Eesmärkide saavutamine »

Läbipõlemise vasturelvad
[27. juuli 2009 | Kirjutas: Kaido | 6915 korda loetud | kokku kommentaare: 0]

"Tee seda, mida sa armastad ja kõik laabub!"

Kas see ei kõla mitte klisheena? Oma töö armastamisest, eesmärkide seadmisest ning suurest unistamisest räägitakse viimasel ajal tõeliselt palju. Sellest kirjutavad kümned raamatud meie raamatupoodides, sellest kirjutatakse ajakirjades ning inimesed räägivad samal teemal oma blogides.

Ma usun, et see on väga õige soovitus, kuid mõnikord ei ole sellest lihtsalt küllalt. Olla inspireeritud, motiveeritud ning tunda elu vastu kirge ei ole alati nii lihtne teostuses nagu seda on soovitada oma sõbrale. Isegi, kui me soovime oma elu muuta tundmaks sellest rohkem rõõmu, kipuvad asjad mõnikord koost lagunema just siis, kui me oleme juba lõpusirgel. Inspiratsioon, motivatsioon ning kirg tegevuste suhtes on kadunud hetkega ning raske on seda uuesti leida. Me ju kõik teame seda tunnet. Me oleme just saamas mõne ülesandega lõpule, kui me tunneme, et enam ei viitsi. Me oleme pingutanud võib-olla kuid, aga viimast pingutust enam teha ei suuda. Me oleme lihtsalt sellest kõigest väsinud. Isegi, kui see kõik inspireeris ja erutas meid veel kaks kuud tagasi viisil, et me olime valmis sellega tegelema uneajast, tunneme me nüüd, et see on viimane asi, mida me teha sooviksime. Me oleme nagu tühjaks saanud patareid. Me oleme läbipõlenud. See on tuttav tunne ning see võib saada meie eesmärkide saavutamisel saatuslikuks. Siiski, nagu iga muu asjaga meie elus, on võimalik ka läbipõlemise vastu võidelda teadliku tegutsemise kaudu.

Alljärgnevalt pakuksin välja 10 viisi, kuidas läbipõlemisega toime tulla.

1)Muuda oma eesmärgid osadeks
Kuigi me teame, et tuleks unistada suurelt ning eesmärgid peavad olema julged, on mõnikord kasulik jagada suur eesmärk väiksemateks osadeks ning neid saavutada ükshaaval. Juhul, kui me võtame korraga ette liiga suure eesmärgi, võib see tunduda, nagu me sõidaksime rattaga suure mäe suunas - me küll teeme tohutut tööd, aga mägi ei tule kuidagi lähemale. See on lihtsalt nii suur, et me jõuame mitu korda end enne võhmale sõita kui see jõuaks mõõdetavasse kaugusse.

Parim viis eesmärkide jagamiseks on pidada päevikut. Me võime sinna kirjutada üles oma suured unistused ja eesmärgid ning nende alla siis teha eesmärgikaardi kõikide väiksemate alameesmärkidega, mis on vajalikud saavutada, et lõpuks ka põhieesmärk saavutatavaks osutuks. Ning kui sa saad lõpule mõne alameesmärgiga, siis kindlasti tunnusta ennast selle eest. Suured võidud koosnevad väikestest võitudest.

2)Treeni oma inspiratsiooni
Läbipõlemise esimene tunnus on see, kui miski, mis meid tavaliselt inspireerib, lihtsalt enam ei inspireeri meid.

Kuigi see kõlab kummaliselt, aga inspiratsioon on samasugune oskus nagu iga teinegi. Kui sa soovid oma inspiratsiooni treenida, on üheks võimaluseks "sukelduda" inspireerivasse keskkonda. Kui sa oled laulukirjutaja, laulja või kirjanik, siis kuula muusikat, mida sa armastad, loe luuletusi, mine luuleõhtule või loe sinu jaoks huvitavat kirjandust. Sellisel viisil anname me oma alateadvusele informatsiooni, mis talle tegelikult meeldib. Läbipõlemine toimub siiski meie teadlikul tasandil, alateadvus jääb aga meie ustavaks kaaslaseks ka siis, kui me enam midagi teha ei viitsi. Külastades keskkondi, mida me tavaliselt armastame, võib meis äratada uuesti hea tunde kõige selle suhtes, mis meid inspireerib

3)Tööta vähem
Sageli on nii, et kui me mõne uue projektiga alustame, oleme me sellest nii innustunud, et meie päevad võivad venida 12-14 pikkusteks tööpäevadeks. Aga siis äkki "jookseme kinni" Kui nii juhtub, oleks õige endale puhkust anda. Ja puhkust anda võib tähendada lihtsalt ka vähem tegutsemist.

Näiteks: a)Kaotad vähem prioriteetseid ülesandeid b)Lõpetad 100 erineva projekti haldamise ning keskenud ühele asjale c)Aga miks mitte võtta lihtsalt ka kaks järjestikust päeva täiesti vabaks?

4)Püstita reaalsed eesmärgid endale
Ma usun, et suurte ja julgete eesmärkide püstitamine on väga õige, kuid mõnikord kipume me nendega isegi liiale minema. Kui sa tunned mõnikord, et sa justkui teed endast kõik, aga progress on väike, siis on ehk õige aeg samm tagasi astuda ning oma eesmärk ümberdefineerida.

Selleks on hea ja lihtne viis: vaata oma suurt eesmärki ning pane kirja vähemalt 10 konkreetset tegevust, mida sa järgmisena tegema hakkad ning mis kindlasti aitavad sul selle eesmärgi saavutada. Kui sa ei suuda seda teha, siis võib-olla, et eesmärk on sinu tingimusi arvestades natuke liiga suur. Defineeri see ümber ning proovi sama harjustust uuesti.

5)Võta rahulikult
Jah, me elame maailmas, kus võidavad kiired ja "vihased" Vähemalt niimoodi õpetatakse meile juba lapseeas. Kuid kas see alati ka paika peab?

Mõnikord on hea aeg maha võtta ning natukene enda ümber ringi vaadata. Kuhu me kiirustame? Mille eest me põgeneme ning mida me taga ajame? Meie ümber on ilus ja armastust täis elu. Peatu hetkeks ning vaata enda ümber. Võib-olla on see kohe sinu ees, mida sa püüad leida läbi kiirustamise ja tohutu pingutuse. Või hoopis sinu sees ...

6)Kuula oma lähedasi
Meile meeldib olla iseteadlik. Me usume ennast tundvat kõige paremini ning me teame täpselt, mida me peame tegema.

Kuid tihti juhtub, et me oleme oma eesmärgist ja edust nii pimestatud, et me ei märka isegi olulisi asju oma elus. Näiteks, et tänu pidevalt ülikiirele tempole kannatab meie tervis, meie pere või meie sõbrad.

Kuula, mida nendel öelda on. Kui su lähedased hakkavad sulle ütlema, et sa oled läbipõlemise äärel, siis on tark nende nõu kuulda võtta.

7)Sea endale selged piirid
Kui me teeme midagi, mida me armastame, teeme me seda hommikul, päeval, õhtul ja isegi öösel. Sest see tundub lihtsalt nii hea.

Ennetamaks läbipõlemist, on hea teha endale päevakava, kuhu saame üles märkida enda jaoks kindlad piirid. Näiteks me määrame, millal me teeme trenni, millal me võtame aega pere ja laste jaoks ning millal me läheme sõpradega keeglit mängima. Ning me mitte ainult ei pane päevakava endale seina peale, vaid me peame sellest ka kinni – kui meil on märgitud kolmapäeval kell 15.30 trenn, siis jätame kõik oma tööd selleks ajaks pooleli ja läheme trenni. Sest me usume, et vaim ja füüsis saavutavad maksimusi koostöös.

8)Fookus
Kui me teeme tööd, siis me teeme tööd. Kui me räägime sõpradega, siis räägime sõpradega.

Tegevuste hakkimine on üks suurimaid efektiivsuse langetajaid. Meile meeldib hommikul tööle tulles kõik veebiajakirjad läbi sirvida, siis hommikuks saabunud meilid läbi lugeda ning seejärel isegi töö käigus iga 5 minuti tagant kontrollida, kas keegi on ehk kirjutanud. Ma isiklikult tunnen seda väga hästi. Mõnikord isegi viskad pilgu Skype või MSN, kuna pähe tuli midagi väga kiiret, mida peaks kindlasti kohe sõbraga arutama.

Me kurname ennast, kui me ei tee tööd keskendunult. Fookusel on aga jõud. Keskendudes tööle 100%, anname me endale võimaluse töötada maksimumrezhiimil. See ei tekita meis tunnet, et me ei jõua midagi ära teha. Tehes tegevusi õiges järjekorras ning keskendudes, suurendame me oma efektiivsust kuni 50%

9)Jookse seinast läbi
Mõnikord ei olegi läbipõlemine läbipõlemine, vaid pelgalt meie arvamus, et me oleme läbi põlenud. Sellisel juhul lükkame me hoopis madalama käigu sisse ja läheme sellest emotsioonist läbi.

Kuigi see võib kõlada natukene vastuoluliselt mõne eelneva punktiga, on sellel oma väärtus. See tunne on teada paljudelt sportlastelt, kes saavutavad näiteks maratoni 40 km "uue hingamise". Nad olid juba täiesti kurnatud, aga nad läksid sellest läbi ja alustasid justkui uuesti.

Mõnikord on see nii ka tavaelus. Me töötame ning siis tunneme, et me oleme omadega läbi. Aga sel hetkel me teadvustame endale, et see on illusioon ja purustame selle keskendudes uuesti eesmärgile.

Siiski soovitan sellega olla väga ettevaatlik ning kasutada seda ainult juhul, et see on tõesti petekas. Kui kindlad märgid näitavad, et tegelikult on aeg anda endale puhkust, siis kindlasti tuleks seda teha.

10)Mitte kunagi ära anna alla
Isegi, kui me kogeme läbipõlemist, ei tähenda see, et me anname alla. See tähendab vaid, et me astume sammu tagasi ja tõmbame hinge.

Me oleme oma elu arhitektid. Kui meil on unistused ja eesmärgid, on meil olemas ka kõik ressursid ja oskused, et need saavutada. Vastasel juhul me ei suudaks nendest unistada. Absoluutselt kõikide asjade eellugu on IDEE. Vaadates enda ringi, näed sa sadu, ehk ka tuhandeid objekte - need kõik asjad said alguse kellegi peas ideest. Paljud ideed on meie füüsilises maailmas realiseerunud lihtsasti, kuid paljude asjade nimel on tohutu suurt vaeva nähtud. Just samuti, nagu näed sina vaeva oma suurte eesmärkide nimel. Aga ära anna alla. Usu, ja sulle antakse.

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):