Eesmärkide saavutamine »

Selle aasta 3 õppetundi
[07. märts 2010 | Kirjutas: Kaido | 6269 korda loetud | kokku kommentaare: 5]

Aastad lähevad väga kiiresti. Umbes aasta tagasi kirjutasin ma ühe väga isikliku loo teemal, kuidas ma ei mõistnud, kuhu ma kiirustan ja mida ma püüan saavutada - vaata siit lugu Siin & Praegu.

See lugu sündis ühel emotsionaalsel päeval, kui ma vaatasin aknast välja ning tundsin, et kiirustamine ei vii mitte kuhugi. Siiski on tänaseks üks väga kiire aasta möödunud ning ma olen selle aasta jooksul väga palju õppinud.

Kiirustamine ei vii mitte kuhugi

Millegipärast kipume me arvama, et meie aeg saab otsa. Me tunneme igal momendil, et kui ma praegu ei piitsuta ennast, kui ma praegu kõiki neid asju ära ei tee ning ette midagi ei võta, siis kaovad mul võimalused oma eesmärgid saavutada.

Nüüd tean ma, et see niimoodi ei ole.

Kiirustamine mind ei aita. Ning ka sind mitte. Kindlasti loed sa eelnevast lõigust välja teatud vastuolu - justkui pidev tegutsemine ei viiks sihile. Muidugi viib, kuid tegutseda tuleb targalt.

Ükskõik, missugused on meie eesmärgid, me ei saavuta neid iialgi, kui me ei saavuta sisemist rahu ning tasakaalu. Paljud inimesed on stressis, masenduses ning isegi depressioonis ... aga nad püüavad ikkagi saavutada oma unistuste elu. Kuidas oleks see võimalik? Tänaseks on teadlased kinnitanud, et iga sinu keharakk, molekul, aatom ning aatmiosisene osake kiirgab teatud sagedust, mis resoneerub sarnase sagedusega osakestega sinu maailmas. Ja just see määrab, kas sa oma eesmärgid saavutad või mitte. Tead, ma isegi ei soovi enam rääkida eesmärkidest. Nendest eesmärkidest räägitakse viimasel ajal nii palju, et varsti on kõikidel terminist "eesmärkide saavutamine" nii küllalt, et tekib hoopiski vastuseis. Seega, räägime lihtsalt elust. Me kõik ju soovime elada oma elu rõõmsalt ning õnnelikult. Tegelikult seame ju eesmärke lihtsalt selleks, et muuta oma elu elamisväärsemaks. Nimetame seda siis ausalt - kui sul on elu hunnikus, siis ära püüa nii palju klammerduda kõikvõimalike eesmärkide saavutamise teooriate külge, vaid mõtle lihtsalt, millist elu sa sooviksid elada.

Tagasi kiirustamise juurde. Kui sa kiirustad, oled sa mures oma tulemuste pärast ja sa oled puuduse seisundis. Aga nagu eelpool mainisin, siis juhul, kui me oleme mures millegi pärast, siis me ei saa iialgi oma elu muuta, sest meie seisund - mureseisund - loob kogu aeg just sellist reaalsust juurde. Kui sa soovid oma reaalsust muuta, pead muutma oma sisemist vibratsiooni. Ja seda mitte seepärast, et keegi Guru kuskil filmis või Ameerikas seminaril nii ütleb, vaid seepärast, et see on sinu olemus ja see on just see, kuidas sa oma maailma lood. Just nüüd ja praegu.

Õppetund 1: Lõpeta kiirustamine. Kui sa kiirustad, oled sa seisundis, millega lood juurde oma ellu olukorda, milles sa tunned puudust ja kus sa tunned, et pead kiirustama, muidu ei jõuagi sa kohale. Rahune maha. Kõik on korras.

Kontroll on sinu käes. Kontroll ei ole sinu käes.

Teine väga oluline õppetund, mille ma aasta jooksul olen saanud, puudutab kontrolli meie elus.

Ma olen tohutu kontrollifriik. Õigemini ma olin seda. Ma olen egoistlik kontrollifriik ning ma olen kogu elu arvanud, et kui ma ise midagi ära ei tee, siis ei saagi see tehtud. Mul on olnud sel teemal probleeme juba Hansapangas töötades ning see kandub üle ka igapäevaellu - ma soovin kontrollida isegi seda, kuidas Universum meie maailma juhib.

Nüüd võid sa küll naerda mu üle, aga see naer lõppeb kiiresti, kui sa tuletad meelde enda elu - ka sina oled kontrollifriik.

Ei ole?

Sellisel juhul kinnitad sa iseendale, et sinu elus ei ole mitte ühtegi päeva või hetke, mil sa ei oleks õnnetu või kurb. See tähendaks, et sinu elus on kõik kõige paremas korras ning sa ei tunne, et sa sooviks kasvõi midagi väikest oma elus muuta - rääkimata siis suurtest muutustest suhetes, rahas või tervises.

Kuidas nii?

Sinu õnnetunne on otseses sõltuvuses kontrollivajadusega oma elu üle. Kui sinu elu liigub punktist A punkti B, kuid sa soovid, et see liiguks hoopis punkti C, siis trajektooride erinevus B ning C vahel indikeerib sinu kurbust ja stressi - sul on mingi pilt elust, kuidas see peaks kulgema, aga see ei kulge nii. Ning sa kannatad.

Meie kannatused saavad ilmneda ainult juhul, kui me soovime oma elu kontrollida. Kui me loobume igasugusest kontrollist ning lubame elul minna seda trajektoori mööda, mida see läheb, ei saaks me kunagi kannatada. Sest me ei sooviks selle trajektoori muuta, me oleksime õnnelikud elades elu just sellisena nagu see on. Me ei osutaks vastupanu ega püüaks olla kontrollifriik.

Õppetund 2. Ära püüa kontrollida elu. Kontrolli vaid iseennast. Kuna seda saad sa teha ainult siin ja praegu, siis pole ohtu, et sa oma tuleviku tuksi keerad. Kontrolli ennast igal hetkel - mida tunned, mida ütled ja mida mõtled - ja siis on kõik korras.

Kontroll ja elu muutmine

Jah, nüüd räägin ma jälle eesmärkidest. Kontrollist loobumine ei tähenda alla andmist. Need, kes alla annavad, need mitte ei aktsepteeri elu sellisena nagu see on, vaid nad loovad endale ise elu täis viletsust ning ebaõnne.

Mida siis teha?

Meil on ainult praegune hetk. Ja just see hetk määrab, kuhu suunas sinu elu liigub. See lihtne mehhanism, mis eelpool kirjeldatud oli - vibratsiooniline resonants - on võti õnne juurde. Aga õnnesepp saad sa olla siin ja praegu. Sa saad olla õnnelik just nüüd ja praegu, kuna selle kaudu lood sa trajektoori. Aga seda trajektoori ei saa me püüda muuta. Kui me püüame trajektoori muutma hakata, ei liigu me enam punkti B suunas, vaid juba punkti C suunas - me kakleme Elu endaga (ei tea, kui rumal peab küll selleks olema?!). Sa ei saa muuta trajektoori, sa saad muuta ainult iseennast, mis orgaaniliselt - seestpoolt väljapoole - muudab trajektoori, kuhu sinu elu liigub.

Kas see pole mitte imeline ja lihtne? Sa ei pea tegema mitte midagi kui minema vooluga kaasa - aga sa pead olema sel ajal õnnelik. Isegi, kui sa sõidad hetkel punkti B suunas ning sulle ei meeldi see, kus sa oled, ei tohi sa olla õnnetu, kuna sellega lood sa kohe juurde orgaanilist - seestpoolt väljapoole - ebaõnne. Sa saad olla ainult õnnelik, nüüd ja praegu. See tagab sulle hea elu.

Ma tean, et see tundub segane ning vastuoluline, aga tegelikult ei ole. Sul ju ei ole ühtegi hetke peale praeguse hetke. Sa saad olla sel hetkel õnnelik, ja sinu elu on õnnelik. Kui õnnelik aga täpselt, see ei sõltu enam sinust. Ja just seetõttu pole mõtet selle üle ka oma pead vaevata.

Õppetund 3. Sa ei saa iial õnnelikuks, kui sa ootad seda väljastpoolt sissepoole - justkui mingid sündmused või asjad peaksid selle sinus tekitama. Õnneseisund peab olema enne asju. See on orgaaniline muutus - seestpoolt väljapoole. Ja siis tulevad ka asjad.

PS. Täna hommikul (8. märts) saatis üks sõber mulle video, arvates, et see võiks mulle meeldida. Ma olin hämmingus, sest ma ei ole iial nii kiiresti saanud vastust küsimusele: "Kuidas oma mõtet edasi anda?". Asi on selles, et ülevalpool oleva postituse sisu tundus mulle ikkagi liialt konarlik ja mulle tundus, et ma ei suutnud täpselt oma ideed väljendada. Ja nüüd panen ma siia video, mis räägib selle imelihtsasti lahti, mida ma eile öelda soovisin: "Investeeri protsessi, mitte tulemusse! Sa suudad mõjutada ainult praegusel hetkel protsessi ja seda nautida, lõpptulemus on täielikult sinu kontrolli alt välja ...". Aitäh, Merike

 

___________________________________________________________________

Seminar "Kuidas luua EduTeadvust" 13.03.2010a Pärnus Vaata EduTeadvus

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
07. märts 22:18 Egon kirjutas:
Tänan Kaido jagamast oma kogemusi!

Elu onn ilus! ;)
Egon
08. märts 10:13 Jane kirjutas:
Tere Kaido!

Nagu alati, on Sinu mõtteid väga hea lugeda - need on sellised armsad ja lihtsad.

Minult küsis üks inimene nädalavahetusel, et kuidas ma suudan olla õnnelik ja naerda enamus ajast ning kas ma ei karda, et pill tuleb pika ilu peale. Ma vastasin: "Pill" tuleb nagu nii, kui ta tulema peab, kas ma siis naeran või mitte. Ma parem valin siis juba naeru ja eks ma jõuan nutta ka, kui see "pill" kohale jõuab.
Sellised mõtted tulid mul Sinu juttu lugedes.

Hästi palju päikest Sulle südamesse!

Jane
08. märts 17:53 Juuli kirjutas:
Minu kogemused kiirustamise ja aja elastsuse kohta :D

Nimelt ütlen endale üsna sageli: "Aega on küll". Viimasel ajal juba vähem, sest mulle hakkas tunduma, et aega saab juba liiga palju olema. Ja nimelt, hakkasin ma ühel hetkel järjepidevalt öösel ülesse tõusma, kui olin maganud nii umbes 3-4 tundi.Ja ma olin absoluutselt täiesti ärkvel ja värske olemisega. Ning siis ma mõtlesin üks öösel, et nojahh, aega on tõesti küll :), mis ma sellega nüüd keset ööd siin peale hakkan:)?
Nüüdseks ütlen endale ikka edasi, et: "Aega on küll", aga mitte enam nii sageli ja nüüd magan taas kenasti hommikuni. Päeval aga saavad kõik asjatoimetused kenasti tehtud, kuskile kiiret ei ole ja jääb aega ka endale:).

Päikest kõigile :D
10. märts 09:52 katre kirjutas:
Aitäh Kaido jagamast!

See video oli nii hea ja tuletas taas meelde neid põhitõdesid, millest ka Castaneda on oma raamatutes kirjutanud... laitmatus...

Päikest!
23. märts 16:36 Mari kirjutas:
SUURED TÄNUD!Olengi juba õnnelik et leidsin need lehed ja ei jätnud midagi lugemata. Nii hea on ennast avastada ja leidaend uuesti läbi teiste mõtete. Ja kogeda et omad mõtted ja hetkelised käitumisapsud ei olegi valel teel olemine, vaid kõigel on seletus.Jätkuvat sära teile!
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):