Suhted »

Ma armastan Sind praegu. Punkt.
[02. juuli 2012 | Kirjutas: Kaido | 14994 korda loetud | kokku kommentaare: 21]

Ma armastan sind. Millised sõnad! Nendes on vägi, lootus ja lohutus. Miks küll aga need sõnad meie huulilt nii rasked tulema on?

Ma armastan Sind kui lõplik lubadus.
Neid inimesi on maailmas vähe, kellele ma olen öelnud "Ma armastan sind". Need on minu kaks poega, kellele ma ütlen seda iga päev, ja veel mõned inimesed, kelle suhtes ma olen uskunud, et ma neid armastan. Kuid kas ma tegelikult ka kedagi päriselt armastanud olen?

Lapsi armastada on imelihtne. See oli just see tunne, kui minu esimene poeg mulle 8 aastat tagasi kätele pandi. See oli uus tunne, milles ei olnud võimalik enam eksida. Sel hetkel ma teadsin, et seda tunnet on võimatu kaotada - ükskõik, mis juhtub, ma armastan teda ikka.

Armastus laste vastu on lõplik lubadus nendele ja iseendale. Tänaseks on mul kaks poega, keda ma piiritult armastan. Täiesti tingimusteta. Ükskõik, mida nad teevad, või kui hästi nad hakkama saavad, ei teki mul mitte kunagi kahtlust, et ma neid jätkuvalt täiesti piiritult ja lõplikult armastan.

Armastuse lõplikkus laste suhtes on absoluutne. Mina ise ei pea mitte kunagi kartma, et ma neid vähem armastaksin, ja sama ei pea kartma ka nemad. Seda lihtsalt ei saa juhtuda. Lastele öeldud "Ma armastan Sind" on lõplik lubadus.

Ma armastan Sind ... aga ma ei tea, kui kaua?
Lapsed ei ole ainukesed, kellele olen elu jooksul "Ma armastan Sind" öelnud. Seda on kuulnud ka mõned naised. Tänaseks vist kolm, kui ma ei eksi.

Lapsi on armastada väga lihtne. Ma ei pea neid kunagi alt vedama, sest minu armastus nende vastu ei hääbu. Seetõttu ei saa nad iialgi ka minult imestades küsida: "Aga sa ju ütlesid, et sa armastad mind?!". Küll aga saab seda teha tüdruk, kellele ma 1996. aasta päikeselisel märtsikuul seda ütlesin, sest tänaseks on see armulugu ammu lõppenud, ja nii temal kui minul on hoopis teise inimesega lapsed. Kas ma siis päriselt armastasin teda, kui see tänaseks läbi on? Kas ma olen petis?

Päris armastus on lõplik. Vähemalt tundub see mulle niimoodi olevat. Kuna ma olen mitmele naisele öelnud, et ma neid armastan, aga hiljem oleme ikkagi lahku läinud, tundungi ma endale petis olevat. Kui ma kedagi armastan, peaks see olema ju lõplik. Just nii nagu ma armastan oma lapsi.

Ehk on see just põhjuseks, miks paljud mehed ei julge oma partnerile armastust avaldada. Mehed on ju pragmaatilised ja analüütilised isased - kui midagi öeldud, siis on see öeldud. Naerdakse ju eestlastest ärimeestegi üle, et nende lubadused ei ole midagi väärt - küll ütlevad üht, aga teevad teist. Sama ka ju selles äris - va armastuses: ütled täna, et armastad, aga 5 aasta pärast avastad, et ikka ei armasta. Mees, kas sa ei oska oma sõna pidada? Oled mees, või ei ole?!

Ma armastan Sind praegu. Punkt.
On üks lahendus, kuidas ma saame enda jaoks kallitele inimestele armastust avaldada, ilma, et me end petistena tunneksime. Selleni aitas mul jõuda üks imeline inimene, kes viimasel ajal on aidanud mul paljusid sasipuntraid oma peas lahti harutada.

Jah, lapsi armastame piiritult ning tingimusteta, kuid täiskasvanute armastus on teistsugune. Just seetõttu saame üksteist armastada just praegu, sõltumata, mida toob meile tulevik. Kui sa tunned, et keegi on sulle kallis just praegu, on see piisav, et teda armastada. Kes üldse teabki, mis asi see armastus täpselt on? On see kullakarvaline kallistus või karamelli hõnguline imetlus - igaühe jaoks on armastus midagi unikaalset ja isiklikku. Kuid sõltumata, mis asi armastus defineerituna on, on seda hea öelda ning kuulda. Ning kui sa hetkel rohkemas kindel olla ei saa, siis ütle lihtsalt: "Ma armastan Sind praegu."

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
02. juuli 22:47 Raili kirjutas:
Imetore, et saad öelda, et ma armastan oma lapsi...see on nii imeline. Sest on mehi, kes mitte kunagi nii ei tunne, kui ka tunnevad, siis seda välja öelda küll ei söenda!
Aga öelda ühele naisele või ühele mehele, et Sa armastad Teda.
Seda ei tajugi kohe...ma usun, et minuga on veel mõni inimene nõus, kes on olnud suhtes 15 ja enam aastat...ning siis tajunud enda ehmatuseks, et appikene, see mees või see naine ongi see kelleta ma elada ei saa...ei ärge nüüd arvake, et tekib kooseluga kaasnenud mitte teineteiseta elamise oskus..... vastupidi...tekib tunne, et oled osake tema sisse-ja väljahingatavast õhust! Mina armastan! Ja tean ka tänasel päeval, et sellel on nii suur sisu, mida polegi võimalik sõnadesse panna! Küllap leidub neidki, kes on seda osavamad defineerima. Edu kõigile leidmast üht osakest endast! Mina olen õnnelik, olen selle leidnud! Ma Armastan Teda!
02. juuli 23:17 HD-mees kirjutas:
Universum on ikka täiesti uskumatu! Ütlesin 6 tundi tagasi kallile inimesele esimest korda, et armastan teda. Nüüd lugesin seda artiklit ning kõik läks justkui oma kohale ja enne olnud väikesed kahtlused hajusid. Ma armastan Sind Praegu! Praegu! Me ju elamegi Praegu! Aitäh Sulle, Kaido! Aitäh Sulle, Universum!
02. juuli 23:21 kaja kirjutas:
SUPER!!!
03. juuli 14:23 üks naine kirjutas:
Tänud hea artikli eest!
Armastan ka lapsi ja lapsed mind, selles pole kahtlustki.
Kuidas suhtuda sellesse, kui purjus mees ütleb naisele:"Ma armastan sind!" ja tundub, et ütleb tõesti südamest..
Aga kui naine hoopis vihkab sel hetkel meest, sest ta on nii purjus, nii purjus... :(
Ja saadab mehe kuu peale selle jutuga...
Ja mees solvub...
03. juuli 17:00 aili kirjutas:
Jah ja kui su enda laps ,teismelise lõppu põdev , keda oled armastanud ja hoolitsenud ta eest kuusteist pikka aastat , ütleb sulle otse näkku, et pole temast kunagi hoolinud ega armastanud. Kuigi olen alati teda toetanud öelnud et armastan ja olen uhke ta üle nimg kui kallis ta on.

ühesõnaga laste armastamine on libe tee , väga valus tagasilöök võib tulla.
Aga lugu oli hea lugemine, aitähh Kaido!
03. juuli 23:51 Sigrid kirjutas:
Laste armastamine on tingimusteta armastamine. Selline peaks ka täiskasvanute vahel olema armastus ja mitte ainult mehe ja naise vahel vaid ka sõprade ja tuttavate, kogu inimkonna vahel.
04. juuli 17:14 homosapiens kirjutas:
Inimesed, kes armastavad ainult PRAEGU võivad seda teha, kuid nad ei tohiks perekonda luua ja lapsi saada, sest äkki 5 aasta pärast nad avastavad, et PRAEGU on möödas ja tulemuseks on purunenud südamed.
04. juuli 19:54 Laura kirjutas:
Naised, paljud teist on nõus altari ette minema, kui mees ütleb, et ta armastab teid praegu?
04. juuli 23:05 Liisu kirjutas:
Väga hea lugemine.
Ütlen oma lastele alati et armastan neid.
Ütlsin seda ka oma abikaasale seni kuni ühel päeval avastasin et pole seda mitte kunagi temalt kuulnud ja nüüd ei kuule seda ilmselt enam kunagi- läksme lahku ja mulle jäi teadmine et ta pole mind kunagi ARMASTANUD,valus oli ja on nii pikade aastate järel seda avastada.Kas üldse kunagi kuulen neid sõnu-armastan sind praegu.
05. juuli 11:11 Eve kirjutas:
Armastust ei saa tõesti ette öelda, peakski olema nii et, kui ütled et Armastan Sind, siis on see just siin ja praegu ja nii võib iga päev öelda! Armas artikkel, Kaido! Aitäh! Tuletab meelde, et ärme jätame neid sõnu enda teada :)
06. juuli 00:28 elis kirjutas:
Mul on just omal vastupidine kogemus. Mees ytles, et ta ei saa neid s6nu 6elda, kuna korra elus on ta seda teinud ja see on nyyd tema jaoks kui murtud lubadus. Naisele on siiski oluline seda kuulda ja olgu kasv6i l6ppu lisatud PRAEGU. Keegi meist ei saa ju garanteerida, mis on homme. Ja kuna mehed nii v2he ennast avavad, siis on tore, et sina seda teed!
06. juuli 00:57 Tiina kirjutas:
Inimesed võiks lugeda juba 50 aastat tagasi kirjutatud raamatuid. Näiteks mida kirjutas E, Fromm armastusvõimelisest inimesest.
08. juuli 11:01 Heli kirjutas:
Oma südames tean täpselt keda armastan,aga kahjuks öelda neid sõnu kellegile on tõesti väga raske...Olen väga palju mõelnud et miks? Kasvasin üles lastekodus ja ilma mõlema vanemata ning oma emotsioone polnud ju kellegagi jagada. Nii olen ka kogu elu vaikinud ka siis kui oleks vaja midagi öelda oma lähedastele! Neid sõnu kuulevad ainult minu kaks poega,sest nemad on mulle kõige kallimad siin ilmas! Aga alati ei ole seda ka neile lihtne öelda! Jätsin vanema pojaga hüvasti kuna ta pidi soome tööle minema. Kallistasime ja ma nii tahtsin talle öelda,et ta on mulle väga kallis! kuid sellel hetkel ma ei suutnud seda öelda... Nii ta lahkus ja mind jäigi vaevama mõte,et miks ma ei suutnud seda jälle? Ma ju tean,et iga hetk võib olla viimane...
21. juuli 19:17 Anne kirjutas:
Lapsed on osake meist ja kui armastad lapsi armastad ka iseennast...on vist nii?
31. juuli 13:50 A. kirjutas:
Armastus ei ole sama, mis suhe. Armastamisega ei pea kaasnema kooselu, abielu ega muu selline.
Minu jaoks on nii, et kui kedagi tõeliselt armastanud olen, siis jääb ta kusagile mu südamesoppi armsaks ikkagi alatiseks. Ka siis, kui meievaheline suhe on läbi ja ma temaga koos ei ole. See hea ja armas, mis meie vahel oli kunagi, ei kao kuhugi ära. Aga see, mis meid lahutas, kaob ära, kui oleme lahus. Ja nii ongi - kui ütlen, et armastan, siis armastangi. Aga kui tunnen, et meil on parem olla üksteisest eemal ja elada oma elu, siis elamegi. Vaatamata sellele, et armastan.
02. september 00:08 KV kirjutas:
Meeldib A. arvamus. Armastus on vabadus.. piirideta, kohustusteta. Ja jagamine, mitte saamine või omamine. Ja see jääb , ja nii ongi. Isegi tõesti, kui ei ole koos või ei saa koos olla.
06. november 10:27 Ave kirjutas:
Tingimusteta armastus tähendab iseenesest ikka seda, et sa armastad teist inimest just sellisena nagu ta on - st. KÕIGEST hoolimata - mida ta ka ei teeks, ei püüa teda muuta, ei omada, allutada ega siduda. Sa saad temast lahti lasta ja oled õnnelik ka siis, kui tema on kusagil mujal kellegi teisega õnnelik.
Tingimusteta armastusel ei ole ootusi. SEE lihtsalt ON.
Kes julgeb öelda, et ta suudab oma EGO kõrvale panna ja armastab teist inimest niisugusel moel?
Ma ise tunnen, et ma olen sellele väga lähedal - armastan oma elukaaslast peaaegu ootusteta ja tingimusteta ja olen õnnelik, kui tema on õnnelik - ükskõik kus ja kellega. Jätan talle õiguse valida ja ei mõista teda tema valikute eest hukka.
Niimoodi jah.
Me võime ju pasundada, kuidas me oma lapsi tingimusteta armastame. Mingil määral on see tõsi. Aga ikkagi ei suuda me vabaneda oma ootustest just oma laste suhtes. Me ikka tahame neile peale suruda oma tõekspidamisi, oma maailmavaadet.. See ei ole tingimusteta armastus. Me seame kogu aeg tingimusi selles, sest meil ei ole ükskõik, kuidas meie lastel läheb. Me ei suuda mistahes moel sekkumata kõrvalt vaadata,kui neil ei lähe hästi, sest nad on meie arvates teinud valed valikud. Me hakkame sageli endale aru andmata nende elu elama ja avaldame oma seisukohti vaatamata sellele, et seda keegi ei oota, sest me ei mõista oma laste puhul, et meil kõigil on oma õppetunnid ja teise õppetunde ei tohi ära võtta. Isegi kui meie lapsed on veel väikesed - ikka me üritame neid panna oma reeglistiku järgi elama, ikka anname hinnanguid, ikka sekkume nende individuaalsusesse laskmata sel omasoodu kasvada ja areneda. Seda hullem, kui me sellega elukestvalt jätkame, ka siis, kui nad juba ise oma otsuseid ja valikuid peavad tegema hakkama...
Mööngem, et see ON nii ja väga harva kohtab kedagi, kes oma last tingimusteta suudab armastada, tema elu elamata ja sellesse sekkumata - armastades teda just sellisena nagu ta on siia maailma meid õpetama ja ise õppima tulnud.
06. november 10:31 Ave kirjutas:
Jaa - ja see on kõige ausam - et armastan sind praegu. Punkt. See on lausa geniaalne. Filosoofid püüavad kõik suunata meid elama SIIN ja PRAEGU, sest lineaarne aeg on inimeste väljamõeldis, illusioon, kus tegelikult ei ole eilset ega homset - ongi vaid siin ja praegu.
Kõige õigem ja ausam ongi PRAEGU armastada. Ja nautida oma teekonda.
06. november 13:59 kaljo kirjutas:
Just Ave!
Siin ja praegu "mõiste" ongi tuua inimese tähelepanu olevikku,sest praeguses hetkes ei eksisteeri tingitud mõtteid,mis ehitavad üles "väärtushinnanguid":mulle meeldib,mulle ei meeldi,mina armastan,mina ei armasta....
Kui armastatakse,siis puudub mina,kes armastab.Armastuse objekt puudub,on ainult armastuse seisund.
Armastus on ka siis,kui keegi peaks olema õnnetu ja millegi pärast kannatama.....
Äkki peab paika?
08. november 13:54 Margaret kirjutas:
Ainult üks võimalus on armastada ja olla armastatud,siin ja praegu.Selleks võimaluseks oled Sina ise- oma täies hiilguses! Armastus ei ole tunne vaid otsus, nüüd ja praegu.
07. november 01:48 Klen kirjutas:
Need oleks nagu minu sõnad ja mõtted, ideaalses kirjapildis paberile pandud. Aitäh nende mõtete eest...
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Eesti presidendi perekonnanimi / kaslane:
Naeratame :)