Meelerahu »

3 olulist asja, mida inimesed töö juures vajavad, et õnnelik olla
[25. november 2013 | Kirjutas: Kaido | 8356 korda loetud | kokku kommentaare: 2]

Kõik meie ümber muutub - arusaamad, ootused ja käitumine. Kindlasti on viimase kümne aastaga muutunud ka see, mida inimesed oma töölt ootavad. Alljärgnevalt kirjeldan 3 põhjust, miks tänapäeval inimeste juhtimine nii keeruliseks muutunud on, ja mida inimesed tegelikult oma töölt ootavad.

1) Kasum ei ole enam kõige tähtsam
Me elame kasumipõhises ühiskonnas, kus ainukeseks edu mõõdupuuks on raha ja kasum. Ilma liialdusteta võib aga öelda, et ühiskond on sellisest lähenemisest lihtsalt väsinud. Me kõik teame, milleni selline lähenemine viinud on, alates lapstööjõu kasutamisest Aasias kuni reovete ookeani paiskamiseni Põhja-Ameerikas. Väga paljude meie tänaste probleemide põhjuseks on kasum - rahaline number, mille nimel kõik tööd rabavad.

Need vähesed, kes selle kasumi koorivad, usuvad jätkuvalt kasumi olulisusesse, sest nende kasum tuleb ju teiste inimeste ja loodusressursside arvelt. Küll aga ei usu enam kasumisse need inimesed, kelle arvelt seda välja pigistatakse. Inimesed on väsinud olukorrast, kus neid hinnatakse ainult selle järgi, kui palju kasumit nad ettevõtetele toovad, vaid ootavad, et neid väärtustataks selle järgi, kes nad tegelikult on. Inimesed tunnevad oma unikaalsust, ja soovivad endast jälge maha jätta, mitte olla pelgalt intellektuaalne kapital suurettevõtte bilansis.

Seetõttu ongi üha raskem inimesi juhtida ja motiveerida kasumi ning numbrite kaudu. See töötab küll jätkuvalt hirmumehhanismina ("kui su müük järgmisel kuul x EUR ei ole, vallandame su"), mis paneb inimesed tegutsema, kuid sellel ei ole midagi pistmist inimeste motiveerimisega ehk tunde "tahan teha" tekitamisega nende sisse. Kuna inimesed on saanud aru, et nende produktiivne elu on piiratud 40 aastaga (vahemik 25-65 eluaastat), ei taha keegi seda aega ära raisata selleks, et kellegi taskuid kasumiga täita. Ja eriti ei soovita seda teha teiste inimeste ja looduse arvelt.

Kasum ei ole enam kõige tähtsam. Kuna inimesed on õppinud väärtustama iseennast ja teisi inimesi, ei õnnestu vanadel juhtidel enam inimesi kaasata, inspireerida ja motiveerida. Nad vajavad uut lähenemist, mis eeldab inimestega päriselt dialoogi astumist ja nendest päriselt hoolimist.

2) Ambitsioonid ei ole enam kõige tähtsamad
Veel 25 aastat tagasi tiirles kõik saavutuste ja ambitsioonide ümber. Kuna meie identiteet baseerub paljuski saavutustel, oleme aastasadu pingutanud selle nimel, et olla Keegi. Ka see olukord on muutumas, sest üha enam inimesi näeb sellest illusioonist läbi. Me kõik oleme juba keegi, ja me ei vaja pangadirektori tiitlit selleks, et enda olemasolu õigustada.

Loomulikult on siin veel väga palju erandeid, sest meedia ja üldsus sisendab meile jätkuvalt, kui oluline on saavutada elus edu ja olla teistest parem. Siiski loobub üha enam inimesi oma karjääridest sotsiaalse ettevõtluse, elustiiliäride ja vabatahtliku töö kasuks, sest nad tunnevad, kuidas kellegi teise heaolu nimel töötamine pakub isikliku saamahimu rahuldamise kõrval veel teistlaadi naudingut - rõõmu andmisest millegi suurema hüvanguks. On ju kvantfüüsikudki avastanud, et fundamentaaltasandil toimib kõik koostöös - kui ühe elektroni laeng hakkab lõppema, tõttavad teised talle appi. Nad lihtsalt "teavad", et tervik saab eksisteerida ainult vastastikuse koostöö tulemusena, kus kõik indiviidid panustavad ühtse terviku säilimise nimel.

Ehk on aeg ka inimeste maailmas nii palju edasi arenenud, et üha enam mõeldakse laiemalt kui ainult oma tagahoov. Me ei saa eeldada, et kõik inimesed sünnivad sama võimekatena - mõned lihtsalt vajavad rohkem abi kui teised. Ning kuna üha rohkem inimesi tunneb enese sügavama olemuse ära, milleks on andmine, abistamine ja panustamine millessegi suuremasse kui mina ise, ongi vanadel juhtidel üha raskem neid inimesi kontrollida, motiveerida ja inspireerida suurkorporatsioonide aktsionäride taskuid täitma. Inimesed lihtsalt tunnevad, et nad soovivad elus teha midagi olulisemat kui vaid iseenda ja üksikute edukate rikkust suurendada.

3) Inimesed soovivad olla lihtsalt õnnelikud
Kolmas põhjus, miks vanad juhid enam oma tööga hakkama ei saa, seisneb lihtsas faktis, et paljud inimesed ei soovi enam olla edukad, vaid lihtsalt õnnelikud. Kuna keskmine inimene veedab oma elust töötades 40 aastat (25-65 eluaastat), ei taha mitte ükski nendest seda aega lihtsalt ära raisata "raha teenimise" egiidi all.

Kujuta ette, et sa oled 85 aastane. Kuidas sa sooviksid mäletada oma elu kõige ilusamat, kõige elujõulisemat ning kõige võimaluste rohkemat aega? Kas sa soovid seda mäletada kui ainult palga nimel rassimist, või soovid sa mäletada, et sa tundsid, kuidas sa said ennast teostada, kuidas sa oma tegemistest rõõmu tundsid, kuidas sa tegid midagi olulist, ja kuidas sind selle eest tunnustati? Ei pea olema geenius, et arvata, kumba sa eelistad.

Aristoteles ütles juba 400 BC, et kõikide inimeste kõige fundamentaalsem soov on olla õnnelik. See ei ole muutunud. Me kõik soovime oma elust rõõmu tunda ja teha iseenda ning teiste jaoks olulisi asju. Kas see, mida sa praegu töö juures teed, tundub sulle oluline? Kui ei tundu, siis ära rutta töökohta vahetama, vaid mõtle kõigepealt sellele, kas selle töö juures on siiski midagi, mis sulle juba meeldib?

Kuna vanad juhid eeldavad, et inimesed töötavad ainult palga teenimise eesmärgil, on nad võimetud neid inimesi päriselt motiveerima. Inimesed ei tööta palga nimel, inimesed töötavad vaid selle nimel, et olla õnnelik. Nad lihtsalt ei oska oma tööd ja elu alati sellise nurga alt vaadata. Selle väite kontrollimiseks võib küsida, mida inimesed oma palgaga teevad - kas kuhjavad lauasahtlisse või kulutavad selle vajalikele asjadele? Isegi, kui kogu raha kulub pangalaenule ja söögile, elavad nad siiski kodus, mis teeb neid rõõmsaks. Seal on pere, kes nendel silma särama paneb, ja sõbrad, kellega reede õhtul koos veini juua ning juttu puhuda. Kogu raha, mis tööga tuleb, kulub tegelikult ju asjadele, mis meid õnnelikuks teevad. Me ei tööta mitte kunagi raha nimel, vaid positiivsete emotsioonide nimel, mida selle raha eest endale lubada saame.

Teades, et tegelikult töötame positiivsete emotsioonide nimel, tekib küsimus juhile, kas palga maksmine on ainuke viis inimestele positiivseid emotsioone pakkuda, või on midagi veel? Kui kõik inimesed on sõltuvuses positiivsetest emotsioonidest, siis võib ju neid luua ka kahe palgapäeva vahelisel ajal. Ja siin on väga suur roll just juhil, kes eelkõige kujundab firma või osakonna sisekultuuri. Kui seni on kõik arvanud, et juhtimine tähendab planeerimist, organiseerimist ja kontrollimist, siis uued juhid teavad, et tegelikult tähendab inimeste juhtimine ka palju muud nagu näiteks kaasamist, tunnustamist, hoolimist jms.

Just see on põhjus, miks paljud juhid ei saa enam vanal viisil hakkama. Üha enam töötajaid on teadvustanud, et nad ei taha ainult raha teenida, vaid tahavad end nii töövälisel kui ka töö ajal hästi tunda. Nad saavad aru, et palk on oluline, aga samuti on palk piiratud - juht ei saa seda igal kuul tõsta, mistõttu on üha rohkemate inimeste huulil küsimus juhile: "Jah, me saame aru, et sa palka hetkel tõsta ei saa, aga mida sa saad teha lisaks palgale, et me ennast töö juures hästi tunneksime ja siin end teostada tahaksime?".

Sellele küsimusele paljudel vanadel juhtidel vastus puudub. Seda aga seni, kuni juht esitab sama küsimuse iseendale - mis teeks mind töö juures päriselt õnnelikuks? Ma veedan 40 aastat oma elust ja 75% oma ärkveloleku ajast töötades - kui ma teen seda ainult palga pärast, raiskan ma lihtsalt oma elu ära. Mida ma saaksin omalt poolt juhina teha, et minu inimesed niimoodi ei tunneks?

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
26. november 21:48 Hillar kirjutas:
Jutt huvitav ja tõsi.
Olin ise suurfirmas IT - tehnik.
Tean siia maani on seal põhinäitaja kasum.
Kasum läheb omanikule kes on välismaalt.
Teda ei huvita kuidas see saavutatakse,
Paljud lahkuvad omal soovil, paljusid murrab
haigus. Haigused ikka sellised mis kiiresti ja
lõplikult rajalt viivad.
Need helgemad pooled mis firma pakkus nulliti
lõpuks ära - liiga kulukad. Vaja kasumit teenida.
Ikka üle laipade kui nii väljendada. Seda kasumi
ahnust välja juurida on huvitav. Kõik nii hakkavad mõtlema,
kes kasumit ei himusta on tore. Edu kõigile .Päikest !
29. november 14:04 ;) kirjutas:
Inimesed vajavad eelkõige aega, ruumi ja rahu. Seda nii eraelus kui ka tööjuures. Kui need tingimused on loodud, siis alus heale koostööle pandud. Loomulikult tuleb igasse inimesesse suhtuda kui unikaalsesse inimesse, kellel on ainulaadsed võimed ja anded.

Tööandjad võiksid ära unustada väljendi, et "asendamatuid inimesi ei ole olemas". Niisugune lause, kui see üldse mingit mõtet omab, on küündimatu, kohatu ja solvav ning näitab eelkõige kui hästi tööandja ennast ise tunneb ja austab. Loomulikult võib inimesi töökohal "välja vahetada", kuid asemele tuleb ikkagi unikaalne ja kordumatu inimene, nagu oli ka eelmine, kes teeb sama tööd teisiti ja võib olla paremini.

Mina ootan töötajana tööandjalt eelkõige enese aktsepteerimist niisugusena nagu ma olen. See ei tähenda, et töö ei tohi sisaldada väljakutseid, vastupidi, see on pigem nauding
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):