Eneseareng »

Mõnikord töötavad ainult äärmuslikud meetodid
[14. mai 2012 | Kirjutas: Kaido | 7095 korda loetud | kokku kommentaare: 9]

Nädal tagasi algas minu väike isiklik "30-päeva eksperiment", mille käigus ma loobun kuuks ajaks maiustustest (vaata siin). Nädal on möödas, ja enesetunne on lausa super. Ma olen selle aja jooksul ühe korra sohki teinud, kui neljapäeval Tallinna Haridusameti 70 töötajale koolitust tehes kogemata lõunalauas ühe kisselli kohupiimaga nahka pistsin. No lihtsalt ei olnud meeles. Ülejäänud nädala aga olen igasugusest magusast hoidunud ja tunne on väga hea. Kehal on kerge olla ja olen uhke oma väikese võidu üle. Kaalugi olen natukene kaotanud, mis on nädalaga kahanenud 83,6 kg peale (algne kaal 84,4 kg). Mõnus.

Keha suhtleb meiega impulsside kaudu
Tuleb tunnistada, et esimestel päevadel oli olukord päris imelik. Ma ei teagi, kas põhjus oli psühholoogiline või füsioloogiline, aga igatahes oli kahel esimesel õhtul väga ebamugav olla. Pilk otsis muudkui magusat, mida põske pista, kuid ma jäin enesele kindlaks.

Keha suhtleb meiega signaalide kaudu. Mõnikord on neid signaale keerulisem, mõnikord lihtsam lugeda, kuid mida enam me neid märkama õpime, seda lihtsam on endaga hakkama saada. Ma usun, et nende signaalide märkamine on otseselt seotud eneseteadlikkusega ja oskusega oma keha muidki veidrusi tähele panna. Veidrused nagu mõtted ja emotsioonid. Nii nagu me oleme harjunud samastuma kõikide oma mõtete ja emotsioonidega, samastume ka impulsiga, mis ütleb: "Võta see küpsis ning pista endale põske".

Sellises olukorras on meil kolm võimalust. Esiteks, me märkame (teadvustame) seda impulssi, ja laseme lahti. Teiseks, me ei märka impulssi, vaid samastume sellega, ning anname sellele järgi (pistame küpsise põske). Ning kolmas, me märkame küll impulssi, aga me ei oska sellest lahti lasta, vaid surume alla, mistõttu oleme vihased ning õnnetud.

Impulsside mõju ajas väheneb
Need kolm olukorda on tuttavad igale inimesele, kes on kunagi proovinud mõnda harjumust muuta. Olgu selleks siis magusa söömine, varajasem ärkamine või Facebookis ringiluuramise vähendamine. Niipea, kui vana harjumus pead tõstab, oleme taas valiku ees: teadvustada ja lahti lasta, kaasa minna, või kannatada.

Hea uudis on see, et impulsi tugevus ajas väheneb. Sõltuvalt eesmärgist, võib impulss väga tugev olla mõnest päevast mõne kuuni. Minu käesoleva eksperimendi raames on see impulss praktiliselt juba kadunud - mul ei ole enam vajadust magusat süüa. Ma saan vajalikud kiired süsivesikud kätte kas puuviljadest või jogurtist, mistõttu ma ei pea enam oma keha maiustustega kurnama.

Äärmuslikkus on edukas ujumine vastuvoolu
Just asjaolu, et ma suudan maiustustest loobumise asendada millegi muuga, võimaldas mul mööda hiilida harjumuste muutmise kuldreeglist - väikesed sammud viivad suurte võitudeni -, ja valida äärmuslik tee "Ei maiustustele!".

Tavaliselt ei ole äärmuslikud meetodid efektiivsed, sest need kurnavad meid ära. Üldjuhul ei piisa tahtejõust, et oma elus kardinaalseid muutusi läbi viia - me vajame selleks hoopis harjumuste muutmist, mis on oluliselt pikem ja vaevarikkam.

Ma ei oska hetkel adekvaatselt hinnata, kas minu harjumus on selle nädalaga juba muutunud või mitte, kuid igatahes jätkan ma oma eksperimenti. Ausalt öeldes on see seni kulgenud lihtsamini kui ma arvasin. On suur tõenäosus, et ma loobun maiustustest tervikuna. Jah, siiski ühe erandiga - pühapäevased väikeste rõõmude praktikad (vaata siin). Tulevikus plaanin süüa magusat ainult 1 kord nädalas - pühapäeviti tükk head kooki ühes heas kohvikus ühe hea kohvi kõrvale ühe maailma parima sõbraga.

 

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
14. mai 16:19 Rene kirjutas:
Tervislik elustiil peakski olema elustiil.
Magusat võib süüa, aga õigel ajal ja õiges koguses.
Kui on hirmus magusaisu, siis tuleneb see tavaliselt vähesest rasva ja suurest süsivesikute kogusest.
14. mai 16:46 T.V kirjutas:
Osalen ka eksperimendis =D nii et siis nädal täis ;) Ka uhke enda üle..ema tegi uut kooki eile ja no mõte oli küll, et no prooviks ühe ampsu =D aga ei..suutsin seda mitte teha ;)
Ausalt öeldes ei ole mul ka raske see olnud...avastasin ainult ühe asja...poes ringi jalutades leidsin end (ilmselt vanast harjumusest) mitu korda magusaleti juurest...naljakas =D kas see on ka harjumus teatud riiulite vahelt läbi jalutada =D ju siis ;)
Ja veel üks tähelepanek...ma nägin unes, et sõin kogemata midagi magusat ja siis kui olin selle ära söönud meenus mulle, et UPS ma ju ei oleks tohtinud =D Õnneks see jäi unenäoks =D

Selline eksperiment saab ainult head teha, nii et keep going ;)
14. mai 21:30 Liina kirjutas:
Minul möödus nädal samuti kergelt ja maiustustevabalt kuni eilseni, mil sõin mõned šokolaadikommid. Nimelt oli mul eile 23 km jooks ning pärast selliseid pikki jookse keha lausa nõuab kiireid süsivesikuid jm rämpstoitu. Kes on sellise aeganõudvama ja raske pingutuse läbinud, see kindlasti mõistab mind. Veel raskem on pärast täispikka maratoni, mil tekib väga suur vajadus süüa asju, mille poole muidu üldse ei vaatakski (nt rasvased friikartulid). 42 km pikkuse distantsi läbimise järel on mu keha kulutanud u 3000 kcal. Seega minu arvates on täiesti mõistetav, et pärast ränka füüsilist koormust on lausa tung igasuguse rasvase ja magusa järele. Või mis te arvate?

Aga muidu olen ma juba ammu mõelnud, et võtan nädalas ühe päeva, mil luban endal süüa magusat, sest täiesti loobuda pole kunagi kavatsenud. Eksperimendi raames mõneks ajaks muidugi võib. Samuti jätan alles nö libastumised pärast raskemaid füüsilisi pingutusi, sest olen oma kehaga sõber ja kui ta ikka tungivalt nõuab midagi, siis ma ei saa ega taha teda kuidagi keelata. Õnneks tuleb sellist asja ette kõigest 2-3 korda aastas.

Ahjaa, kaal võrreldes eelmise esmaspäevaga on sama.
15. mai 12:44 Marx kirjutas:
42 km joostes ja kõigest 3000 kcal - päris säästlikul reziimil keha siis. Ojaa, peale koormust on see lausa 'kohustuslik', seal saab ka veidi valida, missugust kiiret kasutad aga printsiibis võid tol hetkel energiatasakaalu saavutamiseks kõike sisse ajada:)
17. mai 19:19 viive kirjutas:
tubli suur saavutus kaalust alla võtta.
17. mai 21:00 Eve kirjutas:
Eriti meeldis mulle viimane lause, kuna ma eksperimendis ise ei osale. Naudin ka väga kohvikus head kooki hea kohviga, kuid harva ja siis ongi väga hea nautida ja naudin just üksi olemist vahest, kuna enamus ajast palju suhtlust.
26. mai 00:55 Sigrid kirjutas:
Teadlikult tehtud valik on alati kerge, sul on fookus sellele tegevusele ja sa tead täpselt miks sa seda teed. See ei saagi raske olla :) Jõudu!
07. juuni 21:44 Mai kirjutas:
olen ka loobunud maiustustest, ja ei taha neid enam, mind aitas see, et suutsin leida looduslikud toitaineid-vitamiinid, mis kehale kasulikud, ning magusaisu vähenes iseeneest, samuti kaal, ilma pingutamat.
ja nyyd ei maitse enam ei kringlid ega muud koogid, saepuru maitse tuleb suhu neid vaadates :D Ka kommid on ebameeldiva maitsega nüüd.
magusaisu on enamjaolt vitamiinide jm ainete puudusest, keha tahab seda kuidagi kompenseerida, ja kuna magusga liiga ära harjutud, siis ju nii lihtnse seda suhu pista.
Tegelikult saab ka tahtejõudu kasutamata magusast loobuda, kui keha korralikult ja õigesti toita :) Kahjuks meie poeletid soosivad vastupidist.
27. november 01:22 Noir kirjutas:
JA kui see kedagi ei aita, siis Toortoitumine on kindel laks, mis mind ehmatas kunagi, et kaotasin kahe nädalaga 5 kg. Tegelikult iga isu taga on teatud tunne või emotsioon, millega peaks alateadvuses töötama aga see juba keerulisem. Aga raskemates olukordades annab toitu õnnistada või sõnad peale lugeda ja end lihtsalt ümber programmeerida, et see teeb sulle head ja saad kõik vajalikud ained sealt kätte. Aga selleks peab usku olema.
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):