Meelerahu »

Kuidas väikestest rõõmudest suured tekivad?
[16. aprill 2012 | Kirjutas: Kaido | 9203 korda loetud | kokku kommentaare: 7]

Mida sa tegid eile sellist, mis sind naeratama pani? Kui see oli isegi midagi väga väikest, tuleks seda teha ikka ja jälle, et väikesed rõõmud suurteks saaksid kasvada.

Väikeste rõõmude psühholoogia
Meie mõistus kipub meile ütlema, et ainult suured võidud ja muutused elus väärivad tähistamist. Me loodame tihti, et midagi väga tähtsat meie elus juhtuks, mis muudab hetkega kõik. Ja kui see peaks juhtuma, oleme rõõmsad ja õnnelikud.

Õnneks näitab praktika, et mida vanemaks me saame, seda enam oskame ka väikestest asjadest rõõmu tunda. Kui oleme 20-aastased, tundub meile, et maailm on meie ees valla. Kui me saame 30-aastaseks, oleme mõistnud, kes me oleme ja mida me elult soovime. Ning kui me oleme 50-aastased, siis taipame, et järelejäänud 30 aastat ei ole mõtet elada lootuses ja ootuses, et midagi suurt juhtub, vaid õpime rõõmu tundma ka väikestest asjadest.

Kuid miks mitte teha seda kohe praegu, sõltumata, kui vana sa hetkel oled? Ning kui sa tunned, et elus ei olegi justkui midagi, mille üle väga rõõmustada, alusta päris väikestest asjadest.

Väikeste rõõmude psühholoogia on õpetus pisikestest teadlikest tegevustest, mis meile rõõmu valmistavad. Üheks minu väikeste rõõmude psühholoogia praktikaks on kohvikukülastused pühapäeva hommikuti. See on midagi väga lihtsat ja väikest, aga pakub igal korral suure sületäie rõõmu.

Otsusta väikeste rõõmude kasuks
Tihti võtame elus ette suuri muutusi seetõttu, et oleme eluga plindris. Kuna me ei saa enam halvenenud tervise, emotsionaalse läbipõlemise või materiaalse pankroti tõttu senisel viisil edasi minna, oleme sunnitud hakkama midagi teistmoodi tegema. Sellisel juhul tegeleme klassikalise psühholoogiaga - me sekkume juhul, kui midagi on juba halvasti.

Väikeste rõõmude psühholoogia alustab aga sekkumist oluliselt varem - me ei pea olema "auku" kukkunud, et end juba mugavustsoonist välja suruda ning midagi rõõmustavat teha. Näiteks mul ei ole mitte mingisugust "valu" end igal pühapäeva hommikul kodust välja ajada, et oma maailma parima sõbraga üks suvaline Tallinna kohvik välja valida, ja sinna kohale minna. Lihtsalt selleks, et end hästi tunda.

Kuna ma olen seda traditsiooni juba mõned kuud praktiseerinud, tundub mõnikord, et täna ei viitsi. Tahaks hoopis raamatut lugeda või niisama laiselda. Kuid see on just hetk, mil peame teadlikult otsustama oma väikeste rõõmude praktikat jätkata, sest väikesed rõõmud kuhjuvad ja moodustavad mälestustesse ühe suure ning päikeselise rõõmu, millele mõeldes iga kord tuju heaks läheb.

Vali oma pisikesed rõõmud
Sinu pisikene rõõm ei pea oleme sama nagu minul. Me oleme erinevad inimesed ja elame erinevates kohtades. Võib-olla isegi erinevates maailma otstes. Kuid see ei tähenda, et sa ei saaks praktiseerida väikeste rõõmude psühholoogiat ning nautida sellest tulenevaid hüvesid. Ära jää ootama seda aega, kui midagi juba halvasti on. Alusta oma rõõmude praktikatega juba siis, kui kõik hästi on. Kuhja kõik rõõmud oma elus üksteise otsa ja vaata, kuhu see välja viib. Ühel hetkel võid sa märgata, et elus on rõõmu nii palju, et mured ei saagi enam löögile. Ja kui saavad, oled sa oma psüühikat juba rõõmudega nii palju treeninud, et see oskab ka muredega paremini hakkama saada.

Väikesed rõõmud viivad suurte rõõmudeni. Väikesed sammud viivad väikeste rõõmudeni. Astu esimene väike samm just praegu - võta tass teed või kohvi, ja mõtle oma parima sõbra, kallima inimese või armsaima lapse peale. Sellest piisab.

***

Raamat meelerahu leidmisest ja elurõõmu kasvatamisest 


Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
17. aprill 17:22 liisi kirjutas:
aga,kui mul pole seda parimat sõpra,kallist inimest ja last?
17. aprill 23:56 Ma kirjutas:
Liisi, kas sa ei ole mõelnud, et sa oled ka enda jaoks "kallis inimene"? Individuaalsed tegevused pakuvad ka endale rõõmu ju tegelikult :)
30. aprill 19:42 Kersti kirjutas:
Kui sa püüad märgata rohkem rõõmsaid,armsaid momente elus, on sellel "kombel" magnetjõud kõljes küll,seda enam hakkavad nad tulema sinu ellu lisaks.
06. mai 19:30 Kris kirjutas:
"väikesed rõõmud kuhjuvad ja moodustavad mälestustesse ühe suure ning päikeselise rõõmu, millele mõeldes iga kord tuju heaks läheb." just nii.
06. mai 20:21 J.K. kirjutas:
See on hea,mida nooremana neid asju otsima hakata!Noorel on üldiselt veel need õigused,et lähedaste lahkumine ei häiri rõõmu.Haigused jälle üldiselt ka.
Tormamine,nõudmine,ootused....väsitavad keha.Siis tuleb hakata õppima valu läbi,raskemat teed pidi.
Meil on võimalus peatumise kaudu õppida ja kui me ise noorena seda teed ei oska otsida ja peatuda,ootab meid raskem õppimine.
Rõõm on kuulda,et leidub palju noori otsijaid.
Tegelikult me otsime juba kõik ja juba noorena,aga me ei tea veel,mida otsime täpsemalt.Kõik me otsime armastust,aga me veel määrame,milline see peaks olema.Siis kui hakkame aru saama,et armastust ei määrata,oleme oma teeotsal,mis kannab meid sisemisse rõõmu.
Iga hetk,kui märkame oma ootuseid, on suur kandev jõud ja tänamist väärt.Jälle on märgatud "kändu" oma teel ja sellel korral me ei "komista"!!
Oi,seda rõõmu, leidkem see iga hetk!
Muidugi tänud ka sellest rõõmude psühholoogiast.
28. juuni 17:02 Nipi kirjutas:
Tahtsin vastata Liisile...
Mul on üks tuttav, kellel ei ole kallimat, sõpru ega last.
Ja tead, miks? Sest temaga on peaaegu võimatu sõber olla... Rääkimata muust. Ta tõrjub kõiki ja kõike.
Loodan, et sina ei ole samasugune ja kui oled, siis muuda end kindlasti! Ole avatud ja varsti on sul ka kallim, sõbrad ja võibolla ka laps :)
Ilusat elu :)
12. november 18:25 Allan kirjutas:
Ja Jehoowa olgu su ülim rõõm, siis annab Ta sulle mida su süda kutsub.
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):