eKursuse login » |
Sisekosmos.ee | Sa oled juba täiuslik
|
Käisin teisipäeval Kanal 11 saates „3 naist paadis“ külgetõmbeseadusest rääkimas. Kutsus mind sinna üks mu vana sõber ja Sisekosmose lugeja, sest aastaid tagasi ju ainult sellest maagilisest seadusest kirjutasingi. Üllatus, üllatus, aga täna usun ma hoopis teistsugusesse maagiasse. Õigem oleks vist öelda, et ma ei usu ühtegi maagiasse, vaid luban lihtsalt Elul oma maagiat teha.
Kuigi edu seostatakse valdavalt majandusliku progressiga, väidavad psühholoogid, et progressi tajumine sõltumata valdkonnast on meie jaoks väga oluliseks liikumapanevaks jõuks. Kes meist ei oleks püüdnud kaalu langetada või rohkem trennis käima hakata, ja paari nädala pärast avastanud, et 300 grammi on kaal vähenenud või jõuame sörkida 5 minutit kauem. See on progress, ja see on tekitanud meis hea enesetunde. Ning mille muu nimel me elamegi, kui mitte hea enesetunde nimel?
Töö ja muud kohustused on paigas, neid sa muuta ei saa (need on vaja lihtsalt ära teha). Palk on paigas, seda sa ka muuta ei saa (see on hetkel just selline, nagu see on). Isegi ülemus on paigas, ja teda saad sa veel kõige vähem muuta (isegi, kui ta tõeline türann on, võid küll teda vihata, aga kuni sul paremat kuskilt võtta ei ole, pead teda taluma).
Kõik inimesed soovivad elada head elu. Paljud meist jäävadki vaid soovima, püüdmata midagi selle nimel päriselt ära teha. Väiksem hulk on valmis aga oma soovide täitumise nimel ka natukene pingutama. Alustades näiteks kasvõi sellest, et hakkavad positiivselt mõtlema ja oma soovidest julgemalt unistama. Kas sellest aga piisab?
Mis tulemust/lõppeesmärki täpselt sa oled pühendunud saavutama? Mida sa tegelikult tahad? Mis on see tulemus, mida sa tahad? Tulemus on kindel, mõõdetav tulem, mida sa tahad saavutada – mitte tegevus, et see ära teha, vaid tegelik tulemus, mille järel sa oled. Näiteks, sul võib olla “teha” nimekirjas “Helista Tomile”. Sa võid helistada Tomile ja tõmmata selle tegevuse nimekirjast maha, aga sa ei pruugi olla saavutanud midagi tähenduslikku selle kõne käigus.
Mis oleks, kui saaksime iga päev tegeleda oma lemmikhobiga? Kuidas end siis tunneksime? Mitmed psühholoogid on kinnitanud, et inimesi ei tee tegelikult õnnelikuks millegi saamine või niisama jõude istumine (sageli usutakse, et kui tööd tegema ei peaks, siis istuks niisama teleka ees või jutustaks sõpradega), vaid millegi väljakutsuva kallal töötamine. Olgu selleks siis hobi või töö - kui me suudame sellesse rakendada oma oskused ja kogemused, tunneme sellest suurt naudingut.
Erinevad teooriad räägivad eesmärkide kohta erinevat juttu. Mõned eesmärgi-fundamentalistid väidavad, et iga päev ning iga minut sellest päevast peab olema eesmärgistatud, sest see on ainukene viis, kuidas elus edasi liikuda. Teised äärmuslased ütlevad, et eesmärke pole tegelikult üldse vaja, sest kõik läheb ikka nii, nagu see minema peab. Kus on siis tõde? Kas püstitada eesmärke või elada eesmärkide vabalt?
Paar nädalat tagasi kirjutasin artikli väikeste rõõmude psühholoogiast, mille kohaselt koosneb elu väikestest rõõmudest, mille kuhjudes kogu elu rõõmsamaks muutub. Kuid rõõmud ei ole ainukesed, mille väikestes kogustes doseerimine meie elu paremaks muudab. Sama kategooria alla käib ka väikeste sammude psühholoogia.
Lastele on nii hea anda. Nad on veel nii süütud ja "rumalakesed" ning ei ole kõiki maailma mehhanisme veel mõistnud. Üks mehhanismidest, mida nad kahtlemata veel ei mõista, on raha. Nad küll teavad, et raha on olemas, kuid juhul, kui neile ei ole seda selgitatud, puudub nendel arusaam, kuidas raha emme-issi rahakotti tekib?
Põhjus, miks enamik inimestest oma igapäevase eluga rahul ei ole, seisneb teadmatuses. Meil kõikidel on kasutada tohutu jõud, mida me ei teadvusta - see on meie ALATEADVUS. Alateadvust on kasutatud läbi aegade ning see on teinud vaestest jõukad, märkamatutest kuulsused ning töölistest ärimehed. Ning see on olemas ka sinul ja minul. Me lihtsalt peame seda teadvustama.
Mõned aastad tagasi kutsusin ma Saladuseblogis inimesi liituma kursusega "7 Saladuse Tehnikat". See oli lihtne filmi Saladus (The Secret) baasil kokku pandud kursus, mis selgitas, kuidas meie mõtlemine meid ümbritsevat elu mõjutab. Viimasel ajal on minu käest mitmel korral küsitud, kas kuskil oleks võimalik selle kursusega veel liituda. Jah, see on võimalik küll. Järgnevate päevade jooksul panen ma selle kursuse Sisekosmosesse üles, et kõik soovijad sellest kasu võiksid saada.
Aasta algus on plaanide tegemise ja eesmärkide püstitamise aeg. Jah, tegelikult ei püstita eesmärke ega pane plaane paika u 90% inimestest – nad lihtsalt loodavad, et asjad lähevad niisama paremaks. Aga kuidas oleks võimalik, et midagi elus muutuks, kui me teeme kogu aeg täpselt samu tegevusi? Suur osa tänapäeva lääne ühiskonnast on stressis ja ülekoormatud. Kõik soovivad midagi saavutada ja ära teha, kuid valdavalt püütakse seda teha ilma konkreetse metoodikata ning planeerimata. Lihtsalt tegutsetakse ja vaadatakse, kuhu see välja viib. Aga on ju üsna ilmne, et kui meie peas ei ole korda ning süsteemi, ei saa seda olla ka meie elus. Kõik luuakse siia maailma ju ikkagi kaks korda – kõigepealt meie peas, seejärel alles meie füüsilisse maailma.
Ükskõik kui palju me raha üle filosofeerime, arutame selle vajalikkuse või mitte-vajalikkuse üle ning mõnikord üldse end sellest teemast taandades, on raha ainuke vahend, mida sinu kodupood aktsepteerib, et sa saaksid osta leiva lauale ning riided selga. Seega ei ole iialgi küsimus, kas raha on ikka vajalik, et olla õnnelik - jah, raha on vaja, et olla õnnelik.
Olen sageli lugenud ja kuulnud väljendeid nagu: sa oled see, millele energiat suunad. Mõtle positiivselt ja su elu muutub selliseks samamoodi. Loo oma unistuste elu! Mida see siis tegelikult tähendab? Usun, et keegi ei kirjuta jõulusussi sisse: „Palun võimalikult närust elu! P.S Ja ma tõesti MÕTLEN seda“. Miks siis osadel kõik justkui laabub iseenesest aga teise elu on nagu üks põhjatu hädaorg?
Meil kõikidel on igapäevaselt kasutada ainult 24 tundi. Sellest me kulutame puhkamiseks ja taastumiseks umbes 8 tundi, ja töö juures veedame me 8-10 tundi. Võta allesjäänud tundidest maha veel töö juurde ning tagasi koju sõitmised, laste lasteaeda viimine ja järele, poodides käimine, toidu valmistamine jm igapäevased tegemised. Kui palju jääb alles? Jah, vaid üksikud tunnid. Seega on selge, et juhul, kui me soovime oma elust rõõmu tunda, peame me väga tähelepanelikult ja teadlikult otsustama, kuidas me veedame valdava enamuse oma ajast - töö juures veedetud aja.
Kui sa oled üritanud oma elus kasvõi midagi tähtajaks ära teha, siis sa tead väga hästi, kui oluline on suutlikkus keskenduda tegevusele ning säilitada eneses distsipliin. Väga lihtne on püstitada eesmärke ja neid siis paberi peal vaadata. Aga kuidas me tuleme toime eesmärkide saavutamisega? Valdav enamus eesmärgistamise raamatuid räägib sellest, kuidas me peame seadma endale hiiglasuured eesmärgid ja nende poole siis pürgima hakkama. Kuid isiklik kogemus näitab mulle, et eesmärkide püstitamine on väga lihtne ja lõbus osa, aga kuidas astuda esimene samm, ja veel olulisem: kuidas astuda kahekümne viies samm?
Ma saan päris tihti inimestelt kirjasid teemal, kuidas alustada enesearenguga ning kas sellel kõigel ikka mõtet on, ja muidugi ka seda, et kuidas ikka on võimalik, et meie mõtlemine mõjutab meie elu. Umbes poolteist aastat tagasi kirjutasin ma kõikidele huvilistele pika ja põhjaliku kirja sellest, kuidas see kõik ikka võimalik on ja millest võiks alustada. Eelmise aasta sügisel jõudsin ma arusaamiseni, et juhul, kui ma soovin ka millegi muuga oma elus tegelda kui ainult neid kolme lehekülje pikkuseid kirjasid kirjutada, pean ma kuidagi kogu selle info koondama ja jagama inimestele.
Oled kindlasti kunagi heitnud pilgu peale Äripäeva rikaste edetabelile ja vaadanud, et mis summadest jutt. 4st miljardist kuni 60ne miljonini. Paljude jaoks juba utoopiliselt suured summad. Summadest hoolimata võib intervjuudest lugeda, et üldsegi mitte ei istu nad palmi all oma luksuslossis, vaid teevad tööd nagu teisedki. Ainult reisivad ehk rohkem, kaugemale, paremini. Nad ei vali restoranides või kaupluses hinna järgi. Nad teevad ise otsuseid oma elu üle. Sellise elu elamiseks sul ei pea olema 60 miljonit. Kaugel sellest.
Uhh, see on olnud maailma kiireim kuu, ma mõtlen alates mai keskelt kuni tänaseni. Või saabki juba varsti kaks kuud. See aeg on läinud tõeliselt kiiresti ning see on olnud tõeline nauding. Ma olen olnud päevade kaupa eemal arvutist ja internetist, mis oli juba omaette kergendus, sest tavaliselt on arvuti ja internet minu lahutamatu osa. Vahepeal isegi nii palju, et tunnen ennast sõltuvana sellest - mul on täiesti vajadus kogu aeg kontrollida, kas kõik on ikka okei minu mailiboksis, Sisekosmoses ja Facebookis. Milline rumalus, kas pole? Muidugi on kõik korras. Isegi siis oleks kõik korras, kui ma enam mitte kunagi ei vaataks neid kolme kohta. Kuid meie hirmud ja kontrollivajadus ütlevad meile lihtsalt midagi muud. Aga eks see ole ka lihtsalt üks kasvukoht mulle, nagu neid on lisaks sellele veel kümneid ja kümneid. Me ju kasvame iga päev, eks?
Vau! Varsti on juba kuus kuud sellest aastast möödas. Ja alles oli ju aastavahetus, ning muidugi sellega kaasnevate 2010 aasta eesmärkide seadmine. Kust üldse on tekkinud selline idee, et aasta lõpus peaksime me endale eesmärgid seadma? Ma tunnistan täiesti ausalt, et enne 2008 aastat ma ei tegelenud üldse oma eesmärkidega. Ma lihtsalt elasin oma elu nagu täiesti tavaliselt inimesed elavad, ja ma väga ei murdnud oma pead selle üle, kuhu poole ma liigun. Ma tahtsin lihtsalt, et asjad läheksid hästi. Ma soovisin, et mul oleks piisavalt raha, et minu suhted oleksid inimestega korras, ja muidugi, et tervis oleks hea. Ning siis jõudis minuni suur SALADUS. Tegelikult nägin ma Saladuse filmi juba aasta varem, kuid nagu paljude teiste vaatajatega, inspireeris see kõik mind küll väga palju, ma kirjutasin üles muidugi ka kõik ASJAD, mida ma oma ellu sooviksin
Kui ma 2006 aastal teadliku enesearengu, meditatsiooni ning positiivse ellusuhtumisega tegelema hakkasin, oli minu suurim eesmärk jätkuvalt palju raha teenida. Just oli esimene minu ettevõte pankroti läinud, kuid ma uskusin ja lootsin siiralt, et olin oma õppetunni saanud, ja nüüd olen valmis tähelennuks.
Kõik inimesed soovivad elus edukad olla. Kuigi sageli seostatakse edu ainult majandusliku eduga, ei saa alati seda nii kitsalt määratleda. Alljärgnevalt on esitatud kuus vägevat sammu, et edu saavutamisega kaasneks ka rahulolu. Paljud inimesed on endale eesmärgiks võtnud elada oma elu viisil, millega nad saavad olla meelepärased teistele inimestele. "Mida teised minust arvavad?"-mõtteviis on enda otsene orjusesse asetamine, kuid täiesti põhjendatud, sest me oleme harjunud lihtsalt ennast kogu aeg kellegi või millegagi kõrvutama. Kuid seni, kuni me ei suuda sellest mõtteviisist ennast vabastada, ei saa me saavutada ka tegelikku edu - edu koos sisemise rahuloluga. Selline programmeerimine saab alguse juba lapsepõlvest, kui meid suunatakse arvestama sotsiaalsete reeglite ning kokkulepetega. Kuna lapsevanemad on juba sellesse ühiskonnahaigusesse nakatunud, ei jää muud üle ka lastel - nad õpivad otse, kuidas vanemad käituvad, ja omandavad need oskused veatult.
Paljud inimesed elavad oma elu nende tingimuste alusel, mille nad on omaks võtnud. Nad teevad mingit tööd seetõttu, et nad oskavad seda, nad tegelevad mingite hobidega, sest nad saavad neid endale lubada ning nad suhtlevad teatud inimestega, sest nad arvavad, et see on nende väljakujunenud tutvusringkond. Aga kas sa oled mõnikord mõelnud, et kui sul oleksid need või need omadused või oskused, siis sa teeksid oma elus hoopiski midagi muud? Tekib küsimus, kust neid oskusi ning omadusi leida? Üldjuhul on meie ajakäsitlusele kaks alternatiivi - esiteks, et aeg on olemas just sellisena, nagu me seda tajume (lineaarsena), ning teine, teadlaste poolt tänaseks kinnitatud, et me ainult kogeme aega lineaarsena, ning tegelikult eksisteerivad kõik "ajad" üheskoos selles käesolevas hetkes. Viimase järgi kogeme oma aega lineaarsena ainult seetõttu, et me ei oska seda teistmoodi näha ning meie teadvus tekitab meile illusiooni, mille kohaselt möödub üks hetk teise järel.
Aeg-ajalt ilmub meedias artikleid sellest, kuidas kuskil maailma erinurkades on inimesed unes näinud lotonumbreid ning siis neid kasutades teeninud terve varanduse. Näiteks uuris ning profileeris Time Magazine'i ajakirjanik 2005. aastal Pakistani immigranti Ihsanullah Khani, kes töötas tol ajal Washingtonis taksojuhina. Khan oli näinud unes numbreid 2, 4, 6, 17, 25 ja 31, ning neid kasutades võitis ta 55 miljoni USD suuruse lotovõidu. Kas pole imeline? Aga sellel lool on ka oma varjukülg. Nimelt nägi Ihsanullah neid numbreid küll unes, aga ta kasutas seda ühte ja sama numbrikombinatsiooni järgneva 15 aasta jooksul, kuni lotovõit alles nende numbrite kaudu temani jõudis. See lugu kirjeldab ilmekalt ühe inimese usku ning püsivust, mis võib olla vajalik, et oma unistused (unenäod) tõeks teha. Kas see oli juhus? Paratamatult tekib küsimus, kas Pakistani mehe võit oli juhus või saatus?
Kui rääkida enesearengust, siis arvatakse tihti, et see peab toimuma oma kõhu arvelt - öeldakse, et isiklik areng (mõnikord samastatud ka vaimsusega) peab olema askeetlik ja raha teenimine ei käi sellega kokku. Aga kuidas siiski kombineerida kaks valdkonda - eneseareng ja raha teenimine? Mis on eneseareng? Et mõista nende kahe mõiste koostööd, on hea mõista nende tähendusi. Ehk siis, mis on üldse eneseareng? Enesearenguks saab nimetada kõike, mida me teeme oma elus teadlikult ja enda mugavustsoonist väljudes. Inimesed on paljuski oma harjumuste ning uskumuste vangid. Kui me oleme harjunud mingeid tegevusi tegema, siis teeme me seda aastaid ja võib-olla isegi aastakümneid. Mõnikord juhtub nii, et me muudame ennast alles mingi olulise kriisi või šoki tagajärjel. Kui me aga otsustame hakata tegelema enesearenguga, siis ei ole šokki vaja.
Raha teema huvitab kõiki inimesi. Isegi need, kes omavad väga palju raha, räägivad sellest, ja ka need, kellel on vähe raha, räägivad sellest ikkagi. Need grupid lihtsalt räägivad rahast erinevas kontekstis - esimesed räägivad sellest, kuidas nemad on raha teeninud, teised aga sellest, kuidas esimesed on raha teeninud. Ja lihtsalt imestavad üheskoos selle üle, kuidas mõni ikka "paneb" hästi.
Kui ma esimest korda oma teise õpetaja juurde läksin, küsis ta esimese asjana minu käest, miks ma teen neid vaimseid praktikaid? Hämmastav oli sealjuures see, et ta küsis seda enne kui ma olin talle üldse rääkinud sellest, et ma millegagi tegelen. Hiljem ütles ta, et see on tunnetetav kohe, kui keegi endaga sisemiselt tööd teeb ja tema eest seda ei varja. Aga küsimus ei olnudki selles, kuidas ja kas ta seda tajus, vaid mind üllatas tema küsimus: "Kaido, miks sa sellega tegeled? Mis on sinu motivatsioon?".
Kes ütles, et elu on lihtne? Lugedes artikleid ja raamatuid ning vaadates erinevaid filme, jääb küll vahepeal mulje, nagu soovitaks meile selgeks teha, et elu on lill. Aga kui see oleks niimoodi, miks siis me ikkagi mõnikord sipleme oma muredes? Miks me lahutame inimestest, keda me sügavalt armastame ning miks me kukume põhja, kust paljud enam välja ei pääse?
Kuna viimasel ajal räägitakse väga palju majanduslangusest, inflatsioonist ja majanduse kokkuvarisemisest, mis veab kaasa ka kõik üksikisikud, siis kõigest sellest negatiivsusest läbiimbunud meediast on võimalik end eemal hoida ainult kahel viisil. Esiteks, kolides ära meie maailmast ning asudes elama näiteks Himaalaja mägedes. Või (ja see on muide lihtsam viis) muuta oma sisemist vibratsiooni.
Ma saan mõnikord inimestelt väga põnevaid kirjasid. Ning mõnikord on need sellise sisuga, mis üllatavad mind - mõned kirjutavad, et kuna ma olen rikas, siis oskan ehk nõu anda, kuidas rikkaks saada. Mõni aga ütleb, et kuna ma olen õnnelik ja oskan elada, siis oskan ehk aidata, kuidas ka tema õnnelikuks saab. Ning mõni ütleb lihtsalt, et ma olen igavene kaabakas, et ma oma e-kursuse ja seminaride eest raha julgen küsida.
On reede õhtul kell 15.56 ning istun Tallinnas Linnahalli taga Copterline maandumisplatsi kõrval autos ja ootan mõnusat reedeõhtust 1,5 tunnist Tai massaazi. Ma ei ole oma lemmikkohta www.orientalhouse.ee külastanud juba kuid, kuigi aasta alguses lubasin endale, et hakkan siin käima vähemalt kuus korra. Aga meil on alati ju midagi endale põhjuseks tuua, et mitte võtta seda aega ning sõita sellisesse fantastilisse kohta, kus meid tervitavad suured Buddha kujud, mõnusalt suitsevad viirukid, rahustav muusika ning malbed ning tõesti oma tööd armastavad massöörid.
Mõnikord tekib küsimus, mis värk siin maailmas ikka toimub? Kuidas meie maailm on üles ehitatud? Mis on elu mõte ja kas Jumal on olemas? Ma usun, et selliseid lihtsaid küsimusi on teatud hetkel igaüks meist küsinud püüdes mõista meie maailma imelisust ja paradoksaalsust ning lihtsust. Aga võib-olla ei ole ka ...
Kas pole romantiline on mõelda, et me oleme oma maailma loojad? Innustust selleks annavad need umbes 20 erinevat raamatut, mida meie raamatupoed hetkel sel teemal pakuvad. Raamatupoodide riiulid sõna otseses mõttes upuvad hetkel kirjandusest, mis ütlevad: "Jah, see on võimalik! Mõtle positiivselt ning kõik need asjad juhtuvad ".
Kui tihti me oleme olukorras, kus me püstitame endale suured eesmärgid, aga nende saavutamiseni iial ei jõua? Olgu selleks siis uusaasta lubadused hakata trenni tegema, vahetada töökoht inspireerivama vastu või hakata lihtsalt paremaks inimeseks. Meile meeldib endaga niimoodi mängida, sest sel hetkel, kui me eesmärgi püstitame, tunneme me ennast väga hästi, kuna hetkeks identifitseerime me ennast selle isikuna, kes on juba eesmärgi saavutanud. Kuid kahjuks see vaid jääbki hetkeks. Mis siis juhtub, et me tihti oma eesmärkide saavutamiseni ei jõua?
Kuna nii kommentaarides, teistes blogides kui ka kirjade kaudu tuleb väga palju tagasisidet, et inimesed püüavad oma eesmärke saavutada mõtlemise muutmise kaudu, aga paljudel jäävad reaalsed tulemused nägemata, siis panen siia üles ühe vastuse kirjale, mille sain sel nädalal. Kuna see vastus sai nii põhjalik ja pikk, siis võib-olla on mõnel lugejal tekkinud sama küsimus mõnikord. Kokkuvõtvalt ongi postituse sisu vastus lihtsale küsimusele: "Miks külgetõmbeseadus ei tööta? Ma küll mõtlen nii, nagu raamatus ja filmis selgitatakse, aga asjad lähevad tegelikult ainult hullemaks".
See on miljoni dollari küsimus. Ning sellele küsimusele on vastuseid otsitud vähemalt miljonis erinevas raamatus üle maailma. Enamus nendest raamatutest räägivad sarnast juttu, aga natukene erinevas võtmes. Ei ole ju tegelikult nii palju lõppkokkuvõttes vaja teada, mida teha, et edukaks saada. Tuleb teha õigeid asju õiges järjekorras ja õigel ajal.
Olles mõned aastad tagasi leidnud esimesed raamatud saladusest ja külgetõmbeseadusest, olin ma hämmingus. Ma küsisin endalt ikka, et kas tõesti on maailm niimoodi üles ehitatud? Kas tõesti on võimalik, et pelgalt oma mõtete muutmisega muudame me oma maailma? Kas seda suudavad siis kõik inimesed teha? Oioioi, kas ma pean seda suurt saladust ikka hoidma, kuna muidu kõik hakkavad seda kasutama ning siis ei jätku ikkagi edu kõikide jaoks? Kas maailm ikka saab niimoodi toimida, kuna tasakaal kaoks ära, kui kõik hakkavad kasutama neid teadmisi ning kõik oleksid edukad?
Külgetõmbeseadus sätestab "Sa saad selle, millest sa domineerivalt mõtled". Eelkõige tähendab see, et tuleb jälgida meie peas olevaid mõtteid ning neid mõtteid võimendavaid emotsioone. Kui me tunneme ennast kurvalt ja teeme seda väga emotsionaalselt ehk kogu meie kehast ja olemisest õhkub kurbust, siis võime kindlad olla, et meie vibratsioon on sel hetkel väga madal ja me resoneerume kõigega, mis on madal ning negatiivne. Et seda muuta, peame me muutma oma mõtteid ning sellele järgnevad positiivsemad emotsioonid.
Eesmärkide saavutamisest räägitakse ja kirjutatakse väga palju. Viimasel ajal on poodidesse ka tohutul hulgal hakanud tekkima raamatuid külgetõmbeseadusest ning elu muutmisest selle kaudu. Viimasel külastusel lugesin kokku 11 erinevat kõrvuti seisvat raamatut, mis kõik lubavad, et just tema lugemine muudab minu maailma.