagi teoreetilisele tasandile, vaid proovisin kõik järgi. Ma ei liialda, kui ütlen, et mingil ajal lugesin praktiliselt kõik eneseabiraamatud läbi, mida Eestis pakuti ja ahmisin tohutult kogu seda informatsiooni. Ning ma kasvasin vaikselt. Ma tundsin, kuidas minu teadlikkus kasvas iseendast, hakkas tekkima mingi pilt maailmast (mis muidugi on muutunud 4 aasta jooksul vähemalt 40 korda), kuidas ma vabanesin teatud asjadest ja isegi tuttavad, kes alguses tembeldasid mu usklikuks ja "ärapööranuks" hakkasid vaatama, et mees ikka kahe jalaga maa peale, lihtsalt on muutunud teistsuguseks. See oli hea aeg.

Ma otsustan oma elu muuta Umbes aasta tagasi otsustasin ma teadlikult, et ma soovin oma elu muuta. Mu elus olid projektid, ärid ning tööd, mis mind ei inspireerinud ja tunne oli umbes sama, nagu 5 aastat tagasi Hansapangas töötades, kui igal hommikul istusin voodiserval ja mõtlesin, et kas jätkan niimoodi järgmised 30 aastat.

Kuna ma olin selleks ajaks päris palju uurinud sisemise arengu valdkonda, siis minu tingimus oli, et ma teen uue katse ja kasutan selleks oma SISEMIST JÕUDU. Uue katse selles mõttes, et umbes 2,5 aastat tagasi alustasin ma üht eksperimenti, kui otsustasin, et ma hakkan elu elama "vaimsete" seaduste järgi. Ma lubasin asjadel minna nii, nagu need lähevad - ma ei osutanud liigset vastupanu ja õppisin süsteemi usaldama. Toonane kokkulepe oli, et proovin 5 aastat. Kui ei tööta, siis hakkan uuesti traditsioonilise suhtumise kaudu elu elama.

Aga seni ei olnud ma sügavamalt uurinud, kuidas meie mõtted võivad mõjutada reaalsust, ma olin rohkem keskendunud heaolule läbi sisemise rahu ehk sisenenud iseendasse. Nüüd soovisin läbi sisemise rahu hakata looma oma välist elu. Muidugi olin ma selle kohta palju kuulnud ja lugenud ning see tekitas minus alati põneva tunde (Et mis siis, kui see ongi nii ...), sest sellest rääkisid kõik vaimsed õpetajad ja isegi religioonid, aga ma ei olnud sellele teadlikult lähenenud. Et võtan kätte ja proovin ise järgi.

Ma otsustasin, et ma proovin muuta oma elu teadlikult läbi mõtlemise muutmise. Ma otsustasin, et ma uurin välja ja teen endale selgeks, kas külgetõmbeseadus on üks suur jama ja müügijutt või töötab see ka tegelikult. Mul olid peas küsimused nagu Kas see töötab? Kuidas see töötab? Kuidas mõtteid kontrollida? Mida teha emotsioonidega? Kuidas need on omavahel seotud? Kõik need küsimused olid peas ... ning ma hakkasin uuesti tööle. Ma töötasin läbi praktiliselt kõik raamatud külgetõmbeseadusest, mis Eestis müüdi ning hakkasin katsetama kõike, mida seal soovitati. Kuna minu otsuse osa oli ka, et ma soovin laiendada inimeste ringi, kellega ma suhtlen, alustasin Saladuseblogi ning hakkasin inimestega jagama oma ideid ja tegevusi, et leida inimesi, kes on ka sellest huvitatud ja ehk saame omavahel midagi jagada.

Mis juhtus? Tänaseks ongi mu elu muutunud. Kui ma ise ka selle peale mõtlen, siis imestan vahepeal, kui tasahilju see kõik muutus. Ei, ma ei sõida Ferrariga ja mul ei ole villat Hispaanias, aga ma tunnetan protsessi ja asjad liiguvad 100% õiges suunas. Ma olen vabanenud paljudest tegevustest, millest ma soovisin vabaneda ning asemele on tekkinud ja muudkui rohkem tekkimas (praktiliselt iga nädalaselt) tegevusi ja projekte, mis mind innustavad ja motiveerivad. Ma tunnen iga päev, kuidas minu sisemus muutub, kuidas mu automaatsed mõtted on muutunud ja kuidas minu maailm peegeldab sellele kõigele vastu. Ma olen aru saanud, et mitte maailm ei sea mulle tingimused, mille järgi ma pean seadma oma elu, vaid mina oma peas sean tingimused, mille järgi elu kohaneb. See kõlab uskumatuna, aga nii see paistab tõesti olevat.

Kuid see tunne pole tulnud kergelt. Ma olen endaga palju tööd teinud. Ma olen teinud 4 aastat teadlikke sisemisi praktikaid ning viimased 12 kuud iga päev kõiki neid asju, mida raamatud soovitavad. Kui midagi ei töötanud, siis ma muutsin seda, ja testisin edasi. Ma olen praktik. "Loll" aga järjekindel, nagu vist öeldakse:) Kuna ma olen väga praktilise meelega, siis kõige suurem läbimurre oli, kui ma jõudsin uuringutega kvantfüüsikani ja neuroteaduseni. Need andsid mulle vastused, miks ja kuidas see kõik ikka tegelikult töötab? Mulle ei piisanud väidetest, et mõtled ja asjad juhtuvad. Kahjuks aga enamus raamatuid just niimoodi sellele läheneb? Need ütleva üldise mudeli, kuidas see toimib, aga ei anna tehnilisi lahendusi, kuidas käituda ja miks nii käituda. Mina aga vajasin midagi praktilisemat. Ja tänaseks ma tean, et külgetõmbeseadusel ja mõtlemise kaudu oma elu kujundamisel ei ole palju pistmist esoteerikaga ja müstikaga. Need on meie mõtteprotsessid, neuroloogia ning füüsika elementaartasandil, mis käivitab need protsessid, millest kõik unistavad. See on teadus. Isegi kui skeptikud seda ei usu, võin ma igale skeptikule 30 minutiga teadusele tuginedes näidata, kuidas tema mõtlemine loob tema elu. Ja ma ei pea selleks olema selgeltnägija või professor. Ma olen üks täiesti tavaline inimene, kes otsustas teadlikult enda elu muuta.

Aga ma võin kinnitada, et seda kõike teha ei ole kerge. Ma olen seda palju rääkinud ka blogis, et paljud loevad Saladuse raamatu läbi ning proovivad 2 nädalat, kuid midagi ei juhtu. Siis on nad pettunud iseendas ja selles süsteemis. Aga see ei saagi nii kiiresti toimida. See on protsess, mille kaudu me muutume seestpoolt väljapoole. Me alustame väikeste sammudega ning liigume muudkui sügavamale. Kuni me jõuame oma tegeliku sisemise pildini. Me näeme, mida me sees arvame iseendast, oma maailmast ning nendest eesmärkidest, mida me soovime saavutada. Kui me oleme nii palju juba praktiseerinud, et me suudame eristada seda pilti ja mõista, mis on sellel pildil vastuolus meie unistustega, siis saame me hakata alles tööle õiges suunas. Ning nüüd juba selles suunas, mis annab tulemusi. Kui kaua see aega võtab? Raske öelda, aga see sõltub paljuski, mida me soovime saavutada. Kui me soovime leida lahendust oma autorikkele, võib see juhtuda 1 päevaga, aga kui see on midagi suurt - midagi olulist meie elus-, siis ma ei näe võimalust, et midagi juhtuks alla poole aasta.

Lühidalt kõik kokku võttes: 1) Külgetõmbeseadus töötab. See töötab, sest me elame mentaalses Universumis, kus kehtib reegel "Sarnane tõmbab sarnast" ja palju muid põnevaid seadusi. Ning nüüdseks on need teaduslikult tuhandeid kordi tõestatud.

2) Et see enda kasuks tööle saada, peame me endaga tööd tegema ja jõudma oma sisemise pildini: Mida me tegelikult usume? Mida me tegelikult kardame? Kuidas me oleme harjunud oma elu elama?

3) Kui me oleme nii kaugele jõudnud, siis peame mõistma väga selgelt: Mida ma tegelikult tahan?

4) Kui ka see on selge, siis algab lihtne aga pikaajaline ja tüütu aeg: neuroprogrammeerimine - selle käigus me sõna otseses mõttes programmeerime ümber oma maailma alustades oma teadlikest mõtetest kuni aju sügavaimate soppideni ja seeläbi kuni viimase rakuni nendest 100 triljonist meie kehas

5) Ja siis me peame veel olema nii vaprad, et mitte klammerduda oma soovide külge. Mis on klammerdumise ja teadliku eesmärkide saavutamise erinevus? Teadlik eesmärkide saavutamine on oma Unistuste realiseerimine läbi teadliku tegutsemise. Klammerdumine on uskumus, et me ei suuda ilma selle Unistuse teostamiseta elada

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat Jalutuskäigud sisekosmoses

E-Raamat Elad küll, aga mis elu see on ...

E-Raamat Teadlikkuse Meditatsioon

E-Raamat Minu Õpetaja õpetused

E-Kursus Külgetõmbeseadus teoorias ja praktikas

Lisa oma kommentaar: Sinu nimi: Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):