Eesmärkide saavutamine »

Positiivselt mõtlemise rasked küljed
[18. jaanuar 2010 | Kirjutas: Kaido | 7360 korda loetud | kokku kommentaare: 15]

Kui ma ise loeksin regulaarselt külastajana Saladuseblogi või zenTeed või kõiki neid raamatuid, siis jääks paratamatult mulje, et kõik see on nii lihtne. Lihtsalt oled õnnelik ja kõik head asjad juhtuvad. Ega ikka ei juhtu küll tegelikult.

Viimasel ajal olen läbi erinevate kommentaaride blogis saanud vihjeid, et maru hea, kui kellelgi vähemalt need asjad töötavad, et nendel küll ei tööta. Ja ma saan nädalas umbes kümmekond kirja, millest enamikud kusjuures küsivad just seda, kuidas kõike ikka tööle saada? Nagu mina teaksin täpselt neid vastuseid, jah ... Ega ikka ei tea küll tõesti. Ma olen ju samuti üks täiesti tavaline inimene nagu iga lugejagi siin blogis. Ka mul on raskused ning probleemid elus nagu meil kõikidel. Kui mul ei oleks probleeme, siis tekiks küsimus, mida paganat ma siin Maa peal teen? Me ei tule ju siia lulli lööma ja pulli tegema. Me tuleme siia, et saada haiget.

Kas Buddhal oli õigus

Ma usun, et Buddhal oli 100% õigus, kui ta avastas, et ainuke tõde siin Maal on see, et elu on kannatus. Ma siiski ei tõlgiks seda kannatuseks, kuna eesti keeles kõlab see liiga kitsalt, kuid nimetaksin selle vaevaliseks. Jah, elu on vaevaline. Kahtlemata.

Buddha avastas selle, kui ta nägi enda ümber vananemist, haigusi, surma, nälga ja otseseid füüsilisi kannatusi. Ja mis toimub meie elus praegu? Kas midagi on üldse muutunud? Vaata meid ümbritsevat maailma - mis siin toimub? Kõikide elu on vaevaline. Jah, on mingi hulk inimesi, kes oskavad oma elus keskenduda headele külgedele, kuid ega see ei tähenda, et nende elus oleks ainult üks suur rõõmupidu. Ma ei usu seda mitte iialgi. Isegi kõige rikkamate, kuulsamate ning õnnelikemate inimeste ja perekondadega juhtub halbasid asju. Nii ka sinuga. Ja nii ka minuga. Sest see on just see, mida me nimetame eluks.

Ma olen korduvalt kirjutanud, et elu on rütm. Meie kõikide elus on rütm. Ja mis on kõige huvitavam meie sisemise rütmi juures? Meie sisemine rütm määrab meie taju ja selle, kuidas me tunnetame oma välismaailma. Ma ise olen seda kogenud viimased 4 päeva, ja rütmi muutus toimus jälle täna.

Vanad ja tuttavad hirmud

Neli päeva tagasi kerkisid üles mingit tüüpi hirmud, mida ma ei olnud kogenud juba pikka aega. Need on täiesti klassikalised õpikuhirmud sellest, kuidas asjad võivad küll hetkel olla suurepärases seisus, aga mingi hääl ütleb meile, et see kõik võib olla siiski ajutine ning asjad võivad muutuda. Ja kontrollifriigid nagu me inimesed ikka oleme, püüdsin ma seda hirmu kontrollida. Endalegi märkamatult hakkasin ma analüüsima kõiki oma projekte, nende võimalikkust ja kogu elu võimalikkust sellisel kujul, nagu ma seda viimase aasta olen üles ehitanud. Ja ma avastasin, et mingi hääleke muudkui kordas minu peas, et see ei ole võimalik. Ja kui mingi hääleke ütleb peas, et see ei ole võimalik, hakkab meie ratsionaalne meel kohe tööle selles suunas, kuidas see võimalikuks teha. Ja see on suurim viga, mida me saame teha. Miks?

Kõik, mis loeb, on vibratsioon. Vastavalt oma vibratsioonile loome me oma elu. Kuigi paljude jaoks on see väga primitiivne lähenemine, siis peale kolmandat raamatut kvantfüüsikast see enam nii primitiivne ei tundu, vaid hakkame tasapisi uskuma, et see võibki nii olla.

Seega on oluline see, missugune on meie vibratsioon. Sest läbi vibratsiooni tekib resonants ja resonantsi kaudu toimub kogu maailma kogemine.

Nüüd on küsimus selles, mis vibrasioonis ma olen. Näiteks, mis vibratsioonis ma olin viimased 4 päeva, kui ma analüüsisin oma ärisid ja projektide võimalikkust? Eriti põnev oli see, et ma olin selle tegevuse juures täiesti teadlik ning kontrollisin oma mõtlemist, kuid ei märganud üldse, kuidas ma olin väga sujuvalt nihkunud EduTeadvuse rezhimilt PuudusTeadvuse rezhiimi. Ja ma ei märganud seda üldse. Alles nüüd, kui rezhiim on uuesti muutunud (tegelikult sel hetkel, kui toimus taipamine, et mees, mida sa teed?), tunnen ma erinevust. Mida see täpsemalt tähendab?

PuudusTeadvus vs EduTeadvus

Alati, kui me soovime või unistame midagi, oleme me PuudusTeadvuses, sest me kinnitame endale, et MA TAHAN SEDA, järelikult MUL EI OLE SEDA. Ja just see on sihitis, millele läheb energia - MUL EI OLE SEDA. Ning kogu meie olek peegeldab seda seisundit (PuudusTeadvust), mitte EduTeadvust - vibratsiooni, mis resoneeruks sellega, et mul juba on see olemas.

Ma märkasin ka seda, et minu ratsionaalne vasak ajupoolkera oli nende päevade vältel palju aktiivsem kui tavaliselt. Minu huvi meditatsioonide jt praktikate vastu langes, ma ei viitsinud lugeda ja ka kirjutada. Kõik jäi seisma justkui. Ja mis oli selle põhjuseks? Lihtsalt alateadliku meeleseisundi muutus.

Ma õppisin jällekord midagi. Ma õppisin, kui peenes maailmas me elame ja kui oluline on mõista, mis rezhiimis me oleme. Ja taaskord on mul võimalus mõista ka teisi inimesi paremini, kes helistavad või kirjutavad ja ütlevad, et nad küll mõtlevad positiivselt, aga ei saavuta tulemusi. Samas, kui ma kuulan nende häält või tajun nende sõnumit kirjas, näen ma, et nende rezhiim on midagi palju muud kui EduTeadvus või KüllusTeadvus. Nihe on toimunud mentaalsuses, kuid see ei ole jõudnud meeleseisundini. Aga see on kõige olulisem. See on see, millest kõik muu alguse saab. Ma ise kogesin seda eelnevate päevade jooksul ning julgen kinnitada, et see on väga õhkõrna piirjoonega mäng - kuidas muuta oma alateadlikku seisundit? Ei piisa sellest, kui me mõtleme hästi, sest see on mentaalne protsess. Ei piisa ka sellest, kui me kirjutame oma eesmärke üles, sest ka see on mentaalne protsess. Ainuke, mis võib aidata, on see, kui me muudame oma sisemist olemise seisundit PuudusTeadvusest KüllusTeadvuseks. Ma tean, et seda on kirjutada ja rääkida lihtsam kui praktikas teha, aga me peame pingutama. Sest see on võti. Seda ütlevad nii kõik pühamehed, teadlased ja praktikud. Ning seda kogesin ma ka eelneva nädala vältel.

Kuidas elada EduTeadvuses?

1) Küsi endalt, mis on sinu jaoks tõeliselt tähtis? Jäta kõrvale kõik eelarvamused ja hirmud, kas see on võimalik või mitte. Usu sellesse, et meie maailm on üles ehitatud viisil, et meil on õigus tegelda sellega, mida me kõige rohkem soovime ning meil on õigus selle eest ka õiglast tasu saada

2) Keskendu headele asjadele oma elus. Meie elus on alati häid asju. Neid asju saame me kasutada ankrutena hea emotsiooni ja seisundi loomiseks. See ei ole lihtne, kui masendus on peal, aga võimalik. Luban seda sulle.

3) Luba elul oma rada minna Meile meeldib kontrollida oma elu kulgu. Meile tundub, et kui meie ei kontrolli oma elu, kes siis veel seda teeks? Aga ära muretse, ehk on siiski keski või miski, mis võib sind aidata.

4) Ära mõtle selle peale, mida sa tahad. Vaid hoopiski hakka kohe elama seda elu. See on kindlasti kõige keerulisem punkt, sest kuidas elada elu, mida meil ei ole. Aga tegelikult sa tead vastust. Sa tead, mis tunne oleks olla siis, kui sa oled oma eesmärgi juba saavutanud. Sa tead, mis tunne oleks elada uut elu enne uut elu. Lihtsalt lase oma hirmudest vabaks ja ole vapper, sest just vaprust vajad sa, et astuda väikseid samme oma uue elu suunas. Usalda, ja lase vabaks.

Jah, küllusteadvuse nimel tuleb pingutada. Ning see on paradoksaalne. Väga paljud inimesed küsivad, et miks see eesmärkide saavutamine peab nii keeruline olema? Aga see küsimus ju kätkeb eneses juba vastust. Kui see ei oleks nii keeruline, siis ei oleks vaja seda teha. Ehk kui sa juba mõtleksid ja oleksid positiivne, siis ei oleks keeruline olla ja mõelda positiivselt. Kuna see aga tundub väga keeruline, siis järelikult oled sa hinges veel nii kurb ja negatiivne, et selle vastandile keskendumine tundub ebamugav ja raske. Kas pole see elu ikka tõliselt perfektselt imeline? Selline mäng, et ka kõige suurem lavastaja ei suudaks selliseid asju välja mõelda. Igatahes müts maha selle mehe ees, kes selle kõik liikuma lükkas.

Kaido

PS. Kui soovid EduTeadvusest rohkem teada saada, võid vaadata siia: EDUTEADVUSE LOOMINE

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
19. jaanuar 08:55 Preili Smilla kirjutas:
Taaskord hea artikkel. Eriti hästi resoneerub minu, M poolt nimetatud depressiivmelanhooliku, mõttemaailmaga Su jutu esimene osa, mis käsitleb 'vaevaline olemist'. Kahtlemata iga haigetsaamine annab sügavust, tunnetust, isegi kui see oli nii valus, et püsti väga kaua tõusta ei jaksa. Meeldib tsiteerida Katre Ligi't:
Kui rõõmu ei toonud me armastus
siis hea et kurbust tõi
et miski sinus elama ja helisema lõi
on kurbus vahel kaunimgi
tal kaugemalt läeb piir
ta läheb läbi aastatest kui puhas hele kiir
19. jaanuar 09:36 Veikko kirjutas:
Tere! Vabandage mu rumalat küsimust mis on depressjoon? Minu moto:Sa saad kõik selle millest sa mõtled.
19. jaanuar 09:56 Preili Smilla kirjutas:
Arvan, et Su küsimus, Veikko, oli hüpoteetiline v siis isegi pisut irooniline, sest 'depressiooni' mõistet ei ole mõtet ju kirjutama hakata :-) Aga õigus on kindlasti, kes on öelnud - sa saad kõik, millest mõtled.
19. jaanuar 10:05 Veljo kirjutas:
Nüüd kui sa selle pidurdava elemendi ära sõnastasid, olen sinuga 100% nõus. Olin jõudmas peaaegu samasugusele vastusele endas.
Juurdlesin ka juba mõnda aega, et miks see edu saavutamine nii ebastabiilne on. Vastus on ilmselt see, et me ise teadmatusest rikume oma nö. pika liu ära.
Meil tuleb juba sisse tunne, et kõik on võimalik ja kõik mida ette võtan, see õnnestub aga paraku on see liiga lühikest aega.
Minul on näiteks korduvalt ja korduvalt olnud selline kõikvõimas tunne aga mõne aja pärast poleks seda justkui olnudki.
Arvan samuti, et automaatselt sekkub vahele ratsionaalne mõtlemine. Juba sellest piisab, kui hakata ennast kiitma – ohhh lahe, tubli, nüüd ma tean kuidas asjad käivad jne…….ja läinud ta ongi e. sujuvalt võttis vastak ajupool sinu vaevaga saavutatud tunde (seisundi) endale kukile ja viskas üle parda, et ise rahulikult edasi liuelda.
Teine peale kerkiv mõte on see, et see ei saa nii lihtne olla ja jälle blokeerid heatunde liu ära.
Hakkan mõistma, et saavutada pikemat liugu ja seeläbi suuta talletada ja salvestada seda tunnet e. seisundit tuleb korraks panna silmaklapid ette ja eirata igasuguseid kõrvalt ründavaid objekte. Kui oled saanud piisavalt pika liu ja tulemusega rahul, siis võib taas silmaklapid eest ära võtta, sest siis on sul juba tulemus taskus ja võimalus seda taas kasutada, kui sa seda vajad?
19. jaanuar 10:30 Kaido kirjutas:
Jah, sinuga nõus 1000% :) Väga hästi kokku võetud ...
19. jaanuar 12:56 Diana kirjutas:
Tere
Jõudsin siia ZenTee lehele alles eile ja olen hüpersuper vaimustuses. Nagu ka saladuste blogist. Kirjutasin täna mind läbi elu saatnud uskumusi üles, mis kõik segavad mul positiivselt mõtlemast ja eluga edasi minemast. Tänase ärkvel oleku aja jooksul olen vähemalt 7-l korral teadlikult tabanud ennast saboteerivaid mõtteid. Ja kes teab palju neid märkamatuid olnuid veel oli. Ma usun, et olles teadvustanud oma saboteerivad uskumused ja mõtted, neid töödelnud ja minna lasknud, on positiivsus kerge tulema. Mulle meeldis punkt 4- hakake elama seda elu mida tahate. Ja tuli selline omapärane mõte- et kui hommikul tõustes valmistuda tööle minekuks...
Soovin Sulle, Kaido, edu ja tõesti suurepäraselt inspireeriv blogi on
20. jaanuar 08:38 Jaan kirjutas:
Kaido!Kõik mis sa teed on super!Ma ei ole kirjutaja/kommenteerija tüüpi aga see vaimustab mind nii samuti nagu eelpoolsetes mõtteavaldusteski.Jätka samas vaimus. Päikest!
20. jaanuar 08:39 Jaan kirjutas:
Super,Kaido!
23. jaanuar 14:00 Eda kirjutas:
Kaido, Oma tuntud headuses , huvitav et kõik , mis sa kirjutad tuleb nagu tuttav ette nagu oleks ise seda kirjutanud:D .Ise ei oska .Hea! Edu!
25. jaanuar 10:21 Mellu kirjutas:
Kondasin mööda Sinu lehte ja super, väga inspireeriv:)
Positiivsel mõtlemisel on ikka tohutu jõud. Muidugi on igati teretulnud ainiti mõelda hästi ja puhtaid mõtteid, kuid kui tõepoolest kõik nn negatiivsed mõtted ning väljastpoolt tulevad halvad uudised,solvangud ning kriitika muundada ümber positiivseks. Mis siis juhtub?! Kaldun arvama, et sel juhul inimene lihtsalt lendab ära siit dimensioonist, seega tuleb olla teadlik ka positiivses mõttemaailmas. Peab olema tasakaal.

Päikest kõigile!
25. jaanuar 11:32 Kaido kirjutas:
Jah, teadlikkus on kõige alus.
28. jaanuar 15:51 Anu kirjutas:
Mind pani mõtisklema Mellu ütlus, et positiivsed inimesed lendavad lõpuks teise dimensiooni. Mulle tegi see heas mõttes nalja, sest mina mõtlesin kunagi aastaid tagasi, kui asusin tõsiselt huvituma elust ja endast. Huvitusin kõigest, läksin õppima psühholoogiat, lugesin palju, proovisin joogat, vabastasin hingamist jne, jne , jne ja arvasin, et kunagi jõuan kohale, olen vaimne, räägin, naeran ainult tasasel häälel ja joon taime teed.
Tegelikult olen saanud palju teada ja just enda kohta, inimene ongi juba vaimne, küsimus on lihtsalt kas ta hakkab oma vaimsust kasutama. Et ikka selleks, et ise paremini hakkama saada. Nüüd olen aru saanud, et mulle ikka meeldib vahest punast veini juua, süüa ka vahest ebatervislikult, naerda kõlaval häälel, pidutseda sõpradega hommikuni, ühesõnaga, nautida kõike mida elu pakub. Nüüd juba teadlikult, sest kõigel on mõõdukus ja tasakaal. Mõtlen nii, et olen endaga teel, suudan kohandada oma enda sisemisi tõdesid ümbritsevaga, mind lihtsalt ei vaeva enam ebaolulised emotsioonid. Nüüd tean, et ei ole olemas kindlat retsepti, kuidas endaga rahulolu leida, ma arvan, et iga tee on õige. Kõigele tuleb aega anda, endale eelkõige.

Säravaid mõtteid kõigile!
05. märts 20:28 Juuli kirjutas:
Tere,

olen ka lugenud külgetõmbeseaduse kohta erinevaid raamatuid, vaadanud filmi "Saladus" ja "What the bleep,do we know" mitmeid kordi. Kõik tundub tõesti nii loogiline olevat, aga mul jäi alati midagi kripeldama. Ikka ei suutnud ma aru saada kuidas kogu see süsteem ikka toimib. Ühel hetkel jooksid mulle täiesti "juhuslikult" :) kätte Jane Robertsi raamatud: "Seth kõneleb" I ja II osa, "Isikliku reaalsuse olemus" I ja II osa ning "Tundmatu reaalsus".
Minu jaoks lausa supper raamatud. Nendes tehakse sõna otseses mõttes puust ja punaselt selgeks ja kõik kinnitab SALADUST.
See arusaamine ei tähenda muidugi minu jaoks veel seda,et ma ise kõike järgida suudan,aga minu "hingamine" on absoluutselt muutunud, ikka paremini ja paremini :D.
06. märts 20:06 Välk kirjutas:
Budhal ei olnud õigus, sest ta ei oska eluvalu positiivselt mõtestada. Eluvalu mõte on meid tuua mingite tõdede juurde ja tõed omakorda asetavad meid peale surma tõevalgusele lähemale või kaugemale. Selline asjade ümberhindamine eeldab usku, et on paratamatus, et me elame peale surma igal juhul edasi, kuid selle olemise kvaliteedi saame määrata praegu. See ongi ainus põhjendus, miks meid inimestena on visatud siia ellu kannatama. Elu on lühike aga igavik pikk. Kellegi huvides on tuua inimene läbi tõdede omaksvõtmise endale lähemale ja see asi on niipalju tähtis, et inimese maine kannatus ei võrdu kaugeltki sellega, kus ta hiljem terve igaviku peab olema. Seda ütles kliinilise surma läbi elanud Välk sellele natsa naiivsele Budhale, kes näeb ainult valu aga valu positiivselt mõtestada ei oska. Eksimusi tuleb elus ette nii või naa, ükskõik kui turvaliseks me oma elu ka ehita aga on oluliselt erinev suhtuda ellu nagu miinipõldu, kus nagunii mingi reha otsa satud ja muhu ka saad no ja so what? või istud selle miinipõllu serval julgemata ennast liigutadagi. Viimane versioon tähendab oma elu veeta küll valutult aga suuremas plaanis ka mõttetult.
06. märts 21:37 Juuli kirjutas:
Inimkond ei ole maa peal kindlasti mitte selleks, et läbida üks kannatuste rada järgmisele.
Eelpool mainitud Jane Robertsi raamatud annavad väga selge ülevaate sellest, kuidas inimesed siplevad iseenda ja ühiskonna loodud tõekspidamiste püünistes.
Me oleme absoluutselt kõik iseendi reaalsuste kujundajad ja elamegi seda elu, mida me ise oma tõekspidamistega endale loome. Absoluutselt mitte keegi teine ei saa meie reaalsusesse tungida. See võib meile aga tunduda, et just nii see on. Ja tundub ta nõnda seetõttu, et me oleme lihtsalt omaks võtnud väljapoolt tulevad tõekspidamised. No nt kui ikka ustest ja akendest voolab sisse info, et mingi asi on inimestele väga kahjulik või paratamatu (nt karmavõlg), siis paljud inimesed hakkavad seda uskuma ja sellest saab tema tõekspidamine, mille kaudu ta omakorda hakkab oma ellu teatavaid seoseid selle kahjuliku või paratamatu asjaga kutsuma. Ja samamoodi toimuvad asjad ka vastupidiselt, ehk siis positiivsete, meeldivate ja rahuldust pakkuvate tõekspidamistega.
Lõppkokkuvõttes jõuab kõik taas sinna välja, et asjad meie elus toimuvad ikka seestpoolt väljapoole ja kui me mõtlemegi vastupidi, siis eriti positiivne on see, et just nüüd ongi võimalus meil endil kõike muuta. Nüüd ja kohe, nagu ütleb Seth: "Jõudehetk on olevikus".
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):